Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 169§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-313 21. aprill 2020 Juhan Siider X.i kae

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-20-313 ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Eesti Töötukassa tuvastas
2. detsembri
3. a otsusega nr TVH/19/058559 (tl-d 18-19) X.il (kaebaja) puuduva töövõime. Kaebaja esitas
4. veebruaril 2020 Eesti Töötukassale taotluse töövõimetoetuse saamiseks.
5. Eesti Töötukassa selgitas kaebajale
6. veebruari
7. a vastusega nr 7-4/20/3364-2 (tl 23), et hetkel ei ole kaebajale töövõimetoetust määratud, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning et toetuse saab kaebajale määrata hetkest, kui ta on vanglast vabanenud ja pöördunud Eesti Töötukassasse töövõimetoetuse avalduse vormistamiseks.
8. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
9. veebruaril 2020 kaebuse Eesti Töötukassa
10. veebruari
11. a vastuse nr 7-4/20/3364-2 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja töövõimetoetuse määramise taotlus. Lisaks palub kaebaja tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg
12. Karistust kandvatele pensionäridele peatatakse samuti pensioni maksmine, kuid pensionist makstakse 25-75% tema alaealistele ülalpeetavatele. Töövõimetoetuse puhul seda ette nähtud aga ei ole.
13. Eesti Töötukassa otsustas
14. veebruari
15. a otsusega nr TVT/20/009947 (tl 21) jätta kaebajale TVTS § 12 lg 6 alusel töövõimetoetus määramata, kuna kaebaja kannab alates
16. novembrist 2016 karistust vanglas.
17. Eesti Töötukassa esitas kohtule
18. veebruaril 2020 vastuse kohtunõudele, sh nõutud menetlusdokumendid. Ühtlasi selgitas vastustaja, et Eesti Töötukassa
19. veebruari
20. a vastus nr 7-4/20/3364-2 oli informatiivne kiri ning kaebaja töövõimetoetuse maksmise taotluse alusel on koostatud
21. veebruari
22. a otsus nr TVT/20/
24. Tartu Halduskohus võttis
25. veebruari
26. a määrusega X.i kaebuse Eesti Töötukassa
27. veebruari
28. a otsuse nr TVT/20/009947 tühistamiseks ja töövõimetoetuse määramise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse.
29. märtsi
30. a määrusega määras kohus asja lahendamisele lihtmenetluses ning teavitas menetlusosalisi otsuse teatavakstegemise ajast.
31. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ja põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses ning kohus viitab dokumendile, kus põhjendused sisalduvad (

§ 169lg 1 p-d 1–3).

Kohtu hinnangul on Eesti Töötukassa põhjendatult tuginenud töövõimetoetuse määramata jätmisel töövõimetoetuse seaduse § 12 lgle 6, mis näeb ette, et õigust töövõimetoetusele ei ole isikul, kes kannab karistust vanglas või viibib vahi all. Nimetatud norm ei jäta vastustajale toetuse määramisel kaalutlusõigust, sest tegemist on imperatiivse töövõimetoetuse määramisest keeldumise alusega. Seetõttu ei pidanud vastustaja ka pikemalt keeldumist põhjendama, sest vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja kannab jätkuvalt karistust vanglas. Kohus nõustub vastustaja kohtule esitatud vastuses (tl-d 3435 ja 42) märgitud põhjendustega ning normi eesmärgi tõlgendusega ega pea vajalikuks neid 2 3-20-313 pikemalt otsuses kajastada. Kohus järgib eelviidatud menetlusdokumentides kajastatud põhjendusi. Kaebajal ei ole vanglas karistuse kandmise ajal õigust töövõimetoetusele.

1. Vastuseks kaebaja seisukohale, et TVTS § 12 lg 6 on põhiseadusega vastuolus, märgib kohus järgmist. PS § 28 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Nimetatud sättest tuleneb ka riigi kohustus anda kodanikele abi, mis tagaks hädavajalikud vahendid inimväärseks äraelamiseks töövõime vähenemise tõttu. Töövõimetoetus on üheks eeltoodud abi liigiks ning selle eesmärgiks on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine (TVTS § 1 lg 1). Sealhulgas on töövõimetoetuse määramise üheks eesmärgiks tagada puudutatud isikule töövõimekaotusest tingituna riigi poolt sissetulek, millest oleks võimalik katta hädavajalikke kulutusi toidule, ravimitele, eluasemele, transpordile. Kaebaja kannab karistust vanglas ning on riigi ülalpidamisel ning eelnimetatud kulutusi ise suures osas kandma ei pea. Riigi raha säästliku kasutamise eesmärgil on seetõttu töövõimetoetuse seaduses kinnipeetavale sätestatud töövõimetoetuse määramise piirang põhjendatud, sest tema esmatarbe kulutused on vabaduses viibivate isikutega märkimisväärselt väiksemad. Kinnipeetavale on tagatud eluase, toit ja ravimid riigi poolt nõuetavas määras, samuti tervishoiuteenuse saamine jms. Sellises olukorras on eesmärgipärane ning põhjendatud töövõimetoetuse saamise õigust piirata ajaks, mil isik viibib vanglas. Kaebaja igapäevane toimetulek on vanglas kindlustatud ning seeläbi on tagatud ka tema inimväärikus. Asjaolu, et kaebaja võib vajada töövõimetoetust selleks, et oma lapsele elatist maksta, ei oma töövõimetoetuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamisel määravat tähtsust. Riigil on lai otsustusruum sotsiaalhüvitiste kehtestamisel. Kaebaja viide riikliku pensionikindluse seaduse §-le 46 ei ole selles asjas asjakohane, sest nimetatud norm ei kohaldu töövõimetoetuse määramisele, kaebajal ei ole hetkel õigust pensionile. Kohtule ei ole seega TVTS § 12 lg 6 vastuolu põhiseadusega ära tuntav.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja oli kaebuse riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud ning muid menetluskulude kandmist kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu. Ka vastustaja ei ole menetluskude kandmist kinnitavaid dokumente esitanud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1) 10.

§ 175

lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3