TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1857 Määruse tegemise aeg 4. oktoober 2019 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X. kaebus Tartu Vangla 23. juulil 2019 koostatud individu

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X. (kaebaja) esitas Tartu Vanglale vaide, milles vaidlustas kaebajale
2. juuli 2019 koostatud individuaalse täitmiskava (ITK) I osa, kus on andmed kinnipeetava kohta. Kaebaja hinnangul tuleb teha uus riskihindamine ja koostada uus täitmiskava.
3. Tartu Vangla käsitles kaebaja pöördumist kui märgukirja ning koostas sellele
4. septembril 2019 vastuse nr 1-11/254-2 seoses kaebaja kõrgohtlikkusega ja täitmiskava muutmisega.
5. Kaebaja esitas
6. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada
7. juulil 2019 koostatud individuaalne täitmiskava õigusvastaseks ja kohustada vanglat tegema uus riskihindamine. Kaebuse kohaselt on ITK-s märgitud ohuhinnangu tõttu kaebaja pääsemine avavanglasse enne, kui karistusaja lõpuni on jäänud 18 kuud, raskendatud. Kaebaja on seisukohal, et puudub professionaalne hinnang tema ohu tasemele. KOHTU SEISUKOHT
8. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. 3-19-1857

1. Kaebaja vaidlustab sisuliselt tema suhtes kinnitatud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas sisalduvaid hinnanguid tema ohtlikkuse kohta ning leiab, et nii täitmiskava kui ka riskihindamise tulemused on väärad. Kaebaja palub lisaks kohustada vanglat tegema uus riskihindamine. Kohtu hinnangul puudub kaebajal nende nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
2. Justiitsministri
3. mai 2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1). Justiitsministri
4. märtsi
5. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 17 lg 1 p 3 näeb ette, et kinnipeetav paigutatakse avavanglasse individuaalse täitmiskava alusel muu hulgas siis, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav kõrg- või üliohtlik.
6. Kohtu hinnangul on täitmiskava programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuse reguleerimine. Riigikohus asus
7. aprilli
8. a määruses haldusasjas nr 3-18-111 seisukohale, et ITK-s märgitud ohuhinnangul ei ole regulatiivset toimet. ITK on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Kohus leiab, et ka praegusel juhul puudub ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (

§ 44lg 1).

Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega või toimingutega. Täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule ITK-s (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu
3. jaanuari
4. a otsus asjas nr 3-17-1555, p 6.2; Tartu Halduskohtu
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-18-556, p 21).
7. Kaebaja märgib, et riskihinnangu alusel võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist ning kõrgohtlikkuse hinnangu tõttu puudub tal võimalus saada avavanglasse varem kui 18 kuud enne karistusaja lõppu. Kohus selgitab, et sõltumata kaebaja ohutasemest, on avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks, et kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud (vangistusseadus (VangS) § 20 lg 1). Ka üksnes täitmiskava alusel avavanglasse ümberpaigutamise korral tuleb lähtuda VangS § 20 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest (vt RKHK
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 19 ja 20).
10. Kohus märgib, et halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse taset koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-16-2033, p 14). Kohus selgitab täiendavalt, et ITK-s riskihindamise tulemusena kajastatud ohuhinnangut saab vangla avavanglasse paigutamise otsustamisel ümber hinnata, täitmiskavas kajastatud ohuhinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Kui vangla keeldub kinnipeetavat nt tema ohtlikkuse tõttu avavanglasse ümber paigutamast, saab 2 3-19-1857 halduskohus avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsuse õiguspärasuse hindamise raames kontrollida ka ITK, sh selles märgitud ohuhinnangu õiguspärasust.
13. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuna riskihindamise tulemusel antav ja täitmiskavas kajastatav ohuhinnang ei riku iseseisvalt kaebaja subjektiivseid õigusi ning isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisel (sh avavanglasse ümberpaigutamise menetluses), siis puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

11. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3