← Eesti

2-19-9835/15

Obsah (8)§ 657§ 442§ 654§ 652§ 436§ 164§ 162§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9

) § 164 lg 3 kohaselt võib ülalpidamisasjas kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kostja on andnud 3 2-19-9835 täielikku teavet oma sissetuleku kohta. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud poolte endi kanda. Vastustaja seisukoht

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 172 eurot ületavas osas. Maakohtu otsus on seega vaidlustamata, s.o 172 euro väljamõistmise osas jõustunud.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

18. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

19.

§ 652

lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Maakohus tuvastas kolleegiumi hinnangul õigesti, et kostja ei ole enda poolset ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et kostja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmist tõendanud. Kolleegium nõustub sellega. Kohtule esitatud pangakontoväljavõte (tl 18-22) seda asjaolu ei tõenda. Muud tõendid (tl 23-24) , mida kostja esitas ülalpidamiskohustuse täitmise tõendamiseks, ei ole asjakohased, kuna need tõendavad kulutuste tegemist
  2. aastal ja 2019.a jaanuaris. Seejuures on maakohus kostjale kohtuistungil selgitanud, et kostja tõendid ei tõenda ülalpidamiskohustuse täitmist ja andis kostjale võimaluse esitada lisatõendeid. Kostja ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud. Seega on maakohus piisavalt üles näidanud ka ülalpidamisasjades vajalikku kohtu poolset aktiivsust.
  3. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väite kohta, et maakohus oleks pidanud arvesse võtma hageja vajadusi ja peretoetust, märgib kolleegium järgmist. Kostja ei ole maakohtus tuginenud sellele, et igakuisest elatisest tuleks maha arvata peretoetus, samuti pole ta vastu vaielnud hageja vajaduste suurusele.

§ 652

lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt

§ 652

lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu 4 2-19-9835 ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik vastuväiteid peretoetuse ja hageja vajaduste kohta maakohtus esitada. Samuti pole ta esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu jäi kostjal midagi esitamata. Kolleegium leiab, et ehkki

§ 436

lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega, ei ole antud sätte mõttega kooskõlas see, kui kostja hakkab oma vastuväiteid alles apellatsioonimenetluses esitama. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja väited peretoetuse ja hageja vajaduste kohta tähelepanuta. Muid vastuväiteid maakohtu lahendi sisu osas ei ole kostja esitanud. 22. Menetluskulude jaotuse kohta märgib kolleegium järgmist.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Seega reguleerib antud säte menetluskulude jaotust kostja poolse menetluse viivitamise tõttu. Sellest sättest ei saa teha järeldust, et ülalpidamisasjas peaks kohus alati, kui kostja ei ole menetlust takistanud, jätma menetluskulud poolte endi kanda. Hagi rahuldamisel tuleb maakohtul kohaldada

§ 162lg-t 1, mida on maakohus ka teinud.

Seega puudub alus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks. 23. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.