← Eesti

2-19-8441/30

Obsah (9)§ 659§ 423§ 477§ 238§ 168§ 174§ 177§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 14. august 2020 Tsiviilasja number 2-19-8441 Tsiviilasi Traat Holding OÜ avaldus Os

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja jätta avaldus läbi vaatamata.

Määruskaebus rahuldatakse. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kannab avaldaja. 7.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 5

(6)Kohus ei ole hagi perspektiivi hindamisel seotud hageja esitatud õiguslike põhjendustega ning peab hindama, kas hagis toodud faktiliste asjaolude õigsust eeldades on esile toodud faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda alust hagi rahuldamiseks.

§ 477

lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata juhul, kui selleks on alust (vt Riigikohtu

  1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-17, p 12; 4 juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 9;
  2. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 13).
  3. Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks
  4. mai 2019 e-kirjaga ja ühing vastas keelduvalt
  5. mai 2019 e-kirjaga, mille avaldaja sai kätte samal päeval. Seega tuli avaldus dokumentidega tutvumise võimaldamiseks esitada maakohtule
  6. mail
  7. Avaldaja pöördus kohtusse
  8. juunil
  9. Kuna ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik hagita menetluse avalduse esitada kohtule kahe nädala jooksul alates juhatuse keeldumise saamisest, siis pöördus avaldaja kohtusse hilinenult, st õigustlõpetava tähtaja möödumisel (vrd Riigikohtu
  10. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12, p 19). Riigikohus märkis eespool viidatud määruses ka, et kui osanik laseb ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja mööda, saab ta esitada osaühingule sama sisuga teabenõude kohtuväliselt uuesti ning alles seejärel on tal võimalik pöörduda avaldusega uuesti ka kohtu poole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul tuleb kohtusse avalduse esitamise tähtaega hakata lugema
  11. maist 2019, sest sel päeval esitas avaldaja uue teabenõude. Avalduse lisana nr 9 esitatud e-kirjast ei nähtu tahet esitada samasisuline või mingi muu teabenõue uuesti. Avaldaja üksnes tsiteeris oma
  12. mai 2019 nõudekirja ning palus kas vastata (e-kirja sõnastuse järgi variant A), jätta vastamata (variant B) või algne taotlus rahuldada (varinat C). ÄS § 166 lg-st 3 ei tulene, et osanikul on võimalik teabenõude uuesti saatmisega ja täiendava vastuse taotlemisega edasi lükata kohtule avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Nimetatud säte seob tähtaja kulgemise alguse juhatuse keeldumisega, mitte kordusteate saatmisega.
  13. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et avaldusega ei ole võimalik sellega taotletavat eesmärki saavutada ja see tuleb jätta

§ 477lg 1 kaudu kohalduva § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus käsitleda menetlusosaliste väiteid sisuliselt, samuti pole vaja kaaluda XX-lt vande all seletuse võtmist.

§ 238lg 1 esimese lause alusel jääb vastav taotlus rahuldamata.

10. Avalduse läbi vaatamata jätmisel jäävad menetluskulud

§ 168lg 2 alusel avaldaja kanda.

See säte kohaldub

§ 477

lg 1 kaudu ka hagita menetluses (vt sõnaselgelt avaldaja kulude kohta Riigikohtu

  1. oktoobri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06, p 16; üldisemalt
  2. oktoobri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11;
  3. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-10, p 16;
  4. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174

lg 4).

§ 177

lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 427esimese lause alusel. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.