) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib
lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul seega tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 22.12.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusele, mille kohaselt peab hageja tasuma kostja ülalpidamiseks elatist miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 22.12.2015 ehk pärast kohtuotsuse tegemist. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Tuvastatud on, et 22.12.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas 2-15-118414 on kohus leidnud, et hageja on kohustatud lapse vajadustest ja hageja varalisest olukorrast lähtudes tasuma kostjale ülalpidamiseks elatist, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtu arvates ei ole veenev hageja väide, et kui elatise väljamõistmise ajal 22.12.2015 oli miinimumelatis 195 eurot ja elatise vähendamise hagi esitamisel 22.04.2020 on miinimumelatis 292 eurot, siis oleksid lapse vajadused seaduses sätestatud eeldusest sedavõrd muutunud, et see võiks anda iseenesest aluse elatise vähendamiseks. Kuna kohus on kohtuotsusega väljamõistnud hagejalt elatise lapse ülalpidamiseks pooles Vabariigi Valitsuse alalmmääras ja mitte summaliselt, siis ongi elatise väljamõistmise ajal kohtuotsusega tuvastatud, et lapse vajadused eelduslikult muutuvad ajas arvestuslikult samal määral, kui muutub miinimumpalk, millest arvestatatakse tasumisele kuuluv miinimumelatis. Kuna elatise summa on ajas muutuv, siis on mõistlik arvata, et miinimumelatise muutumine on seotud siiski eelkõige elukalliduse tõusuga, mitte asjaoluga, et see raha ei kuluks lapse vajaduste rahuldamiseks. Asjaolu, et statistiliste näitajate alusel ei pruugi iga lapse vajaduseks kuluda seaduses sätestatud miinimumelatis, ei lükka ümber varem kohtuotsusega tuvastatut ja seaduses sätestatud eeldust, et lapse vajadusteks kulubki seadusega ette nähtud miinimumelatis ning ka konkreetse lapse ülalpidamiseks võib kuluda just seaduses sätestatud miinimumelatisemäär ja rohkemgi. Asjaolu, kui hageja arvates võiks erinevatele statistilistele näitajatele tuginedes pidada kostja vajadusi ülemääraselt suureks, ei lubaks kohtul iseenesest hinnata kostja vajadusi teisiti, kui seda on tehtud varasemalt. Kostja on veenvalt põhistanud, et tema vajadusteks kulub endiselt vähemalt kahekordne miinimumelatis, s.o. 584 eurot. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et kostjal kulub ühes kuus keskmiselt kommunaalkuludele ja sidekuludele 102,96 eurot; toidule 165 eurot; hügieenivahenditele 34,95 eurot; riietele ja jalatsitele 41,66 eurot; tervisele ja iluhoolduseks 41,69 eurot; meelelahutusele, spordile, eratundidele ja koolile ja tähtpäevadeks 174,60 eurot; muudele kuludele (taskuraha, tehnikale, kingitustele sõpradele, kütusele) 93,58 eurot (t.l. 89). Kuigi hageja on seadnud kahtluse alla, kas kostja käesoleval ajal trennis käib, siis ei ole kohtul põhjust kahelda ka kostja väidetes, et kostjal kulub trennis käimiseks igakuuliselt 88 eurot. igatahes on kohtu arvates põhjendatud arvata, et 15-aastane noormees käib trennis ja selleks kulub raha. Seega ei ole tõendatud hageja väide nagu kostja vajadused oleksid väiksemad kui miinimumelatismäär, millest tulenevalt on kohtutosuse alusel hagejalt välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks. Tuvastatud on, et hageja ülalpidamisel on veel üks laps M Ga, kelle kasuks on Viru Maakohtu kohtuotsusega 07.11.2016 tsiviilasjas 2-16-119675 hagejalt välja mõistetud elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (t.l. 3738). Kuna hageja laps M Ga on sündinud xxx, siis ei ole M Ga üallapidamiskohustuse täitmine selliseks asjaoluks, mis ei oleks olnud hagejale teada juba D Gi hagimenetluse ajal, mil kostjalt mõisteti D Gi ülalapidamiseks välja elatis 22.12.2015 tehtud kohtutsusega. Vaidlust ei ole, et hageja sissetulek 388 eurot temalt kostja kasuks elatise väljamõistmise ajal oli ligilähedane miinimumpalgale ja hagiavalduse esitamise ajal on hageja sissetulek 545-600 eurot samuti ligilähedane miinimumpalgale (t.l. 36), mis hetkel on 584 eurot, Seega ei ole tõendatud hageja väide, et tema sissetulek oleks muutunud võrreldes ajaga, mil hagejalt mõisteti välja elatis kostja kasuks. Kui hageja sissetulekust enne jäi hagejal muude kohustuste katteks pool miinimumpalka, siis jääb pool miinimumpalka hagejal ka käesoleval hetkel muude kohustuste kandmiseks. Hageja ei vaidle, et ajal, mil talt mõisteti välja elatis kostja ülalpidamiseks, siis oli hagejal võimalik üleval pidada ka M Gi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub samuti, et hageja on täitnud M Gi ülalpidamiskohustust (t.l. 42-44, 51-66) ja seda hoolimata asjaolust, et hagejal on kostja ees ülalpidamiskohustuse täitmisega võlgnevuses (t.l. 84-85, 95-97). Kui hagejal on olnud võimalik üleval pidada oma last Mt ja tasuda oma lapsele M ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (ja seda mh kohtuotsuse alusel, mis on tehtud peaaegu aasta hiljem, kui kostja kasuks välja mõistetud elatise otsus), kus hageja on samal ajal kohustatud tasuma varasema kohtuotsuse alusel kostjale elatist, siis ei ole usutavad hageja väited hageja sissetulekute kohta, mis on tema enda sõnul väiksemad, kui tema väljaminekud. Hageja enda sõnul on tema kulud ühes kuus 847 eurot (t.l. 39-41, 48-50), mis on tunduvalt suuremad, kui on hageja väidetav sissetulek, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et hageja sissetulekud ei ole sellised, nagu hageja hagivalduses väidab olevat. Samas ei ole hageja märkinud enda kulutuste hulka M G ülalpidamiskulusid, mida hageja samuti tasub. Hageja väide, et hageja kulutusi kannavad tema abikaasa ja vanaemad ei ole aga veenev, sest hageja on ise esitanud tõendid, et põhistada oma väiteid nagu tema kanda oleks tema abikaasale kuuluva korteri kulud ja tõendid, et hoopis tema tasub oma ema arveldusarvelt M G ülalpidamiseks elatist. Kuna hageja kasutada on tema ema arvelduskonto vähemalt M Ga ülalpidamiseks üekannete tegemisel, siis võib nõustuda kostjaga, et on põhjendatud kahtlus, et ka muude arvelduste tegemiseks võib hageja kasutada oma ema arvelduskontot (t.l. 42-44, 51-66). Samas ei luba hageja abikaasa omandis olevad sõiudukid iseenesest järeldada, et need oleksid hageja poolt soetatud või kuuluksidki hagejale (t.l. 80-83). Igal juhul ei ole hageja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis lubaksid kohtul tuvastada, et hageja varanduslik olukord on muutunud sel määral, mis oleks põhjuseks muuta varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust. Hageja ei ole tõendanud, et tema varanduslik olukord oleks muutunud võrreldes ajaga, mil hagejalt mõisteti kostja kasuks kostja ülalpidamiseks välja elatis. Pooled vaidlevad selle üle, kas riigi poolt ettenähtud lapsetoetus, mis laekub lapse emale on aluseks, et vähendada kohtuotsusesega väljamõistetud elatise suurust alla elatise miinimummäära. Kuna vaidlust ei ole, et riigi poolt ettenähtud lapsetoetus laekus lapse ema arvelduskontole elatise väljamõistmise ajal, siis ei ole samuti kohtu arvates põhjendatud võtta elatise vähendamisel arvesse lapsetoetuse laekumist kostja ema arvelduskontole. Hageja ei ole tõendanud, et lapsetoetuste laekumine lapse emale oleks selliseks muutunud asjaoluks elatise vähendamise hagi esiamisel võrreldes elatisnõudes kohtuotsuse tegemise ajaga. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole usutavalt tõendanud, et tema varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline andma kostjale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on lahendis 2-16-118651 (p 18) märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Vaidlust ei ole, et hageja on oma teisele lapsele M Gile taganud ülalpidamise seaduses sätestatud elatisemiinimummääras ja seda hoolimata hageja väidetest, et tal ei ole piisavat sissetulekut ja asjaolust, et kostja ülalpidamiseks ei ole kostjal õnnestunud hagejalt elatist saada ka sundtäitmise kaudu, mistõttu ei ole kohtul põhjust arvata, et juhul kui hagejal oleks soovi tasuda kostjale elatist seaduses sätestatud miinimummääras, siis ei osutuks hageja teine alaealine laps vähem kindlustatuks, sest hageja on oma teisele lapsele ülalpidamise igal juhul taganud. Kuna kohus eelnevalt ei tuvastanud, et lapse ülalpidamise ulatus oleks väiksem kui seaduses sätestatud miinimumelatise suurus ja pooled iseenesest nagu ei vaidlekski selle üle, et hageja peaks kostjat üleval pidama kostja tegelikest vajadustest lähtuvalt ning hageja väidetud väikesed sissetulekud ei ole usutavad, mistõttu kohtul ei ole põhjust arvata, et hageja mõlema lapse ülalpidamiseks ei oleks hageja võimeline tasuma elatist miinimummääras, siis ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille põhjal oleks võimalik lugeda tõendatuks, et need oleksid mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seega ei ole kohtul põhjust käesolevas menetluses kaaluda varasema kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud elatise suuruse, mis vastab seaduses sätestatud miinimumelatisele, vähendamist alla miinimummäära. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 86-88), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus
Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /digitaalselt alllkirjastatud/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.