1-20-1805/24

1-20-1805 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Mariken Arro (kirjalik seisukoht) Kriminaalasja number 1-20-1805 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Aevan Lepik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Aevan Lepik, isikukood: 37705026527; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 16.02.2020 20.06.2021 Kaitsja Ei soovinud Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 23.09.2020 RESOLUTSIOON Jätta Aevan Lepik temale Tartu Maakohtu 13.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-201805 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 13.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1805 tunnistati Aevan Lepik süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistati 10 kuu vangistusega. Nimetatud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 6 kuu 4 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 4 päeva vangistust alates 16.02.
2. 22.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aevan Lepik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla Aevan Lepik vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aevan Lepik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Mariken Arro, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aevan Lepik tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aevan Lepik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Aevan Lepik kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aevan Lepik temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 7 kuu, so enam kui 1/3 ja see ületab 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et tegemist on 3toalise eramajaga, millest Aevan Lepiku kasutada oleks üks läbikäidav tuba. Maja kuulub kinnipeetava vennale O. L. , kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andnud majas elavad Aevan Lepiku vanemad N.L. ja H.L. . Majal on ees korralikud aknad ja lukustatav välisuks. Samuti on majas olemas elektriühendus ja heatasemeline levi. Elektroonilise järelevalve kohaldamise kõik tingimused on täidetud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
3. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
4. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul Aevan Lepik puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge, kuigi positiivsena võib välja tuua, et käitumine vangistuses on olnud normikohane. Varasem elukäik aga ei näita, et süüdlane oleks varasematest karistustest ja talle antud korduvatest võimalustest järeldusi teinud. A.Lepik kannab vangistust liitkaristusena suisa 3 kohtulahendi järgi. Karistatud on süüdlast kokku 9 korral, tõsi neist viimased kolm on kehtivad. Vangistusasutus märgib, et vägivaldsuse raskusaste on suurenenud ning kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ning impulsiivsus. Kohtule ei nähtu senise vangistuse pinnalt, et süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada. Süüdlane naaseb oma vangistuseelsesse elukohta, sest A.Lepiku sõnul elas ta enne vangistust kahes erinevas kohas. Elas xxx vennale kuuluvas majas ema ja isaga kui ka xxx, koos elukaaslasega. Nii vangla iseloomustusest kui ka Aevan Lepik poolt istungil avaldatust saab järeldada, et suhted lähedastega, va õega on endiselt head. Seega ühelt poolt on hea tõdeda, et hoolimata toimepandud kuritegude rohkusest on sotsiaalselt toetavad lähikondsed süüdlase kõrvale jäänud. Teisalt räägib see sellest, et ka lähedaste hoolimine ja õiguskuulekas eluviis pole A.Lepikut motiveerinud oma elukorraldust ja suhtumist muutma. Ka mõjutavad erinevad joovastid teda negatiivselt ning ei paista, et süüdlane vabanemise korral astuks oluliselt tõhusamaid samme, mis hoiaksid sõltuvust neist kontrolli all. Vangla iseloomustusest nähtub, et Aevan Lepikul on motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks pigem madal, kuna isik on korduvalt jätkanud alkoholi tarvitamist. Aidanud pole ka programmi „Kainem ja tervem Eesti“ läbimine, sest viimase kuriteogi pani toime jällegi alkoholijoobes olles. Seetõttu kohus ei pea usutavaks, et süüdlane suudab oma tahtejõu, mõne vanglas läbiviidud psühholoogiga vestluse ja järjekordse „Kainem ja tervem Eesti“ programmi läbimisega sõltuvusprobleemi seljatada. On ilmselge, et alkohol on süüdlase poolt toimepandavate õigusrikkumiste katalüsaator ning selle pahe kontrolli all hoidmiseks on vajalik pikaajalisemat ja intensiivsemat meedet, näiteks liituda mõne sõltuvustega tegeleva rehabilitatsioonikeskusega, kus tegeletakse sõltuvusega sihipäraselt ja järjekindlalt pikema aja jooksul ning kompleksselt. Selgusetuks jääb kohtule, kas ja millise tööga sisustaks Aevan Lepik oma vaba aega. Vanemad on enda sõnul nõus Aevan Lepikut vabaduses olles majanduslikult toetama, kuid kohtu hinnangul pole tegemist jätkusuutliku tegevusega ega arenda mingilgi viisil süüdlase kohusetunnet. Tõsi, sissetulekuta ta päris ei jääks, sest isikule oli määratud töövõime vähenemine ning seega saaks ta vastavat pensioni. Kohtu hinnangul on oluline ikkagi Aevan Lepik hõivatus tervisele vastava tööga. See aitaks sisustada vaba aega, vähendaks võimalusi tarvitada alkoholi ning seeläbi vähendaks ka õigusrikkumiste toimepanemise riski ning aitaks hüvitada süüdlasel lasuvaid võlgu, mida on üle 1700 euro. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ning piisavaks garantiiks ei saa pidada tema puhul ka elektroonilist valvet. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik