Obsah (7)

§ 37§ 44§ 45§ 158§ 121§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-888 Määruse kuupäev 6. oktoober 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Madis Naudi kaebus Tartu Vangla 18.03.2020.a käskkirja nr 1-1/54 j

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja hinnangul on õigusvastased järgmised vastustaja haldusaktid ja toimingud: - vaidlustatud käskkiri osas, milles see tingis kaebaja ööpäevaringse viibimise lukustatud kambris, jalutuskäikude puudumise ja kaupluse tegevuse peatamise; - kaebaja paigutamine ühte kambrisse isikuga, kes käis tööl vangla köögis; - kaebajale šampooni ja pesupulbri tagamata jätmine. 6. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 2

1. Tuvastamiskaebuse esitamist peetakse kohtupraktikas lubatavaks, kui haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine aitab mingil viisil reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Piisavaks ei peeta üksnes soovi veenduda vastustaja tegevuse õigusvastasuses. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, arvestades sellega, et vastustaja võib viiruse teise laine korral piiranguid uuesti kohaldada. Preventiivset huvi üldiselt aktsepteeritakse kohtupraktikas tuvastamiskaebuse põhjendusena, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. Praeguse kaebuse asjaoludel kohus preventiivset huvi piisavaks ei pea.
2. Esiteks peab kohus oluliseks seda, et viirus SARS-CoV-2 ja selle põhjustatud haigus COVID-19 on uued - viirus tuvastati maailmas esmakordselt ja esimene inimene nakatus
3. aasta lõpus. Enne seda teadusuuringud viiruse ja selle põhjustatud haiguse kohta puudusid. Vaidlustatud käskkiri anti olukorras, kus teaduspõhine info viiruse leviku mehhanismide ning haiguse ohtlikkuse ja ravivõimaluste kohta oli napp ja vastuoluline. Praeguseks on teadmisi ja kogemusi nii viiruse kui haiguse kohta võrreldamatult rohkem. Sellest teadmisest ja kogemusest ei olnud vaidlustatud käskkirja andmise ajal aga võimalik lähtuda.

§ 158

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. See tähendab, et kaebuse sisulise lahendamise korral tuleks kohtul hinnata, kas vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud piirangud olid õiguspärased, lähtudes meditsiinilisest teadmisest, mis oli vastustaja käsutuses selle käskkirja andmise ajal. Sellises olukorras vastustaja praegu ega tulevikus enam ei ole, kuna teadmised koroonaviiruse kohta ja kogemus selle leviku piiramisel on olulisel määral edasi arenenud. Olukord sellisena, nagu see oli vaidlustatud käskkirja andmise ajal, ei saa enam korduda. Sel juhul ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel preventiivset mõju.

1. Teiseks tuleb arvestada, et tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge. Tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvaldaks tema varasemat kehtivust (praegu käskkiri enam kehtiv ei ole). Ka tuvastamiskaebuse rahuldamise korral on lõppkokkuvõttes vastustaja otsustada, kas ja mil määral ta kohtu hinnanguid uute piirangute võimalikul kohaldamisel arvestab. Sarnase siduvusega hinnanguid vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele on vastustajal juba praegu piisavalt. Vaidlustatud käskkiri on üldkorraldus - seda ei antud kaebaja suhtes, vaid see reguleeris ühtviisi kõigi kinnipeetavate õigusi ja kohustusi. Õiguskantsler avaldas oma seisukoha vanglates tarvitusele võetud meetmete kohta (06.04.2020.a seisukoht nr 77/200489/2001899). Kohtud lahendasid mitmeid esialgse õiguskaitse taotlusi seoses piirangutega Tartu Vanglas erinevatel ajahetkedel, näiteks kohtuasjad 3-20-521 (jalutamine, kauplus, helistamine, taotlus rahuldamata), 3-20-528 (jalutamine, taotlus rahuldatud), 3-20-682 (kauplus, olmeküsimused, taotlus rahuldamata), 3-20-627 (kõik piirangud, rahuldatud jalutamise osas). Kohtupraktika täieneb ka edaspidi, kuna kohtu menetluses on mitmeid hüvitamiskaebusi seoses vaidlusaluste piirangutega ja nende lahendamisel hindab kohus ka piirangute õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse menetlustes ei andnud kohus küll lõplikku hinnangut vaidlustatud käskkirja õiguspärasusele. Kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud abinõude suhtes esitatud esialgse õiguskaitse taotluste menetlemisel oli olukord eripärane - kohtul tuli hinnata ja kaaluda avalikku huvi, milleks oli seesama koroonaviiruse vanglasse levimise tõkestamine. See tähendab, et kohtupraktikas on juba olemas arvukalt hinnanguid sellele, kas 3 vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud abinõud olid viiruse leviku tõkestamiseks vajalikud ja proportsionaalsed. Kui tekib vajadus uuesti kehtestada piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, siis on vastustajal võimalus kohtu antud hinnangutega arvestada. Kui vastustaja seda teha ei soovi, siis ei kohustaks teda seda tegema ka praeguse kohtuasja menetlemine ja lahendamine otsusega.
2. Üheks vaidlustatud toiminguks on kaebaja paigutamine ühte kambrisse isikuga, kes käis tööl vangla köögis. Kohus nõustub kaebajaga, et sellise toimingu õiguspärasus on vaieldav olukorras, kus vastustaja muus elukorralduses pidas õigeks kinnipeetavate kontakte vanglaväliste isikutega võimalikult vähendada. See ei ole aga piisav, et möönda tuvastamiskaebuse lubatavust. Tuvastamiskaebuse menetlemine ja võimalik rahuldamine ei pruugi sarnase olukorra kordumist ära hoida. Kui sarnane olukord peaks uuesti tekkima, siis tõhusateks õiguskaitsevahenditeks on kaebaja või kambrikaaslase ümberpaigutamise taotluse esitamine vanglale, seejärel vajadusel vaide ja kohtule kohustamiskaebuse esitamine. Pärast vaide esitamist tekib kaebajal õigus esitada ka esialgse õiguskaitse taotlus.
3. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtuasi 3-20-1309). Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju sellega, et kaebaja pidi 10.04.2020 kuni 18.05.2020 olema ilma talle vajalike hügieenitarveteta. See tähendab, et kaebaja hügieenitarvetega varustamise õiguspärasust hindab kohus kohtuasja 3-20-1309 raames.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja või kaebaja nimetatud toimingute õiguspärasuse hindamine ei täida preventiivset eesmärki ja ei aita reaalselt kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Kui piirangud uuesti kehtestatakse või vaidlustatud toimingutega sarnased toimingud uuesti tehakse, siis on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusamate nõuetega. Hügieenivahendite osas on kaebaja tõhusama nõude juba esitanud. Kaebajal ei ole tuvastamiskaebuse esitamise õigust ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

13. Kohus selgitab kaebajale, et -

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud; - kui kaebaja leiab, et vastustaja tekitas vaidlustatud käskkirja või toimingutega talle kahju, siis on tal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel tuleb kaebajal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kui vangla tagastab taotluse õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada hüvitamiskaebus kohtule; - kui vangla peaks seoses koroonaviiruse leviku uue tõusuga kohaldama piiranguid, siis on kaebajal õigus esitada vastavatele haldusaktidele vaie. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, siis on kaebajal õigus esitada kohtule tühistamiskaebus. Vajadusel saab kaebaja esitada esialgse õiguskaitse taotluse. 14. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4