2-19-6737/46

2-19-6737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.

2. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-19-6737 Tsiviilasi Vxxxxxx Jxxxxxxx hagi LxxxxxxxxPxxxxxxx ja Txxxx Pxxxxxxx vastu Lxx Pxxxxxxx lahusvara tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxxxx Jxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxmaakond), lepinguline esindaja Merike Valgmäe (info@mvoigusburoo.ee); Kostja I: Lxxxxxxx Pxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja II: Txxxx Pxxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 31.08.2020 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Tuvastada, et korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald,xxxxxxx maakond, Eesti Vabariik, registriosa nr 644435, on Lxx Pxxxxxxx lahusvara. Menetluskulude jaotus
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Jätta manetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata.
5. Kanda Vxxxxxx Jxxxxxx poolt tasutud tõlkekulude ettemaks 100 eurot (tasutud 09.04 ja 08.05.2020) riigi eelarvesse. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik IxxxxxBxxxxxxxxx esitas 03.05.2019.a Tartu Maakohtule hagi Axxxxxx ja Lxx Pxxxxxxx laste vastu, alternatiivselt Jõgeva Vallavalitsuse vastu LxxxPxxxxxxx lahusvara tuvastamise nõudes. xxxxxxxxxx suri Ixxxx Bxxxxxxxxx ning tema õigusjärglasena astus menetlusse Vxxxxxx Jxxxxxx. Kohus tegi hageja asendamise kohta määruse 14.08.
6. 20.01.2020.a esitas hageja esindaja hagi täpsustuse, kus määratles kostjatena Lxxxxxxx Pxxxxxxx ja Txxxx Pxxxxxxx. Jõgeva vallavalitsuse vastu hageja enam nõuet ei esitanud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus tuvastada, et LxxxPxxxxxxx (Pxxxxxx) (sündinud xxxxxxxxxx) pärandvara hulgas olev korteriomand, registriosa nr 644435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxx maakond, Eesti Vabariik, on LxxxPxxxxxxx lahusvara. Hagiavalduse ja lisade kohaselt tuli LxxxPxxxxxx Ukrainast Eestisse elama 1980.a ja siis algas ka tema kooelu IxxxxxBxxxxxxxxxx. Lxx Pxxxxxxx abikaasa jäi elama Ukrainasse. Ukraina perekonnaseisuaktide riikliku registri väljavõttest 000244011695, 31.10.2019 nähtub, et Lxx (Lxxxx) Pxxxxxxx, sünd xxxxxxxxxx ja Gxxxx Pxxxxxxx, sünd xxxxxxxxx1, abielu lahutati 10.01.1994 Ukrainas. LxxxPxxxxxx ostis (erastas)
7. novembril 1994 korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Korteriomand kanti 03.12.1999 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse. Korteri eest tasuti xxxxx Bxxxxxxxxx ja Lxx Pxxxxxxx erastamisväärtpaberitega. LxxxPxxxxxx suri xxxxxxxxxx.a LxxxPxxxxxx tegi 24.11.1994 testamendi, mille tõestas notar Tiiu Kask ja milles Lxx Pxxxxxx määras, et kogu oma vara sh korteri, asukohaga xxxxxx linn, xxxxxxx, pärandab ta Ixxxx Bxxxxxxxxxxe. 08.03.2007 koostas ja tõestas Jõgeva notar Toomas Saaver testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, millest nähtub, et testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus anti välja pärandvara kohta, mis koosnes ½ mõttelisest osast kinnistust, registriosa nr 644435, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx linn. Pärimisõiguse tunnistusel on märgitud märkusena, et tunnistuses nimetatud pärandvara poole (1/2) mõttelise osa suhtes on pärimisõiguse tunnistus välja andmata. Jõgeva notar Kaja Tenisson koostas ja andis 26.06.2008 välja täiendava testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mis anti välja LxxxPxxxxxxx pärandvara kohta, mis koosnes ½ suurusest mõttelisest osast õigusest erastamisväärtpaberitele. Korteriomandi xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn omanikena on kinnistusraamatusse sisse kantud 08.03.2007 avalduse ja pärimistunnistuse alusel omanikena: LxxxPxxxxxx ½ kaasomandist ja Ixxxx Bxxxxxxxxx ½ kaasomandist. Korteri majandmaise ja korrashoiu kulud on tasunud xxxxx Bxxxxxxxxx. Ixxxx Bxxxxxxxxx suri 0xxxxxxxxx.a ja tema üldõigusjärglane on Vxxxxxx Jxxxxxxx, kes on tema pärija. Kostjad omamorda on Gxxxx Pxxxxxxx õigusjärglased, pärijad, kuna ka (A)Gxxxx Pxxxxx on surnud xxxxxxxxxxxa. Hageja leidis, et kuna korteriomand on omandatud pärast abielu lahutamist, on tegemist abikaasae lahusvaraga. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Kostjate vastuväited Kostjad teatasid kirjalikus vastuses kohtule, et nad soovivad avaldada oma õigusi korteriomandi suhtes, mis kuulub LxxxPxxxxxxx pärandvara hulka. Kohtuistungil võttis kostjate esindaja hagi õigeks. 2 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Käesolevalt on hageja esitanud nõude lahusvara tuvastamise nõudes. Varaks, mida hageja soovib lahusvaraks lugeda on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, registriosa nr 80518165 (t lk 8). Korteriomand on moodustatud registriosa avamisel 03.12.1999.a, algne omanik Lxx Pxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx). Kohtule esitatuid tõendite kohaselt omandas Lxx Pxxxxx korteri xxxxxxxxxxxxxxx linnas, algselt vallasasjana 24.11.1994.a sõlmitud ostumüügi lepinguga (t lk 7). Hageja õigustatud huvi on suunatud nimetatud korteriomandi omandi saamisele: hageja on xxxxxxxxxx.a surnud Ixxxx Bxxxxxxxxx ainupärija vastavalt 06.08.2019.a Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt tõendantud pärimisõiguse tunnistusele (t lk 67). Ixxxx Bxxxxxxxxx omakorda oli xxxxxxxxxx.a surnud Lxx Pxxxxxx ainupärija vastavalt Jõgeva notari Toomas Saaveri poolt 08.03.2006.a tõendatud ja Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt 26.06.2008.a tõendantud pärimisõiguse tunnistustele (t lk 13-14). Kuna viimati Lxx Pxxxxxxx pärandi vormistamise ajal ei olnud teada pärandaja perekonnaseis korteriomandi omandamise ajal, on pärimisõiguse tunnistused väljastatud vaid sellele osale pärandvarast, mis varaühisuse korral kuulunuks pärandajale, so 1/2 osale. Pärimisõiguse tunnistuses on ka märgitud, et pärandvara võis moodustada ühisvara Lxx Pxxxxxxx abikaasaga. Nimetatud pärimisõigus tunnistuse lausel ongi kinnistussraamatusse korteriomandi xxxxxxxxxxxxxx linn omanikena kantud ½ osas xxxxx Bxxxxxxxxx ja ½ osas Lxx Pxxxxxx. Hagiavaldusega soovib hageja tuvastada, et eelviidatud korteriomand ei olnud Lxx Pxxxxxxx ja tema abikaasa ühisvara. Kohus tegi kindlaks, et xxxxxxxxxx.a sündinud Lxxxxxx Pxxxxxr abiellus 30.05.1959.aastal xxxxxxxxxx.a sündinud Gxxxx Mxxxxxxx, pärast abiellumist Pxxxxxx (t lk 81-86). Isikute abielu lahutati 10.01.1994a (t lk 87-91). Korteriomandi omandmaise ajal, so enne 01.07.2010.a kehtinud perekonnaseaduse § 14 lg 1sätestas: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Käesolevalt omandas Lxx Pxxxxxx vallasasjana korteri, mis hiljem kinnistati korteriomandi kinnistuna pärast seda, kui tema abielu Axxxxx Mxxxxxxx (abielus Pxxxxxx) oli lahutatud. Seega ei läinud korter nende ühisvara hulka ja tegemist on LxxxPxxxxxxx lahusvaraga. Kostjad Lxxxxxxa Pxxxxxx ja Txxxx Pxxxxxx on LxxxPxxxxxxx ja GxxxxxMxxxxx (abielus Pxxxxxx) lapsed (t lk 92-103). Kohus selgitab, et vastavalt Pärimisseaduse § 13 olid kostjad küll LxxxPxxxxxxx seadusjärgsed pärijad, kuid kuna Lxx xxxxxxx tegi testamendi kogu oma vara kohta, siis toimub pärimine testamendi alusel. Vastavalt Pärimisseaduse § 10 lg 1 kaotasid seadusjärgsed pärijad oma õiguse pärida Lxx Pxxxxxxx vara. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes TsMS § 102 lg 1 p 4 on oma sisult tegemist hagilise abieluasjaga-. Abikaasade varalisest vahekorrast tuleneva nõudega. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eestoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna pole 3 kannavad oma kulud ise, ei pea kohus vajalikuks menetluskulusid summaliselt kindlaks määrata. Seoses tõlkekuludega oli asja läbivaatamiskulude suuruseks 523.12 eurot, millest 423.12 eurot tasuta riigi vahenditest - kohtu 10.03.2020.a määrus. Hageja oli kohtu 29.01.2020.a määrusega osaliselt vabastatud tõlkekulude tasumisest ning tal tuli tasuda 200 eurot nelja kuu jooksul. Tõlkekulude kindlaks määramise ajaks oli hageja tasunud 100 eurot, mille osas tehti osaline väljamakse tõlkebüroole. Kohus määrab, et hiljem tasutud 100 eurot (tasutud aprillis ja mais) tuleb kanda riigi eelarvesse riigi poolt kantud tõlkekulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4