Obsah (5)
§ 184§ 73§ 68§ 83§ 1911-20-6922 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-6922 (19930000261) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistung
§ 184
lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Alice Simm Jüri-Indrek Klooren – isikukood 37603110248, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, xxx, tõkendit ei kohaldatud, kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jüri-Indrek Klooren
§ 184
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm aastat.
§ 73
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri-Indrek Klooren ei pane kolme aasta kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
§ 68
lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.01.2020.a, s.o 1 päev. Välja mõista Jüri-Indrek Kloorenilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 672 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 248,40 eurot riigituludesse. 1 Menetluskulud kogusummas 2380,40 eurot tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
- Selgitusse võib märkida: „Jüri-Indrek Klooren, kriminaalasi 1-20-6922, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulu summas 168 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: - psühhotroopseid aineid sisaldavad tabletid, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas konfiskeerida ja hävitada; - postisaadetiste pakendid, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos – konfiskeerida ja hävitada; - andmekandjatest tehtud digitaalsed koopiad, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna serveris - kustutada; - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
- peatüki
- jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Jüri-Indrek Klooren hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 keelab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, toimetas omandamise eesmärgil vahendlikult üle riigipiiri suures koguses psühhotroopseid aineid klonasepaami, diasepaami, alprasolaami ja tramadooli. Klonasepaam, diasepaam ja alprasolaam kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
- a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) lisa 1 IV nimekirja ja tramadool III nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 2 Määruse § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Klonasepaami puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 0,01-0,08 grammist. Diasepaami puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 0,21 grammist. Alprasolaami puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 0,023 grammist. Tramadooli puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks 0,75 grammist. Täpsemalt tellis Jüri-Indrek Klooren omandamise eesmärgil korduvalt, s.o vähemalt kaheksal korral, Eesti Posti postiteenust kasutades väljastpoolt Eesti Vabariiki (lähteriik Suurbritannia) eeluurimisel täpselt tuvastamata kohast ja ajal, kuid enne 29.04.2019, enda nimele ja endaga seotud aadressile xxx suures koguses erinevaid psühhotroopseid aineid klonasepaami, diasepaami, alprasolaami ja tramadooli, kasutades vahendlikult aine üle riigipiiri toimetamiseks ära postiteenuse osutajaid. Jüri-Indrek Klooreni tellitud ning postiteenuse osutajate poolt Eestisse toimetatud pakid koos psühhotroopsete ainetega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni. Ühe postisaadetise, mis oli saabunud postkontorisse 15.01.2020, andis Jüri-Indrek Klooren menetlejale vabatahtlikult üle. Nimelt täpsemalt, tellis Jüri-Indrek Klooren enne 29.04.2019 17 blistrit, ühes blistris 10 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Rivotril 2mg tablette, mis sisaldasid kokku 0,34 grammi klonasepaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 29.04.2019 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 27.05.2019 17 blistrit, ühes blistris 10 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Valium Diazepam 10mg tablette, mis sisaldasid kokku 1,70 grammi diasepaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 27.05.2019 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 21.06.2019 5 blistrit, ühes blistris 30 tabletti, ja ühe blistri, milles 20 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Diazepan Prodes 10mg tablette, mis sisaldasid kokku 1,70 grammi diasepaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 21.06.2019 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 22.07.2019 17 blistrit, ühes blistris 10 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Alprazolam Tablets IP 1mg ALKO-1 tablette, mis sisaldasid kokku 0,17 grammi alprasolaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 22.07.2019 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 28.07.2019 17 blistrit, ühes blistris 10 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Alprazolam Tablets IP 1mg ALKO-1 tablette, mis sisaldasid kokku 0,17 grammi alprasolaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 28.07.2019 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 31.07.2019 17 blistrit, ühes blistris 10 tabletti, seega kokku 170 tabletti, Alprazolam Tablets IP 1mg ALKO-1 tablette, mis sisaldasid kokku 0,17 grammi alprasolaami. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 31.07.2019 kinni. 3 Samuti tema, tellis uuesti enne 06.01.2020 11 blistrit, ühes blistris 20 tabletti, seega kokku 220 tabletti, Tramadol Hydrochloride 50 mg tablette, mis sisaldasid kokku 9,66 grammi tramadooli. Nimetatud saadetis jõudis Eestisse, kus see peeti Maksu- ja Tolliameti poolt 06.01.2020 kinni. Samuti tema, tellis uuesti enne 15.01.2020 11 blistrit, ühes blistris 20 tabletti, seega kokku 220 tabletti, Tramadol Hydrochloride 50 mg tablette, mis sisaldasid kokku 9,66 grammi tramadooli. Nimetatud saadetis jõudis postkontorisse 15.01.2020 ning 17.01.2020 andis Jüri-Indrek Klooren nimetatud saadetise vabatahtlikult uurimisasutusele edasi. Seega Jüri-Indrek Klooren ebaseaduslikult käitles, s.o tellis korduvalt omandamise eesmärgil, suures koguses psühhotroopset ainet, mis on
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Jüri-Indrek Klooreni, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.09.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Jüri-Indrek Klooreni süüdi tunnistamist ja karistamist
§ 184
lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat.
§ 68
lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 08.01.2020, üks päev, karistuse hulka, seega kandmata karistuse pikkus on 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.
§ 73
lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Jüri-Indrek Klooren ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid
§ 83
lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.
§ 191
alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
§ 83lg 4, 191 ja Kr
MS § 126 lg 3 p 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - psühhotroopseid aineid sisaldavad tabletid, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida ja hävitada; - postisaadetiste pakendid, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti asitõendite laos – konfiskeerida ja hävitada; - andmekandjatest tehtud digitaalsed koopiad, mis asuvad Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna serveris - kustutada; - CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 4 p 1 kohaselt sundraha 1460 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulud summas 672 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 248,40 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on psühhotroopse ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks psühhotroopsete ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele ulatuses, milles psühhotroopne aine tuvastati. Käesoleval juhul on põhjendatud süüdistavalt välja mõista ekspertiisikulud summas 682 eurot. Riigikohtu praktikast juhindudes jätab kohus ekspertiisikulu summas 168 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
- märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik 5