a, 26.01.
a toime pandud episood) ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Jevgeni Štšerbakovile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati seda karistust Jevgeni Štšerbakovile Tartu Maakohtu 08.02.2017. a otsusega mõistetud karistuse, s.o 4 kuu pikkuse vangistusega, ning, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Jevgeni Štšerbakov süüdi
a episood) ja mõisteti temale karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati seda karistust eelnevalt
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse ehk 4 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel hakati karistusaega lugema alates Jevgeni Štšerbakovi kinnipidamisest 01.03.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Jevgeni Štšerbakov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 3 aastat 6 kuud, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kindlat elukohta pole. Enne vangistust elas sotsiaalmajas. Võimalus olevat elama minna xxx. Pärast vabanemist uuriks võimalusi minna xxx rehabilitatsioonikeskusesse. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et J. Štšerbakov soovib vabaneda xxx, et minna ravile. xxx külas asub xxx. xxx sotsiaaltöötaja M. J. ütles telefonivestluses, et kinnipeetav ei ole teenusele registreeritud. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Aadressil xxx asuvat varjupaika ei saa pidada alaliseks elukohaks
Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ja mille eesmärk on kindlustada ajutine ööbimiskoht täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Arvestades süüdlase vaimset seisundit on äärmiselt oluline, et tal oleks vangistusest vabanemise järel tagatud kindel ja kontrollitud elukoht, parimad selleks on sõltuvusega tegelevad rehabilitatsioonikeskused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Štšerbakov tuleb jätta temale Harju Maakohtu 23.01.2018 otsusega nr 1-17-7963 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.