kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (
14. Ringkonnakohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on menetluse lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetlus lõpetamise kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 15.
kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. 16.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingu tulenevalt kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda. 17. Apellant YY taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus apellant 21.12.2016 apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1800 eurot.
lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Apellandile kuulub tagastamisele riigilõiv summas 900 eurot apellandi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 18.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled loobusid määruse peale kaebuse esitamise õigusest, ei ole käesolevat määrust võimalik vaidlustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.