Obsah (7)

§ 424§ 120§ 274§ 63§ 65§ 68§ 76

1-19-5147 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Meelis Juurso

§ 424lg 2 järgi ning karistati 1 aasta vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Lisaks tunnistati ta ka süüdi

§ 274

lg 2 p 3 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati raskemat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Nimetatud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 03.07.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 8 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Sellest arvati maha

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 22.12 kuni 23.12.2018, s.o 2 päeva.

Seega alates 14.03.2019 kuulub Herkki Peenojal kandmisele 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 09.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Herkki Peenoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Herkki Peenoja vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Herkki Peenoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Triin Tumala, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Herkki Peenoja tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Herkki Peenoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Herkki Peenoja kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Herkki Peenoja temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 1 aasta 6 kuu, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on heas korras eramuga, mis kuulub vanaema S. P. j. Nimetatud elukohas elab peale vanaema ka isiku isa Ü. P. ja onu I. P. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul Herkki Peenoja puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge, kuigi kandmas on ta teist vanglakaristust ja kehtivaid karistusi on ka
3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul ei ole tingimus täidetud, süüdlasel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid perioodil 30.09.2019-15.01.
4. Täiendavateks julgeoleku abinõudeks määrati liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukukstatud kambrisse paigutamine ning ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine isiku viibimisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Viimati nimetatud meede lõpetati 10.12.
5. Kohaldatud meetmete raskus ja rohkus näitavad, et ründe ohtu peeti süüdlase poolt vägagi suureks ning agressiivsuse ning ebameeldivate tunnete kontrollimisega on süüdlasel tõsine mure. Vangla iseloomustusest nähtub, et H.Peenojale on ITK-s ette nähtud sotsiaalprogramm Viha juhtimine, milline tegelekski eelkõige süüdimõistetu ilmselge probleemkohaga. Nimetatud programm on veel läbimata ning seetõttu ei saa ka hinnata selle mõju süüdlasele. Kohtule ei nähtu senise vangistuse pinnalt, et süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada. Süüdlane naaseb oma vangistuseelsesse elukohta. Nii vangla iseloomustusest kui ka H.Peenoja poolt istungil avaldatust saab järeldada, et ta on kaaslaste poolt mõjutatav isik ning neid on keeruline vältida. Kahjuks pole need mõju avaldavad isikud eeskujuliku renomeega, vaid kriminaalsete hoiakutega isikud. Ka mõjutavad erinevad joovastid teda negatiivselt ning ei paista, et süüdlane vabanemise korral astuks samme, mis hoiaksid sõltuvust neist kontrolli all. Vangla iseloomustusest nähtub, et H.Peenoja on hädas nii alkoholi kui ka narkootikumidega. Nii nähtub vangla arvamusest, et H.Peenoja tarvitas lahjat ja kanget alkoholi umbes 2-3 korda nädalas. Isiku hinnangul on tarvitamine kontrolli all ning teda see ei mõjuta. Leiab, et enda harjumusi muuta ei ole vaja. Samas aga on korduvalt toime pannud väär- ja kuritegusid alkoholijoobes. Praegust karistust kannab mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Alkoholijoobes toime pannud ka vägivallaga avaliku korra raske rikkumise. Liiklusseaduse alusel karistatud joobes juhtimise eest vähemalt 5 korda. Paraku seost kuritegude toimepanemise ja alkoholi tarvitamise vahel ei näe ega ole ka motivatsiooni tarvitamisharjumusi muuta. Narkootikumide tarvitamise kohta märgib vangla järgmist: diagnoositud uimastisõltuvus alates 2009, akuutne kuni 2019 oktoober. Viimane tarvitamine 2019 märtsis. Põhiuimastiks oli kanep, mida suitsetas enda sõnul pea igapäevaselt. Samuti on tarvitanud ecstasyt, amfetamiini, hallutsinogeene - tarvitas umbes korra kuus. Tunnistab ka mitmete ainete segakasutust. Uimastite süstimist tuvastatud ei ole. Isikut on kriminaalkorras karistatud narkojoobes sõiduki juhtimise eest. NPALS alusel karistatud korduvalt, viimati 15.03.
6. Vangistuse alguses uimastisõltuvust ei tunnista, kuna oli veendunud, et suudab ka ilma aineta olla ning tarvitamise vajadust ei ole. Samuti ei näinud seost uimastite tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Vangistuse alguses täitis isik kanepi teemalist töövihikut, milles analüüsis enda seniseid tarvitamise harjumusi. Analüüsi kohaselt on tal raskusi tarvitamisest loobumisega ning peab end sõltlaseks. Usub, et on valmis tarvitamist vähendada - nt kanepit tarvitada kord nädalas. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening töötas aktiivselt kaasa - analüüsis probleemkäitumist ning tegi vajalikke järeldusi, püstitas eesmärke ja õppis toimetulekut himuga. Isik on muutuste osas pigem kahtleval seisukohal - väljendas lootusetust tuleviku suhtes, kuis samas soovib proovida elada kainelt. Seega kohus enam ei pea usutavaks, et Herkki Peenoja suudab sõltuvusprobleemid lahendada enda tahtejõu abil, eriti, kui see on juba kordi ebaõnnestunud. Juhul, kui süüdlane tõepoolest tahab oma elukorraldusse ja arusaamistesse muudatusi sisse viia, siis tuleks esmalt otsida statsionaarset abi rehabilitatsioonikeskustest, kus tegeletakse sõltuvusega sihipäraselt ja järjekindlalt pikema aja jooksul. Samuti tuleks kaaluda keskkonnavahetust, sest iseloomustusest nähtub seegi, et süüdlasel on raskusi kaaslastele „ei“ ütlemisega ning ta on teiste poolt väga mõjutatav. Selgusetuks jääb kohtule, kas ja millise tööga sisustaks Herkki Peenoja oma vaba aega. Tema sõnul tahaks ta end tööle sebida, trahvid tasuda ja siis on aega Töötukassas olla. Garanteeritud töökohta pole, tuttavad on pakkunud tööd. Tõsi, sissetulekuta ta päris ei jääks, sest isikule oli määratud 80% ulatuses töövõime vähenemine ning seega saaks ta vastavat pensioni. Kohtu hinnangul on oluline ikkagi Herkki Peenoja hõivatus tervisele vastava tööga. See aitaks sisustada vaba aega, vähendaks võimalusi tarvitada alkoholi ja narkootikume ning seeläbi vähendaks ka õigusrikkumiste toimepanemise riski ning aitaks hüvitada süüdlasel lasuvaid võlgu, mida on juba kogunenud üle 12000 euro. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Kehtestatud korrast pole ta suutnud kinni pidada isegi range elukorraldusega vangistusasutuses. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik