KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2284 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus XX kinnipid

) § 15 lg 2 p 1, § 68 p 4). Ta on toime pannud raske kuriteo, mille eest on talle määratud erakordselt pikk vanglakaristus. Lisaks on isikut enne vangistust väärteokorras karistatud 54 korral. Korduv süütegude toimepanemine viitab sellele, et isik ei ole oma varasematest tegudest õppinud ja on valmis õiguskorda rikkuma. Isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist kehtivasse seadusandlusesse ja annab alust arvata, et ta on ka tulevikus võimeline toime panema seadusrikkumisi, milleks antud juhul võib olla lahkumiskohustuse täitmata jätmine. Samuti võib isik hakata end väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku arvamusel on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas, kehavigastuste tekitamises, mille tulemusena võib saabuda surm. Oht on suurem, kui isik kuritarvitab alkoholi, ei muuda oma elustiili ega kontrolli oma käitumist. 6.3. Lisaks on XX korduvalt välja toonud, et ta ei soovi Eestist lahkuda (

§ 68p 6).

Isik ei teadvusta endale asjaolu, et tal on seadusest tulenevalt kohustus lahkuda Eesti Vabariigist oma kodakondsusjärgsesse riiki. 6.4. XXil puudub kehtiv reisidokument ja ta on keeldunud uut reisidokumenti taotlemast, seega ei täida ta kaasaaitamiskohustust (

§ 15lg 2 p-d 2 ja 3, § 264 lg 1 p 3). Isiku Venemaa 2

§-s 10 sätestatuid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Isik on varasemalt korduvalt toime pannud erinevaid õigusrikkumisi ja puudub alus arvata, et ta oleks oma suhtumist kehtivasse õiguskorda muutnud. Isiku varasemat käitumist arvesse võttes on eluliselt usutav, et kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest, hakkab ta end varjama ametivõimude eest eesmärgiga takistada enda väljasaatmist kodakondsusejärgsesse riiki. 6.6. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamistähtaja pikendamine aitab tagada, et isik oleks kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseni. Kuigi kinnipidamistähtaja pikendamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Käesolevaks ajaks on isik viibinud kinnipidamiskeskuses

-i alusel ca 10 kuud.

1. PPA selgitas istungil, et Venemaa Föderatsiooniga saadi kontakt ja toimub nende taotluse arutamine.
2. XX eitas kohtuistungil oma kohustust riigist lahkuda. Isik väitis, et elab Eestis alates
3. a, mistõttu on tal õigus siin elada. Venemaa Föderatsiooni kodakondsus määrati talle pettuse teel. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kuna XX ei ole Eesti kodanik, on ta välismaalane (VMS § 3).

§ 2lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Sama sätestab VMS § 43 lg 1. XX viitab, et ta elab Eestis juba pikaajaliselt. Kohus selgitab, et ka Eestis elaval alalisest elanikust välismaalasel peab olema elamisluba või elamisõigus (VMS § 5). XXil puudub Eestis viibimiseks elamisluba ja elamisõigus. PPA jättis 27.01.2017 otsusega tema elamisloa taotluse rahuldamata ja see otsus jäi kohtumenetluse tulemusena jõusse. Samuti puuduvad XXil VMS § 43 lg-s 1 sätestatud alused Eestis ajutiseks viibimiseks. PPA on teinud XXile 05.12.2019 koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole isik seda otsust kohtus vaidlustanud ja selle kehtivust ei ole esialgse õiguskaitse korras peatatud, seega on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. XXil on kohustus Eestist lahkuda olenemata sellest, kas ta seda soovib või mitte. 10.

§ 25

lg 1 järgi pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida 3

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 11. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad

§ 15

lg-s 2 nimetatud alused ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted, mis annavad

§ 25

lg 2 järgi aluse pikendada XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega veel 4 kuu võrra. Kohus nõustub PPA-ga, et XXi suhtes esineb põgenemisoht (

§ 15

lg 2 p 1, § 68 p-d 4 ja 6), mistõttu ei ole tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus ega taga tema lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. XX on korduvalt keeldunud Venemaa Föderatsiooni lahkumast ja selleks vajalikke dokumente taotlemast. See näitab isiku suhtumist temal lasuvasse kohustusse. Isik ei pea õigusnorme enda jaoks siduvaks ega suvatse neid täita, kui need ei ole tema huvides. Tegemist on isikul lasuva kaasaaitamiskohustuse rikkumisega, mis õigustab kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist (

§ 15lg 2 p 2).

On tõenäoline, et kui isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, keeldub ta vabatahtlikult lahkumiskohustust täitmast, võib hakata end varjama ja enda väljasaatmist takistama. Isik on oma varasema käitumisega näidanud oma suhtumist kehtivasse õiguskorda. Teda on karistatud väga raske kuriteo eest pikaajalise vanglakaristusega, samuti on ta pannud toime 54 väärtegu. Sellise käitumisega isiku puhul ei ole põhjust eeldada, et ta järgiks kinnipidamiskeskusest vabanedes tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid ja aitaks kaasa tema väljasaatmisele Venemaa Föderatsiooni. Ka maakohus on jätnud korduvalt rahuldamata isiku taotlused tema ennetähtaegseks vabastamiseks vanglakaristusest, seega ei ole isik suutnud vanglakaristuse kandmise ajal kohut veenda, et ta järgib ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumis- ja kontrollireegleid. Pealegi ei ole XXil kehtivat dokumenti, mida PPA saaks

§ 10lg 2 p 6 alusel järelevalvemeetmena hoiule võtta.

Samuti puudub tal elukoht, sissetulek ja lähedased, kes või mis aitaksid vabaduses viibides õiguskuulekalt elada. 12. Kuna XXil puudub kehtiv reisidokument, siis ei saa teda hetkel riigist välja saata. Venemaa Föderatsioon ei ole seni PPA taotlustele isiku dokumenteerimise kohta vastanud. Samas kinnitas PPA istungil, et Venemaa Föderatsiooniga on viimaks kontakt saadud ja PPA taotlust hakatakse arutama. Kohtul puudub põhjus arvata, et Venemaa Föderatsioon keelduks oma kodanikku tagasi võtmast ja talle dokumente väljastamast. Seega pole põhjust arvata, et isiku väljasaatmine oleks perspektiivitu ja esineks alus tema vabastamiseks kinnipidamiskeskusest. Ainuüksi isiku soov jääda Eestisse elama ei anna alust jätta teda riigist välja saatmata. PPA on jätnud jõustunud otsusega isikule elamisloa andmata ja arvestades isikust tulenevat ohtu avalikule korrale, ei ole usutav, et isik võiks saada Eesti Vabariigilt uue otsusega elamisloa. Isiku vastutöötamine tema väljasaatmise menetlusele ei anna talle Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kohus jätab tähelepanuta isiku poolt istungil esitatud väited Venemaa 4

§ 15lg 2 p 3).

Praeguseks ei ole veel möödunud

§ 25lgs 2 sätestatud tähtaega, seega on kinnipidamise tähtaja pikendamine lubatav.

14. Kohtule ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiks muuta isiku kinnipidamise tähtaja pikendamise tema jaoks ülemäära koormavaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning pikendada XXi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.02.2021 (kaasa arvatud). Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ 5