1-19-7182/73

1-19-7182 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Alar Häidberg (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-19-7182 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Rauno Heinmann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Rauno Heinmann, isikukood: 39012162726; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 25.07.2019 01.08.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 23.09.2020 RESOLUTSIOON Jätta Rauno Heinmann temale Tartu Maakohtu 09.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7182 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata VangS § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Rauno Heinmann vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 4 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 09.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7182 tunnistati Rauno Heinmann süüdi KarS § 4231 järgi ning karistati 11 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 ning § 69 lg 7 alusel Tartu Maakohtu 08.04.2019 otsusega 1-19-344 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 10 kuu 17 päeva kuu vangistuse võrra, samuti Tartu Maakohtu 14.06.2019 määrusega 1-13-7253 asenduskaristuseks mõistetud 2 kuu 20 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 päeva vangistust alates 25.07.
2. 24.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rauno Heinmann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Rauno Heinmann vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Rauno Heinmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Alar Häidberg, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rauno Heinmann tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rauno Heinmann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Rauno Heinmann kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rauno Heinmann temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut alla 1 aasta 2 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel kinnipeetava isale T. H.. Elukohaks on 3-toaline korter 4 korteriga kivimajas. Elamispinda saab kütta puudega, mida on T. H. sõnul varutud mitmeks aastaks. R. Heinmannile on eraldatud 1 tuba. Korter on heas seisukorras, kõik eluks vajalik on olemas ning T. H. on nõus, et kinnipeetav vanglast vabanedes tema juurde elama asub. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul Rauno Heinmann puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Põhjuse nii arvata annab tema eelnev elukäik. Rauno Heinmann on oma noore ea kohta ( 29-aastane ) mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt 9 korda, millest hetkel kehtivaid karistusi on 4 ning tegemist on käesolevalt juba
5. reaalse vangistusega. Nimetatu räägib sellest, et süüdlane pole järeldusi teinud talle kuritegude eest mõistetud eriliigilistest karistustest ja pakutud võimalustest. Kohtule ei nähtu senise vangistuse pinnalt, et süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Tõsi, kuritegude dünaamika on muutunud - varasemalt pani ta peamiselt toime erinevaid varavastaseid ning vägivallakuritegusid, nüüd on peamisteks rikkumisteks erinevad liiklussüüteod. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. Töö oli kinnipeetaval olemas enne vangistust, samuti head suhted lähedastega. Seega pole need sellised uued positiivsed asjaolud, millele võiks ennetähtaegse vabastamise otsuse langetamisel tugineda. Kinnipeetaval on olnud kokkupuuteid nii alkoholiga kui ka narkootikumidega, kuid tõsist sõltuvust pole tuvastatud. Isik tunnistab, et vabal ajal tarvitas nooremana koos sõpradega rohkem alkoholi, kuid tänasel päeval olevat alkoholi tarbimine minimaalne, peamiselt näiteks sünnipäevadel. Sama kinnitab ka isiku ema, et alkohol ei olevat kinnipeetava elus oluline, tarbivat väga harva. Kinnipeetav ei pea enda alkoholi tarbimisharjumusi määravaks enda kriminaalse käitumise juures. Kinnipeetav on vangistuse jooksul kirjeldanud ennast kui kanepitarvitajat, kuigi käesoleva riskihindamise jooksul sisuliselt eitab igasugust tarvitamist. Üksnes olevat proovinud mõnda asja. Proovinud on varasemate ütluste põhjal veel ka amfetamiini, ecstasyt ja näiteks kokaiini. Vanglasse jõudes teostati kinnipeetavale kahtluse põhjal narkootikumide tarvitamise kiirtest, mis osutus positiivseks. Täpsem Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulemus ei ole vanglale teada. Siit nähtuvalt võib kinnipeetaval olla siiski probleeme keelatud ainetega. Peamine murekoht on seega isiku suhtumine: kinnipeetav suhtub ükskõikselt ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Toimepandud kuritegude laad viitab hoolimatusele ühiskonna ja kogukonna suhtes. Seda kinnitab ka näiteks iseloomustuses toodud asjaolu, et ühe põhjusena, miks isik soovib xxx töötada, on püüd vältida mingil määral võlgade ( üle 40000.-€ ) maksmist, sest Eestis makstavate palkadega ei saavat kinnipeetav kunagi enda elu korda, ei jäävat midagi alles palgast. Vaatamata soovile ja lubadustele ei ole ta suutnud õiguskuulekalt käituda, pannes toime aina uusi õigusrikkumisi – karistust kannab ta suisa 3 kohtulahendi kogumis. Isik tunnistab toimepandud kuritegusid mööndustega. Läbimata on ITK-s ettenähtud sotsiaalprogramm Õige hetk, mistõttu puudub läbiviija hinnang süüdlase tegelikule motivatsioonile õiguskorrast ja temal lasuvaist kohustustest kinni pidada. Ei ole võimatu, et kui süüdlane jätkab eeskujulikult, läbib positiivse hinnanguga sotsiaalprogrammi ning võtab vastutuse temal lasuvate kohustuste ees, siis võib kohus kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist. Seetõttu leiabki kohus, et käesoleval juhul on mõistlik jätta kinnipeetav ennetähtaegselt vabastamata, määrates seejuures tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise järgmiseks otsustamiseks lühema tähtaja, kui see on vangistusseaduse § 76 lg
6. Selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalik tõestada nii endale, vanglale kui kohtule, et temas on toimunud tõepoolest muutused, need muutused on pikemaajalised ja sisulised ning isikul on motivatsioon ja oskused senise õiguskorda eirava käitumise muutmiseks. Rauno Heinmannil on võimalik enne järgmist ennetähtaegse vabastamise arutamist näidata oma käitumisega, et ta suudab pikaajalisemalt kontrollida oma käitumist ja sellest tulenevalt suudaks ka vabaduses seadusekuulekalt toimida ning temas on tõesti püsivalt juurdunud soov edaspidi erinevatest õigusrikkumistest hoiduda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rauno Heinmann tuleb jätta vabastamata temale Tartu Maakohtu 09.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7182 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning tema suhtes tuleb määrata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks lühem tähtaeg, kui see on vangistusseaduse § 76 lg
7. Vanglal tuleb esitada kohtule materjalid 4 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Selle ajaga on võimalik Rauno Heinmannil tõestada, et temas on toimunud püsivad muudatused seadusekuulekuse suunas ning ta on valmis edaspidi õiguskorrast tingimusteta kinni pidama. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik