) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. Reisijal H S oli hüvitisnõue kostja vastu, mille reisija loovutas 29.02.2020 hagejale (hagiavalduse lisa 2). 13.03.2020 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 alusel summas 250 eurot (hagiavalduse lisa 3). 13.03.2020 automaatkirjas teavitas kostja hagejat, et tulenevalt suurenenud koormusest, võtab mistahes nõuete menetlemine tavapärasest kauem aega. 18.03.2020 vastuses nõustus kostja hüvitise väljamaksmisega ning palus esitada digitaalselt allkirjastatud leping, hageja esitas digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise 3 lepingud 25.03.2020 (hagiavalduse lisa 4). 27.04.2020 alustas kostja sisemiselt hüvitisnõude makse menetlemist. 14.05.2020 laekus hageja pangakontole hüvitis summas 250 eurot reisija eest (hagiavalduse lisa 5). Kohus loeb need asjaolud
Antud juhul puudub vajadus käsitleda hüvitisega seonduvat, kuivõrd selle on kostja tasunud. Vaidlus on selles, kas hageja saab nõuda viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Kostja hinnangul on nõuded põhjendamatud, sest hageja ei esitanud enne kohtusse pöördumist viivise- ega sissenõudmiskulude nõuet; kostja oli teatanud, et rahuldab hüvitisenõude ning oli alustanud nõuete makse menetlemist; sissenõudmiskulu on menetluskulu (sissenõudmiskulu on otseselt seotud hüvitisnõude kohtusse esitamisega); hageja on ise põhjustanud endale kohtusse pöördumisega seonduva kulu tekkimise, kuivõrd kostja pole oma tegevusega kordagi andnud põhjust hüvitisnõuetega kohtusse pöördumiseks (kostja teatas nõude rahuldamisest; COVID-19 mõjul oli kostja sunnitud suure osa lende tühistama, millest tulenevalt kasvas ühtlasi kostjale laekuvate tühistamisega seonduvate taotluste arv märkimisväärselt, millest pidi ka hageja teadlik olema). Kohus on seisukohal, et kostja väited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Viivisenõude eelduseks ei ole nõudest eelnev teatamine. Nõudest teatamata jätmist ei saa kohtu hinnangul antud juhul käsitleda nõudest loobumisena, mis võiks anda aluse pidada hageja nõudeid hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Nõude tasumise lubamine ei peata viivisearvestust. Hageja käitumist kohtusse pöördumisel ei saa pidada pahatahtlikuks, Euroopa maksekäsu avaldus on esitatud 21.04.2020 ehk rohkem kui kuu pärast seda, kui kostja lubas nõude tasuda (selline periood on kohtu hinnangul mõistlik ka COVID-19 tõttu lendude tühistamise ja hüvitisnõuete suurenemise tingimustes) ning nõue on reaalselt tasutud pärast seda kui kostja esitas Euroopa maksekäsu avaldusele vastuväite. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõuab viivist alates nõude esitamisele järgnevast päevast 14.03.2020 kuni 14.05.2020 (hüvitise laekumine hagejale) põhinõudelt 250 eurot seadusjärgses määras. Selle perioodi viiviseks kujuneb 3,39 eurot ja kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Hageja palub välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et nõude näol on tegu menetluskuluga. See, et hageja otsustas selle nõude esitada siis, kui ta pöördus kohtusse (st mitte varem), ei muuda seda menetluskuluks. Sissenõudmiskulude hüvitise eesmärk on ühelt poolt motiveerida võlgnikku nõuet täitma ning teisalt lihtsustada võlausaldaja raskesti tõendatavate kulude sissenõudmist – kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel (võlaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus 372 SE seletuskiri). Kuna kohtu hinnangul oli hagejal õigus nõuda viivist, siis on tal viidatud normist tulenevalt õigus nõuda ka sissenõudmiskulude hüvitamist ja nõue on põhjendatud. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 3,39 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. 4 Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (
lg 1).
Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 75 eurot, maksekäsu avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu kokku 75 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud.
Maksekäsu avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot peab kohus samuti põhjendatuks (
lg 1 p 7 ja § 4842).
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“
lg 1 p 4 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Hageja õigusabikuluks on 200 eurot. Kohus vähendab hageja õigusabikulusid. Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Käesolev asi ei ole eriliselt keerukas, mis õigustaks õigusabikulude hüvitamist suuremas ulatuses kui on hagihind. Kuna hagihind on 43,39 eurot, siis vähendab kohus hageja õigusabikulud samuti 43,39 euroni.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 138,39 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.