) ettenähtud korras. 4.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Ringkonnakohus leiab, et see tingimus on XX puhul täidetud. 2 1-20-5362 Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatisest ja kohtu kontrollitud andmetest nähtuvalt kannab XX Tallinna Vanglas karistust. XX väitel on tema ainus sissetulek õe ja ema poolt vangla kontole kantav raha. K-raha väljavõtte kohaselt jääb neilt saadav rahasumma 30-60 euro vahele ja ülekanded ei ole igakuised. Suurem osa summadest on kinnipeetud XX vabanemisfondi tarbeks ning ülejäänu on kulunud elektrienergia eest tasumisele, paljundamisteenusele ja vangla poe ostudele. Andmeid ei ole ka sellise vara kohta, mille arvelt oleks XX-l endal võimalik õigusabi eest tasuda. 5.
lg-st 1 tulenevalt tuleb aga hinnata ka antava õigusabi vajalikkust ja mõttekust.
lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. See tähendab, et riigi õigusabi ei anta, kui tõenäosus, et esitatav kaebus oleks edukas, on väga väike. Väga väikseks on alust pidada seda tõenäosust muuhulgas siis, kui isik lähtub seisukohast, mis läheb vastuollu kohtupraktikas või õiguskirjanduses valitseva seisukohaga. Kui mingis küsimuses on juristide seas olemas väljakujunenud seisukoht, on võimalik, et seda seisukohta muudetakse, kuid see võimalus on vähene. Praegusel juhul on tegemist just sellise olukorraga. Nagu korduvalt selgitatud ka eelnevate menetlejate lahendites, on valeütluste andmisega KarS §-s 320 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes tegemist üksnes siis, kui valeütlusega on moonutatud tõendamisel tähtsaid asjaolusid. See seisukoht on kooskõlas õiguskirjanduses valitseva seisukohaga: sama seisukohta on väljendatud karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (S. Laos: § 320; komm. 3.2, lk. 799 – Sootak/Pikamäe: Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne. 4.trk. Tallinn 2015). Pärnu Maakohus pole oma 21. veebruari 2019 otsuse tegemisel tuginenud asjaolule, kas politsei kuriteojärgselt välja kutsuti või mitte. Seetõttu puudub alus väita, et kuriteojärgne käitumine oli tõendamisel tähtsust omava asjaoluga. Eelnevast tulenevalt on võimalus, et kaebus, mille esitamiseks XX riigi õigusabi taotleb, oleks edukas, ilmselgelt väike. 6. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi saamiseks
Allkirjastatud digitaalselt 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.