KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIME L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Otsuse teatavaks tegemise aeg 22. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot. Maakohus ei tuvastanud kompromissimääruse tegemise aluseks olnud asjaolude olulist muutumist, s.o vanemate vahel kostja ülalpidamiskohustuse jagunemise olulist muutumist, mis annaks alust elatise vähendamiseks nullini. Maakohus tugines otsuse tegemisel

§ 459lgle 1 ja kohtupraktikale.

Hagejal on kohustus last üleval pidada mitte ainult üheksanda klassi lõpuni, vaid kuni lapse täisealiseks saamiseni. Laps vajab ülalpidamist ka koolivälisel ajal. Puuduvad andmed kostja igakuiste vajaduste kohta, esitatud on vaid kostja vajadused seoses uue kooliga 2019/2020 õppeperioodil ja selle kulu summas 2516 eurot. Puuduvad tõendid hageja kantud kulutuste kohta söögile ülejäänud ajal kui novembris 2019. a ja muule, sh selle kohta, et hageja ostab kostjale riided ja prillid (

§ 230lg 1).

Nõude rahuldamisel ei oleks hagejal kohustust lapsele ülalpidamist anda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ning vähendada kompromissimääruse järgi lapsele masktava elatise suurust alates hagi esitamisest kuni
2. augustini
3. Muus osas jätta kompromissimäärus muutmata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta poolte endi kanda. Maakohus tuvastas valesti, et

§ 459

lg 1 eeldused ei ole täidetud ja seaduse kohaselt ei ole võimalik vähendada lapsele makstavat elatist nullini. Maakohus ei arvestanud, et alates 29. oktoobrist 2019 paigutati kostja õppima tasulisse Q kooli, millega seoses tekkis hagejal kohustus tasuda kümne kuu jooksul koolile kostja õppemaksu, ööbimiskoha ja toiduraha eest 2

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele resolutsioonis märgitud ulatuses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata selles osas uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis, sest rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (

§ 656lg 2 teine lause ja § 657 lg 1 p 3) Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Esmalt selgitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust (

§ 651lg 1).

Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kompromissimääruse alusel ajavahemikul

1. novembrist 2019
2. augustini 2020 makstava elatise vähendamiseks nullini ning jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 2 p 1).

7. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise tingib ebapiisav eelmenetlus maakohtus

§ 392järgi, mistõttu jäi mh täitmata kohtu selgitamiskohustus.

Maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise kohustust sellega, et jättis hagi menetlusse võtmisel määratlemata vaidluseseme ja sellest tulenevalt menetlusosaliste ringi. Hagejale jäi kohtu eksimuse tõttu selgitamata, et hagejal ei ole hagis toodud asjaoludel alust esitada hagi elatise vähendamiseks lapse vastu. Need rikkumised on olulised

§ 656lg 2 teise lause mõttes.

8. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja lapse vastu hagi, millega soovib muuta vanemate vahel sõlmitud kohtulikus kompromissis kokkulepitut, mille järgi kohustub hageja tasuma lapse emale lapse ülalpidamiseks 160 eurot kuus. Iseenesest leidis maakohus hagi menetlusse võtmisel õigesti, et hagejal on õigus nõuda kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Samas jättis maakohus tähelepanuta, et sellist nõuet saab esitada vaid kompromissi teiseks pooleks oleva vanema vastu, mitte perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi elatist saama õigustatud lapse vastu. Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt saab kompromissis kokkulepitut pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 mõttes. Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Kuna laps ei ole tsiviilasjas nr 2-13-11687 sõlmitud kohtuliku kompromissi pooleks, ei ole hagejal alust esitada tema vastu hagi selles kokkulepitud elatise vähendamiseks. Lepingu muutmise õigus on üksnes lepingupooltel (VÕS § 80 lg 6; vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p-d 12.2 ja 12.3). 9. Kuna asi saadetakse maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda. 3

§ 208

lg 1 järgi, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Sel juhul tuleb esialgse kostja suhtes hagi läbivaatamata jätmisel otsustada ka menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et maakohus ei saa jätta hagi läbi vaatamata üksnes põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). Kui hagiavalduses esitatud asjaolud on puudulikud, peab kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (

§-d 3401 ja 392). 11.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Siis tuleb uuesti otsustada ka nende rahaline kindlaksmääramine. (allkirjastatud digitaalselt) 4