1-16-8057/132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8057 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Deniss Fridolin (isikukood 38404123715), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. D. Fridolin tunnistati Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. juunil 2017 ja lõpeb
10. juunil
12. Viru Maakohtu
13. juuni
14. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
15. Maakohus märkis, et D. Fridolini on kriminaalkorras karistatud kolm korda. See näitab, et kinnipeetav ei ole pärast varasemaid karistusi oma käitumist parandanud. Asja materjalidest nähtub, et D. Fridolin pani katseaja jooksul toime uue kuriteo. Korduv kriminaalkorras karistatus ja kinnipeetava käitumine katseajal viitavad otseselt sellele, et ta ei ole oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. D. Fridolinil on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust.
16. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetavaga on läbi viidud vestlusi. Samas on kinnipeetav keeldunud tööle asumast. Vastuseks kinnipeetava väidetele negatiivse iseloomustuse kohta märgib maakohus, et käesoleval hetkel puudub alus kahelda Viru Vangla koostatud iseloomustuse tõepärasuses ning vastupidist kinnitavad tõendid asjas puuduvad.
17. D. Fridolinil on kindel elukoht ema juures ja toetavad suhted lähedastega. Alalise elukoha olemasolu ja pere toetus on küll positiivsed, kuid need olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust. Seega ei välista need uute kuritegude toimepanemist. D. Fridolini seletas maakohtu istungil, et ta soovib elada normaalset perekonnaelu ja kasvatada last. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava abielu käesolevaks ajaks lahutatud ning oma last ei ole kinnipeetav toetanud. Seega on kinnipeetava seletused paljasõnalised. Nende kinnituseks ei ole esitatud mingeid tõendeid.
18. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Fridolinil diagnoositud narkosõltuvus, mis on kuritegude toimepanemise soodusteguriks. D. Fridolin on vanglas küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid ta ei võtnud programmi tõsiselt. Seega ei ole kinnipeetav sõltuvusprobleemidest vabanenud. D. Fridolin kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on tema poolt toimepandud kuritegude muster korduv, D. Fridolinil on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, ta suhtub ametiisikutesse üleolevalt, rikub distsipliini ega allu korraldustele. Maakohus leiab, et selline käitumine võib takistada kriminaalhoolduse läbiviimist. D. Fridolin on ka varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Maakohtul puudub veendumus, et sel korral läbib D. Fridolin katseaja nõuetekohaselt ega jätka kuritegude toimepanemist.
19. Maakohtu hinnangul ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi pisut enam kui üks aasta enne tähtaega põhjendatud. Vähesed positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendab eelkõige vähene materiaalne kindlustatus ja impulsiivne käitumine. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada individuaalses täitmiskavas seatud osade eesmärkide läbimise eest, kuid tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on siiski ülekaalus. Seega ei ole tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
20. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Fridolin, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
21. Määruskaebuse kohaselt on Viru Vangla esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et D. Fridolin rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja Jelena Džalalova saab kinnitada, et see nii ei olnud.
22. Maakohus märkis paljasõnaliselt, et D. Fridolin ei ole oma last toetanud. D. Fridolini ema ja teised lähedased toetavad last D. Fridolini vangistuse ajal. Vangla väide, et D. Fridolinil on psühhiaatrilised probleemid, on samuti paljasõnaline ja tõendamata. Selliseid probleeme D. Fridolinil ei ole. Vangla poolt koostatud iseloomustuses on alust kahelda, kuna see on koostatud ilma D. Fridoliniga vestlemata. D. Fridolin ei ole vanglas tööst keeldunud. Vastasel korral oleks teda selle eest distsiplinaarkorras karistatud. Tal ei ole distsiplinaarkaristusi tööst keeldumise eest.
23. Määruskaebuse kohaselt oli kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse üheks tingimuseks see, et prokurör toetab D. Fridolini ennetähtaegset vabastamist. D. Fridolin rõhutab, et saabus vanglakaristust kandma vabatahtlikult. Tal on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kuigi D. Fridolini abielu on lahutatud, ootab pere teda koju. Tegemist on D. Fridolini viimase võimalusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja kriminaalhooldaja kontrolli all ühiskonda sulanduda. 2
24. D. Fridolin esitas ringkonnakohtule ka taotluse, et kohus nõuaks kriminaalhooldajalt J. Džalalovalt välja dokumendi, mis kinnitab, D. Fridolini eelmine kriminaalhooldus möödus probleemideta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult D. Fridolini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
26. Ringkonnakohus jätab D. Fridolini taotluse kriminaalhooldajalt eelmise kriminaalhoolduse kulgu iseloomustava dokumendi väljanõudmiseks rahuldamata. Sellise päringu tegemine ei ole asja lahendamiseks vajalik, kuna toimiku materjalid on asja lahendamiseks piisavad. Neist nähtub, et D. Fridolin tunnistati Viru Maakohtu
27. juuli
28. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4307 süüdi KarS § 4231 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus kandmisele 5 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel otsustati mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata ja katseaja pikkuseks määrati 18 kuud.
29. Viru Maakohtu
30. novembri
31. a määrusega nr 1-16-4307 pöörati KarS § 74 lg 4 alusel D. Fridolinile Viru Maakohtu
32. juuli
33. otsusega mõistetud karistus täitmisele. Viru Maakohtu
34. novembri
35. a määrusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik J. Džalalova erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud D. Fridolin korduvalt määratud tähtaegadel kriminaalhooldusosakonda. Viru Maakohus leidis nimetatud määruses, et D. Fridolin hoidub tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja pööras seetõttu D. Fridolini karistuse täitmisele. Viru Maakohtu
36. märtsi
37. a määrusega vabastati D. Fridolin karistuse kandmisest ennetähtaegselt.
38. Viru Maakohtu
39. aprilli
40. a otsusega tunnistati D. Fridolin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi narkootikumide käitlemises eest ajavahemikul
41. a maist kuni
42. märtsini
43. Seetõttu liideti talle mõistetud karistus KarS § 65 lg 1 alusel Viru Maakohtu
44. juuli
45. a kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega. Eeltoodut nähtub, et D. Fridolin ei pannud uusi kuritegusid toime eelmise kriminaalhoolduse ajal, s.o Viru Maakohtu
46. märtsi
47. a määrusega ennetähtaegse vabanemise järel. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu põhjendustest välja viite sellele, et D. Fridolin pani katseajal toime uue kuriteo.
48. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on D. Fridolini vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et D. Fridolini isik, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal annavad piisavalt alust arvata, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohtu määruse tegemise aja seisuga on D. Fridolinil vanglas viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on määratud allumatuse ja üks ebaviisaka käitumise eest. Need näitavad ilmekalt, et D. Fridolin ei suuda õiguskuulekalt käituda. Lisaks on kinnipeetava iseloomustuse kohaselt D. Fridolin keeldunud vanglas töötamast. Kuna D. Fridolin teenis vabaduses tulu narkootikumide käitlemisega ning ta pole vanglas tööharjumust omandanud ega oma hoiakuid muutunud, on suur tõenäosus, et ta pöördub vabaduses varasema eluviisi juurde tagasi.
49. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kinnipeetava iseloomustuses on D. Fridolini kohta esitatud valeandmeid. D. Fridolin on ise määruskaebuses kinnitanud, et tema 3 last on toetanud lähedased, mitte tema ise. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et laps sündis vangistuse ajal ja D. Fridolin ei ole last toetanud. Samas ei ole nimetatud küsimus D. Fridolini ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel määrava tähtsusega. Ka D. Fridolini väide, et prokurör lubas kokkuleppe sõlmimise ajal tema ennetähtaegset vabastamist toetada, on paljasõnaline ega oma ka käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv ning D. Fridoliniga sõlmitud kokkuleppe D. Fridolini väidet ei kinnita.
50. Määruskaebuse kohaselt ei ole D. Fridolinil psühhiaatrilisi probleeme ja ta pole vanglas tööst keeldunud, kuigi kinnipeetava iseloomustuses on nii märgitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnipeetava iseloomustuses märgitud andmetes puudub alus kahelda. Iseloomustuse kohaselt on D. Fridolinil meditsiiniosakonna andmetel diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Inspektor-kontaktisiku poolt märgitu kohaselt on D. Fridolin keeldunud vanglas töötamast, öeldes, et tema jaoks on see töö alandav. Ta on rikkunud distsipliini ja jätnud korraldustele allumata põhjendusega, et teda ei saa sundida millekski, mis talle ei meeldi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et D. Fridolini avaldused ja käitumine karistuse kandmise ajal näitavad, et ta jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Seega ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
51. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 Maarika Kuusk