Obsah (4)

§ 43§ 36§ 41§ 44

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1759 Otsuse kuupäev 11. september 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Jaanus Kase (nim Kask) kaebus Politsei- ja

) redaktsioon, mille § 36 lg 1 p 6 välistab relvaloa andmise isikule, kellel on karistatus KarS § 424 sätestatud kuriteo eest. Kui esineb relvaloa andmist välistav asjaolu, siis tunnistab PPA relvaloa kehtetuks. Relvaloa kehtetuks tunnistamine on seadusest tulenev kohustus, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust. Kohtu seisukoht 5.

§ 43

lg 3 p 2 kohaselt tunnistab PPA relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam relvaseadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb selle seaduse § 36 lg 1 p 1–7, 9 või 10 või § 40 lg 1 nimetatud asjaolu. Vastustaja tõi kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise alusena vaidlustatud otsuses välja

§ 36

lg 1 p 6, mille järgi ei anta relvaluba füüsilisele isikule, kes on karistatud elu- või tervisevastase kuriteo eest, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo eest või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või KarS § 231–239 või § 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteo eest. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja mõisteti Viru Maakohtu 09.02.2017.a otsusega kohtuasjas 117-115 süüdi KarS § 424 järgi. 6. Kaebaja ei vaidle iseenesest vastu sellele, et tema puhul olid

§ 43lg 3 p 2 kohaldamise ehk relvaloa kehtetuks tunnistamise eeldused täidetud.

Kohtu arusaamisel häirib kaebajat see, et tema relvaluba oli äsja enne selle kehtetuks tunnistamist vahetatud. Õige ei ole kaebaja arusaam, et relvaloa vahetamisel ei saa

§ 36lg 1 toodut kohaldada.

Relvaloa vahetamist reguleerib

§ 41

. Selle paragrahvi lg 9 kohaselt väljastatakse relvaluba, kui ei esine sama seaduse § 36 või 40 sätestatud loa andmist välistavaid asjaolusid. Relvaloa kehtetuks tunnistamist ei välista ka see, et vastustaja relvaloa vahetamisel keeldumise alust ei märganud. Vea avastamisel tuleb vahetatud relvaluba siiski kehtetuks tunnistada. 7. Kaebaja toob välja, et tema karistatus oli relvaloa kehtetuks tunnistamise ajal kustumas ning tal ei ole rikkumisi seoses relvade omamise, kandmise või kasutamisega. Kohtu hinnangul ei oma see praeguses vaidluses tähtsust.

§ 36

lg 1 p 6 ei näe vastustajale ette võimalust teostada kaalutlusõigust, sh arvestada karistuse määramise aega või muid kaebajaga seotud asjaolusid.

§ 36lg 1 p 6 kehtib oma praeguses redaktsioonis alates 01.07.2018.

Vastava seaduseelnõu seletuskirjas (kättesaadav aadressil www.riigikogu.ee, eelnõu 494 SE) on öeldud, et varem oli relvaloa andmisest keeldumise aluseks isiku kriminaalkorras karistatus. Seda sätet pidas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks (kohtuasjad 3-4-1-10-10, 3-4-1-16-08). 2 Riigikohus selgitas, et kriminaalkorras karistatud isiku relvaloa kehtetuks tunnistamine on lubatud, et tagada inimeste elu ja tervise kaitse, samuti riigi julgeolek ja avalik kord. Proportsionaalsuse põhimõte aga nõuab, et arvestada tuleb toimepandud kuriteo asjaoludega. Seadusandjal on võimalik piiritleda asjaolud, mille esinemisel tuleb kriminaalkorras karistatud isiku relvaluba või soetamisluba kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada. Eelnõuga otsustati sellistena sätestada muuhulgas raskemad liiklussüüteod (KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimise eest joobeseisundis). Kohtu hinnangul ei ole alust pidada

§ 36

lg 1 p 6 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see välistab relvaloa andmise (toob kaasa relvaloa kehtetuks tunnistamise) KarS § 424 alusel karistatud isiku puhul. Üldiselt teadaolevalt kujutab mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis endast ohtu inimeste elule ja tervisele. Isiku süüdi tunnistamine KarS § 424 alusel eeldab, et ta pani teo toime tahtlikult. Põhjendatud on KarS § 424 arvamine selliste süütegude hulka, mille puhul relvaluba tuleb kehtetuks tunnistada kaalutlusõigust teostamata.

1. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
2. Kohus märgib, et kaebajale määrati kohtuasjas 1-17-115 kuriteo eest rahaline karistus, mis kustutatakse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 5 alusel registrist, kui rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. Kaebaja karistatus peaks seega olema kustunud ja kaebajal on võimalus taotleda relvaluba uuesti. Menetluskulud. Selgitused
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
4. Kohus kohaldas 25.09.2019.a määrusega käesolevas asjas esialgset õiguskaitset ning peatas vaidlustatud otsuse täitmise osaliselt, nii et kaebajal ei ole kohustust relvad ja laskemoon võõrandada ning vastustajal ei ole õigust neid sundvõõrandada. HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib esialgne õiguskaitse kuni kohtumenetluse lõppemiseni (menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni). Kui kaebaja ei ole kohtuotsuse jõustumise seisuga omandanud uut relvaluba, siis tuleb tal relvad ja laskemoon võõrandada. Kohtu hinnangul ei saa selleks

§ 44

lg 6 alusel ette nähtud tähtaja hulka arvata aega, mil vaidlustatud otsuse täitmine oli esialgse õiguskaitse korras peatatud. 12. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3