Obsah (6)

§ 76§ 78§ 75§ 118§ 65§ 68

Kriminaalasi nr 1-16-7675 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7675 Kohtukoosseis Kohtunik Marek Vahing Kohtuis

§ 76lg 5 alusel määrata Kardo Martinile katseaeg kestvusega kuni 08.06.2022.

a. 3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada Kardo Martin katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Kardo Martinit täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata Kardo Martinile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 3 (kolme) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a pereliikmed).

1. Määrus Kardo Martini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada Kardo Martin karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Kardo Martinilt riigituludesse riigi õigusabi kulud 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 60 senti.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-16-7675, menetluskulu, Kardo Martin“.
6. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohtu 28.02.
8. a otsusega tunnistati Kardo Martin süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 01.10.2015.

a otsusega mõistetud ja 16.06.2016. a määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 4 kuu 2 päeva vangistust (kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga), võrra. Kardo Martinile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistuse aja hulka Kardo Martini eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21 päeva. Kardo Martini ärakandmata karistuseks loeti 5 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 21.11.

1. a.
2. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.02.
3. a ja lõppeb 08.06.
4. a.
5. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Kardo Martini suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist. 2
6. Prokurör kohtule edastatud seisukohas ei toeta Kardo Martini vabastamist.
7. Süüdimõistetu Kardo Martin selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
8. Kaitsja taotles kohtult Kardo Martini tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kardo Martin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Kardo Martin on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Kardo Martini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

1. Kuriteo toimepanemise asjaolud on kriminaalasja materjalide ja Kardo Martini enda selgituste pinnalt selged ja neid võib kokku võtta järgnevalt – alkoholijoobes ei suuda Kardo Martin end kontrollida, käitub ettearvamatult ja tagajärgedele mõtlemata. Seega on kahtlusteta selge, et Kardo Martini puhul on peamiseks ohuteguriks uute kuritegude toimepanemisel alkoholisõltuvus. Järgnevalt peabki jõudma järeldusele, kas alkoholist tulenevad riskid on Kardo Martini puhul tänaseks maandatud või ei.
2. Positiivseks tuleb pidada seda, et Kardo Martin tunnistab sõltuvuse olemasolu, aga ka seda, et ta on avaldanud soovi alkoholist täielikult vabaneda. Lisaks sellele on Kardo Martin vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Programmi raames tegeles ta alkoholi kuritarvitamisega seotud põhjusriskide maandamisega. Vangla materjalide kohaselt iseloomustab Kardo Martinit emotsionaalne ebastabiilsus, mida ta püüab varjata oma kõrgi käitumisega. Samas leitakse, et temas on olemas ka helgem pool, kuid see on sügaval peidus ja avaneb positiivse kohtlemise korral. Kohtumistel oli ta keskmise aktiivsusega, aga tõi teemakohaseid näiteid ka isiklikust elust. Negatiivsete asjaoludena tuuakse välja, et Kardo Martin keskendub hetkelisele heaolule ega ole motiveeritud seadma pikemajalisi eesmärke ning pingutama nende saavutamiseks. Vangla leiab, et tegelikult ei oma Kardo Martin selget ettekujutust, mida peaks tegema, et tulevikus probleeme vältida ja tunda annab asjaolu, et Kardo Martinil puudus lapsepõlves positiivne eeskuju.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole päris selge, kas Kardo Martin suudab alkoholile ei öelda või mitte. Kardo Martin on alkoholi tarvitamist alustanud väga noorelt ning on seetõttu väga pikka aega alkoholi kuritarvitanud. Siit tekib ka küsimus sellest, et miks ei ole Kardo Martin varasemalt oma sõltuvusega tegelenud ja et kas praegu on tegemist enne tähtaega vanglast vabanemise lootuses tekkinud hetkelise motivatsiooniga. See aga ei pruugi olla siiras ja kestev. Isegi kui praegu vanglas olles paistab alkoholist loobumine kerge, siis kindlasti nii see ei ole. Vabaduses on tagasilangused kerged tulema. 3
4. Alkoholisõltuvust tunnistas Kardo Martin viimati siis, kui toimus kohtuistung. Kohtuistungi käigus suhtles Kardo Martin kohtuga vabalt ning põhjendas oma suhtumise muutumist alkoholisõltuvusse ja selle kuritarvitamisse ennekõike sellega, et ta on täiskasvanuks saanud. See põhjendus tundus täiskasvanulik ja aus. Siiras tundub ka olevat Kardo Martini soov minna alkoholiravile ja oma isaga rohkem suhelda ja võtta temast õppust alkoholisõltuvusega elamisel. Need asjaolud justkui viitavad sellele, et Kardo Martinit võiks usaldada ja ta vabastada, sest vabaduses viibides on tal olemas positiivne eeskuju, mida tal lapsepõlves ei olnud ja loota tuleb, et isa aitab tal kaineks jääda.
5. Tõsi, mööda ei saa vaadata sellest, et vabastamise vastu räägib selgelt Kardo Martini senine elukäik. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegugi kannab ta liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, s.o kehaline väärkohtlemine, omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine, seadusliku aluseta vabaduse võtmine ja eluohtlike tervisekahjustuse tekitamine. Ka väärib tähelepanu asjaolu, et Kardo Martinile on antud erinevaid võimalusi karistuse kandmiseks, sh on teda karistuse kandmisest tingimisi vabastatud. Kahjuks ei ole ta neid võimalusi kordagi ära kasutanud, vastupidi, ta on jätkanud kuritegeliku käitumismustriga ja seda vaatamata ka katseajale.
6. Kohtule edastatud materjalidest, sh Kardo Martini enda motivatsioonikirjast on näha, et ta on muutnud oma esialgset käitumist vanglas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on asunud täitma talle koostatud individuaalkava. Lisaks programmile Jõud muutuda on ta läbinud veel programmi Viha juhtumine ja ning oma sõnul ka Eluviisitreening ja Õige hetk. Samuti on ta osalenud tööhõives ja omandanud puidupingioperaatori kutse. Oma motivatsioonikirjas selgitab ta muutusi sellega, et alguses ei suutnud ta karistust vastu võtta, ta oli ülalolev ja probleemne. Paistab, et praegusel hetkel mõistab ta oma teod hukka ja mõistab ka seda, miks oli vaja oma tegude eest karistust kanda.
7. Vabastamist toetavad omakorda tuleviku elutingimused. Vabanemise korral on Kardo Martinil tagatud kindel elu- ja töökoht ja toetav lähivõrgustik. Materjalidest nähtuvalt soovib küll Kardo Martin esialgu elama asuda oma ema ja ta ema elukaaslase juurde, kuid tõenäoline on ka see, et tööle asudes suudab Kardo Martin endale oma elukoha leida. Kindel töökoht, toetav pere ja vabanemisfondis olev raha võimaldab Kardo Martinil tasuda seni tasumata nõudeid kokku summas 9784 eurot (06.08.
8. a seisuga). Vaatamata sellele võib esialgne toimetulek olla raske ja eks aeg näitab, kas Kardo Martin suudab oma lubatu ellu viia. Kohtuistungil lubas Kardo Martin nimelt järgmist: „Kui kohus näeb võimalust mind vabastada, siis luban, et see jääb minu viimaseks kohtuistungiks“.
9. Eeltoodud kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Kardo Martini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Kohus on hetkel veendumusel, et alkoholist tulenevad riskid on piisavalt maandatud, sest Kardo Martin on pikka aega vanglas kaine olnud, ta läheb ravile, tal on olemas tugiisik, toetav pere ja kindel elukoht. Lisagarantiina kohaldab kohus Kardo Martini suhtes järelevalvet, mis võimaldab paremat resotsialiseerumist, aga ka kontrolli tema tegevuse üle.
10. Kardo Martinile tuleb

§ 76lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuni 08.06.2022.

a, mille raames tuleb ta allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse Kardo Martini poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning sellest tulenevat vajadust range järelevalve kohaldamiseks. 18. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Kardo Martinile lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavad kohustused.

4 19. Kardo Martinile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi.

Nimetatud kohustuste määramine on kohtu arvates vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, s.o selleks, et Kardo Martin hoiduks edasiselt alkoholist. 20.

§ 75

lg 2 p 4 alusel tuleb Kardo Martinile määrata kohustuseks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 3 nädala jooksul vabanemisest arvates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et Kardo Martinil oleks tagatud regulaarne legaalne sissetulek ja seeläbi toimetulek. 21.

§ 75

lg 2 p 7 alusel tuleb keelata Kardo Martinil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et Kardo Martini suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Välistada tuleb lähedased isikud. 22. Kardo Martini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 177,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 177,60 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 177,60 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Kardo Martinilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 5