TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1718 Määruse kuupäev 23. september 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Pavel Fedoritši kaebus kõikidest riigi ja kohtutäiturite rahaliste nõuete vabas

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 10. Kohus märgib esmalt, et

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigusi ja kohustusi täitemenetluses ning täitedokumendi täitmise menetlust reguleerib täitemenetluse seadustik (TMS). TMS § 11 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses. TMS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule. Seega ei kuulu kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine halduskohtu pädevusse ning selliste vaidluste lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

1. VangS § 44 lg 1 järgi teeb kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel arvestusi vanglateenistus. Ka olukordades, kus kinnipeetava suhtes on algatatud täitemenetlus, korraldab kinnipeetava isikuarvel arvelduste tegemist vanglateenistus, arvestades TMS-st tulenevaid erisusi. Rahalise nõude täitmist vanglas reguleerib TMS § 31, mille lg 1 kohaselt kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le
2. Seega on VangS §-s 44 sätestatud toimingute tegemine vangistust täideviiva asutuse ehk vangla pädevuses. Seejuures puudub vanglal õigus eirata 2 VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni, mis näeb ette kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi. Samuti ei saa vangla eirata VangS § 44 lg-s 3 sätestatut, mis kohustab hoiustama vabanemistoetust kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.
3. Kohtupraktikas on kinnipeetavale laekuvatest summadest VangS § 44 l 2 alusel mahaarvamiste tegemist peetud õiguspäraseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. jaanuari
5. a otsus asjas nr 3-3-1-86-08, p 16;
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-3-1-38-13, p 24). Samuti on õiguskantsler pidanud mahaarvamiste aluseks olevat regulatsiooni põhiseaduspäraseks (vt nt õiguskantsleri
8. märtsi
9. a seisukoht nr 6-1/140700/1501354 ja seal tehtud viited ning
10. mai
11. a seisukoht nr 6-1/120676/1202290). Ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale võrreldes varasema praktikaga. Asjaolu, et kaebaja ei ole saanud töötada keevitaja abilisena ning on pidanud tegema koristustöid, mis on vähem tasuvamad, ei anna alust kaebajat laekuvatest summadest rahaliste nõuete vabastamiseks. 13.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuivõrd vanglal ei ole õigust suunata kinnipeetava isikuarvel olevaid summasid teisiti, kui VangS § 44 regulatsioon ette näeb, siis ei ole kaebajal õigust nõuda vangla kohustamist teha ülekandeid tema soovitud viisil, nt vabastada end kõikidest rahalistest nõuetest karistuse kandmise ajal. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole rikutud.

1. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja pöördumistest Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi poole ja nende vastustest nähtub, et kaebaja kaebus on ajendatud pahameelest ministeeriumi vastuse peale. Kuigi kaebajale ei tarvitse vastustes esitatud seisukohad meeldida, on tegemist siiski ka kohtupraktikas juurdunud seisukohtadega. Kaebaja on Tartu Vanglas kinni peetav isik, mistõttu on ta allutatud vanglas kehtivale korrale ja õigusaktides sätestatud piirangutele. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd ja tööd kinnipeetava õpitud kutsealal. Vangla majandustöödel rakendatakse kinnipeetavaid vangla äranägemisel (VangS § 39 lg 3), mistõttu majandustööle suunamine võib küll kaebaja jaoks olla ebameeldiv, kuid ei ole õigusvastane ega riku isiku õigusi.
2. Kui kaebaja tegelik kohtusse pöördumise eesmärk on muu (nt saada tööle keevitaja abina; saada avavanglasse; korrigeerida töövõimetuse protsenti vms), siis tuleb esmalt pöörduda sellekohase nõudega vangla poole. Kaebaja seniseid pöördumisi on võimalik mõista kui selgitustaotlusi märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 tähenduses (selgitustaotlus selle seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist või õigusalase selgituse andmist asutuse õigusaktide, asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta). Sellisele pöördumisele esitatud vastus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes, mida saaks vaidemenetluses vaidlustada. Vastus selgitustaotlusele ei ole õiguslikult siduva iseloomuga toiming ning kaebaja õigusi saaks rikkuda sellele üldse vastamata jätmine.
3. Eelnevat arvestades ei pidanud kohus otstarbekaks kaebaja nõudeid käiguta jätmise määrusega täiendavalt täpsustada. Tartu Vangla
4. septembri ja Justiitsministeeriumi
5. septembri
6. a vastusest kohtule nähtub, et kaebaja ei ole muude nõuetega nende poole pöördunud, mistõttu ei oleks nagunii läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kohtusse 3 pöördumiseks. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebuse, kuna kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus nõuda enda vabastamist kõikidest riigi ja kohtutäiturite rahalistest nõuetest karistuse kandmise ajal.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks, ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 121lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4