← Eesti

2-19-15947/59

Obsah (7)§ 172§ 663§ 657§ 662§ 654§ 171§ 667

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-15947 Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX a

) § 172 lg 3 kohaselt tuleb lapsele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta

§ 172lg 1 kohaselt nende endi kanda Määruskaebus 45.

Avaldaja palub määruskaebuses ja selle täienduses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määrata suhtluskord selliselt, et isa võtab lapse igal reedel kell 16:15 lasteaiast ja viib lapse ema juurde tagasi kella 19:30-neks ning isa võtab lapse kord kuus pühapäeval kell 12:00 ja toob tagasi kella 17:00-ks, käies vahepeal lapsega huviringis. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku II kanda.

  1. Maakohtu põhjendused avalduse rahuldamata jätmisel on ebaõiged. Tõendatud on, et isa ei hooli lapsest, ei paku talle koosolemisel arenemiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi ning ei saa lapse hooldamisega hakkama.
  2. Kohtu poolt määratud suhtluskord on täielikult põhjendamata ja üllatuslik. Määrusest ei nähtu, kuidas selline suhtluskord vastab lapse huvidele, sest see lõhub täielikult ära lapse kindlustunnet pakkuva elukorralduse. Vanemaid on koheldud ebavõrdselt ja kohus on tulnud vastu isa põhjendamatutele soovidele. Kohtu määratud suhtluskord tooks avaldajale kaasa täiendavaid kulutusi. Menetlusosaliste seisukohad
  3. Puudutatud isikud ja eestkosteasutus paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Määrus on põhjendatud ja arvestab täielikult lapse huvidega. Vastupidine on jäänud menetluses tõendamata. Menetluse edasine käik
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Avaldaja esitas määruskaebusega uue tõendi - SA Innove 19.05.2020 koolivälise nõustamismeeskonna otsuse nr 4.1-18/1682/
  2. Ringkonnakohus võtab selle tõendi asja juurde, kuna tegemist on asjakohase tõendiga.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku II kanda (I kd lk 189). Ringkonnakohus kohustas 14.08.2020 määruses avaldajat täpsustama, millise lahendi tegemist ta kohtult taotleb (II kd lk 21). Avaldaja täpsustas 23.08.2020 määruskaebuse taotlusi selliselt, et palub maakohtu määruse tühistada ja 7 määrata suhtluskord selliselt, et isa võtab lapse igal reedel kell 16:15 lasteaiast ja viib lapse ema juurde tagasi kella 19:30-neks ning isa võtab lapse kord kuus pühapäeval kell 12:00 ja toob tagasi kella 17:00-ks, käies vahepeal lapsega huviringis. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku II kanda (II kd lk 24).
  2. Kuigi avaldaja palub maakohtu määruse tühistada tervikuna, st ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, ei palu ta ringkonnakohtul teha maakohtu määruse tühistamisel uut määrust, millega tema avaldus rahuldada. Samuti puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb avaldaja arvates tema avalduse lahendamise osas õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb, samuti viited tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada (

§ 662lg 1 p 4 ja lg 2).

Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu määrust avaldaja avalduse rahuldamata jätmise osas ja see jääb muutmata.

  1. Vanema õiguste määramine, s.h vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15, p 28).
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme rikkunud. Maakohtu põhjendused suhtluskorra kindlaksmääramise kohta on kooskõlas sellekohaste õigusnormide ja Riigikohtu praktikaga. Maakohus on vastanud menetlusosaliste esitatud väidetele, hinnanud tõendeid kogumis ja on oma järeldusi nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud lapse ja mõlema vanema õigustega ning kaalunud kõiki asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Maakohus on asja lahendamisel lähtunud õigesti eeskätt lapse huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6 koosmõjus §-ga 659).

  1. Maakohtus ei leidnud tõendamist avaldaja väited, et isa ei hooli lapsest, ei paku talle arenemiseks vajalikke tingimusi ja tegevusi ning ei saa lapse hooldamisega hakkama. Maakohus tuvastas, et isa kohtub lapsega pärast vanemate kooselu lõppu regulaarselt, käib lapsel lasteaias järel ja tunneb lasteaias lapse tegemiste vastu huvi, isa suhtleb lapse perearstiga, isal ja lapsel on lähedane suhe ning isa tuleb lapse hooldamisega toime. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mille alusel saaks ringkonnakohus tuvastada vastupidist.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, nagu oleks maakohtu määratud suhtluskord üllatuslik, ei arvesta lapse huvidega, on vaid isa põhjendamatutele soovidele vastutulek ja rikub ära lapse stabiilse elukorralduse. 26.05.2020 ärakuulamise protokollist (I kd tl 173-177) nähtub, et vanematega on arutatud, milline võiks olla isa ja lapse suhtlemise kord nii nädalavahetuseti kui ka suveperioodil. Seega ei saa kohtu määratud suhtluskord olla avaldajale üllatuslik. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada senisest sagedasemaid isa ja lapse kohtumisi lapsele kindlustunnet pakkuva elukorralduse lõhkumiseks, nagu ema väidab. Kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord tagab lapsele isaga kohtumiste stabiilse rutiini, mitte ei lõhu tema elukorraldust. Avaldaja märgib määruskaebuses ka ise, et isa peaks lapsega suhtlema võimalikult erinevates igapäevastes olukordades. Seega on avaldaja seisukohad vastuolulised.
  3. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Seega on mõlemal – nii vanemal kui lapsel võrdväärne õigus teineteisega suhelda. Avaldaja peab mõistma, et isa on emaga võrdväärne lapsevanem ja laps vajab täisväärtuslikuks arenguks oma ellu mõlemat vanemat. 8
  4. Kui laps elab emaga, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ebavõrdne võimaldada isal ja lapsel suhelda 11 tundi nädalas, v.a iga kuu teisel nädalal, kui kohtumine toimub üksnes reedel kestusega 3,5 tundi, ja lisaks sellele 15 päeva suvel. Lapse ja vanema omavahelist suhtlemist võib PKS § 143 lg 3 kohaselt piirata üksnes lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks lapse huvides lapse ja isa suhtlemist piirama (st, et tegemist oleks lapse heaolu kahjustamisega) ning määrama kohtumiste sageduse ja ajalise kestuse väiksemas ulatuses, kui määras maakohus. Lisaks sellele tuleb arvestada asjaoluga, et mida vähem isa lapsega koos on, seda vähem on tal oskusi lapsega tegelemiseks ja tema hooldamiseks. Kuna ema väidab määruskaebuses, et isa ei saa lapse eest hoolitsemisega hakkama, siis on just võimalikult sagedasem lapsega suhtlemine aluseks ka sellele, et isal tekivad paremad võimed lapse eest hoolitsemiseks. Maakohus tegi lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
  5. SA Innove 19.05.2020 nr 4.1-18/1682/20 koolivälise nõustamismeeskonna otsusest nähtub, et lapse arengu toetamine vajab mõlema lapsevanema igakülgset panustamist ja toetamist ning ema etteheited lapse isale lapse hooldamata jätmise kohta ei tulene isa käitumisest, vaid lapse mõningasest arengu mahajäämisest.
  6. Alusetu on etteheide, et maakohus lähtus suhtluskorra määramisel isa põhjendamatutest soovidest. Riigikohus on leidnud, et vanema ja lapse suhtlemist reguleerides peab kohus arvestama mh vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aegu selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu tegelikult lapsega koos olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei vanema ega lapse huvidele (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-83-11, p 22). Seega olukorras, kus vanemal on töö tõttu võimalik lapsega kohtuda nädala sees üksnes reede õhtuti tööpäeva lõppedes ja lisaks sellele 3-l pühapäeval kuus ning suvepuhkuse ajal, peab kohus seda arvesse võtma. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast on see ka lapse huvides.
  7. Asja materjalist nähtub, et kõik menetlusosalised on saanud esitada kohtule oma seisukohti nii kirjalikult kui ka üle kahe tunni kestnud suulisel ärakuulamisel, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuse väide poolte ebavõrdse kohtlemise kohta. Määruskaebuse väited avaldaja õiguste rikkumise kohta on üldsõnalised ja välja ei ole toodud konkreetseid asjaolusid, milles need rikkumised avaldaja hinnangul seisnevad. Samuti ei ole määruskaebuses põhjendatud, mil viisil toob maakohtu määratud suhtlemiskord avaldajale kaasa täiendavaid kulutusi ja milles need seisnevad.
  8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Puudutatud isik II menetluskulude hüvitamist ei soovinud, seega puuduvad kulud, mis avaldajal tuleks hüvitada. 64.

§ 667lg 3 alusel vaatas ringkonnakohus määruskaebused läbi kirjalikus menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav, Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.