ja
lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Kirill Sergejev (isikukood: 38307140260) xxx kodanik aadress: xxx tel: xxx karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm Advokaadibüroo Lindeberg aadress: Kentmanni 6, Tallinn, Harjumaa e-post: gregori.palm@lindeberg.legal tel: 52 30 451 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16.06.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Kirill Sergejev kaitsja: Gregori Palm kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 ja 135 lg 2 kohus otsustas: 4-20-2169 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liiklusgrupi 16.04.2020. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,20,005613 osaliselt ja teha uus otsus. 2. Lõpetada Kirill Sergejevi väärteoasjas menetlus
3. Süüdi tunnistada Kirill Sergejev
S § 63 alusel rahatrahv 100 eurot. Otsuse kohaselt juhtis ta 16.04.2020 Harjumaal, Tallinnas, Sõpruse pst 216 juures mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut kuid kontrollimise hetkel ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Sõidumeeriku suhtes oli samuti läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll. Viimane kontroll oli teostatud 25.04.2017. Seega ei taganud Kirill Sergejev meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 1, § 131 lg 21 ja lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 165/2014 artikkel 23 lg 1 ja 32 lg 1 ja 34 nõudeid nõudeid. 2. Menetlusaluse isiku kaitsja Gregori Palm esitas 30.04.2020 Harju maakohtule kaebuse, mille juurde ta ka kohtuistungil jäi ja milles taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leidis, et kuna kiirmenetluse otsuses on täielikult avamata, milles seisnes sõidumeeriku nõuetekohane kasutamatajätmine, siis ei ole võimalik väärteokirjelduse piiridest väljumata kontrollida, kas menetlusalune isik on toime pannud
Kaitsja märkis, et kiirmenetluse otsuses peavad olema kajastatud kõik süüteo seisukohast olulised faktilised asjaolud ja neid ei saa hakata tuvastama alles kohtumenetluses. Samuti juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et sõidumeeriku kasutamise kohustuslikkuse nõue on alles värskelt seadusemuudatusena kehtestatud nõue ning menetlusalune isik ei jõudnud end sellega veel kurssi viia, tööandja ka talle seda ei öelnud. Seonduvalt
lg 1 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 23 lõike 1 etteheitega märkis kaitsja, et menetlusalune isik ei ole selle sätte alusel kohustatud isik, kes peab tagama sõidumeeriku regulaarset kontrolli iga kahe aasta järel. Menetlusalune isik ei oma seda mootorsõidukit, mida ta juhib, vaid on bussijuht, kes töötab bussifirma heaks. Tal puudub võimalus isiklikult tagada seda, et tema poolt juhitud bussidele on tehtud artikli 23 tähenduses regulaarne kontroll. Selline võimalus võib volituse puudumise tõttu olla bussijuhi jaoks ka õiguslikult välistatud. Alternatiivselt taotleb kaitsja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel seoses sellega, et menetlusaluse isiku süü on väike ning puudub avalik menetlushuvi. Seda kinnitab ka kohtuvälise menetleja poolt määratud miinimumilähedane rahatrahv. 2 4-20-2169
6. Menetlusalusele isikule heidetakse kiirmenetluse otsuses esiteks ette seda, et tal oli kohustus kasutada, kuid ta ei kasutanud sõidumeerikut. Kiirmenetluse otsuse kohaselt K. Sergejev juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut kuid kontrollimise hetkel ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. Kaitsja leiab, et see etteheide on kiirmenetluse otsuses sõnastatud niivõrd puudulikult, et see ei võimalda üleüldse ilma väärteootsuse piiridest väljumata kontrollida, kas isik on talle etteheidetava teo toime pannud. Kohus sellega ei nõustu ja märgib, et
Koostoimes kiirmenetluse otsuses kajastatud muude faktiliste asjaoludega (teo toimepanemise aeg ja koht ning samuti viited rikututud
nõuetega) on kohtu hinnangul etteheide seega nõuetekohaselt esitatud ja arusaadav. Sellise teokirjelduse kontrollimiseks ei ole vajalik väärteootsuse piiridest väljuda. Kaitsja viidatud riigikohtu lahendid (3-1-1-38-08 ja 3-1-1-2112) puudutavad juriidilisele isikule esitatud väärteoetteheite nõudeid, mis antud juhul ei ole asjakohased, sest K. Sergejevile heidetakse ette teo toimepanemist füüsilise isikuna. 7.
lg 21 sätestab, et sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik sõidukitel, mis on esmaregistreeritud alates
lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Vaidlus puudub selles, et sõidumeeriku kasutamise kohustus bussijuhile tuleneb alates 01.01.2020 ka kuni 50km pikkusele sõitjate liiniveole. Vaidlus puudub ka selles, et sõidumeerikut (digitaalset juhikaarti) menetlusalune isik 16.04.2020 ei kasutanud, seda tõendab tahhograafi andmete väljatrükk (tl 3), kus nähtub, et juhikaart oli terve päeva olnud erinevate režiimide ajal väljas ja samuti menetlusaluse isiku enda ütlused. 3 4-20-2169 Menetlusalune isik selgitas, et ta ei teadnud alla 50km liinipikkusega bussijuhile esitatud sõidumeeriku kasutamise kohustusest, kuna viimati töötas bussijuhina 2017. aastal ning siis sellist nõuet polnud. Tööd bussifirmas xxx alustas ta 09.03.2020 ning keegi teda enne 16.04.2020 sellisest nõudest ei informeerinud. Alles peale 16.04.2020 toimunud väärteomenetlust pöördus ta Maanteeameti poole ning taotles endale sõidukijuhi kiipkaardi, mille ta mai alguses kätte sai. 8. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku tegevus on õigesti kvalifitseeritud
järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise eest. Tegu on leidnud tõendamist kogutud ja uuritud tõenditega. Kohus leiab, et K. Sergejev pani väärteo toime ettevaatamatusest KarS § 18 lg 3 järgi. Nimelt pole K. Sergejev kordagi väitnud, et ta ei teadnud bussijuhil sõidumeeriku kasutamise nõudest, vaid on kohtule selgitanud, et arvas ekslikult, et see nõue kehtib ainult üle 50km liinipikkusega bussijuhtidele. Seejuures tugines ta ilmselgelt aegunud teadmistele aastast 2017, mil ta viimati bussijuhina töötas. 2020 märtsis uuesti bussijuhina tööd alustades ta seda nõuet eelnevalt üle ei kontrollinud. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokooseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Seega pani K. Sergejev teo toime hooletusest, s.t ta ei olnud teadlik asjaolust, et tal oleks vajalik kasutada sõidumeerikut ka alla 50km liinipikkusel sõidul, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et bussijuhile kehtivad kõrgendatud hoolsusnõuded, tema töö on vastutusrikas ning ta vastutab bussireisijate elu ja tervise eest. Seetõttu on igasugune rikkumine ka taunitav. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
Menetlusalusele isikule heidetakse samuti ette seda, et ta ei taganud sõidumeeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist, sest sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata nõuetekohane kahe aasta järgne kontroll. Viimane kontroll oli läbi viidud 25.04.2017 (tl 7). Menetlusalune isik andis kohtus selgitusi, et sõidumeeriku kalibreerimise kontrollimise kohustusest oli ta teadlik, aga kuna tegemist oli asja remondist tulnud bussiga, siis ta eeldas, et ka sõidumeerik on korrakohaselt kontrollitud ja kontrolli kinnitava kleepsu jättis ta ise vahetult üle kontrollimata. Tema kui bussijuhi kohustus oli remondiosakonnale koheselt teada anda kui bussil oli vaja midagi remontida, see kehtis ka sõidumeeriku ja selle perioodilise kalibreerimise kohta. K. Sergejevi väitel ei ole tal võimalik tööandjale öelda, et ta ei lähe või keeldub mingi bussiga liini teenindamast. 10. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 23 lg 1 järgi kontrollivad tunnustatud töökojad regulaarselt sõidumeerikuid, kontrolle tehakse vähemalt iga kahe aasta tagant. Määruse art 32 lg 1 kohaselt tagavad sõidumeeriku korrakohase toimimise veoettevõtja ja juht. Kuna sõidumeeriku korrakohane toimimine on lisaks veoettevõtjale ka bussijuhile sätestatud kohustus, siis on sellega ümber lükatud ka kaitsja väide, et K. Sergejev ei ole selle normi puhul kohustatud isikuks. Perioodiline kontroll tagab kindluse, et sõidumeerik on töökorras ning salvestatavad andmed õiged ning seaduse normi mõte ongi panna selle kontrollimise kohustus lisaks veoettevõtjale ka bussijuhile, kes erinevate bussidega vahetult igapäevaselt kokku puutub. Kohtu hinnangul on K. Sergejevi tegevus õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteona, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. K. Sergejevil oli kohustus enne bussi juhtima asumist veenduda sõidumeeriku korrakohases toimimises, veendudes, et sõidumeeriku kontrolli kleeps on olemas 4 4-20-2169 bussi aknal. Seega ei ole tegemist keerulise ülesandega ning kleepsu olemasolu või puudumine oli lihtsalt märgatav ja kontrollitav. Asjaolu, et sõidumeerik läbis viimati kontrolli üle kahe aasta tagasi, pidi olema seega kergesti märgatav. K. Sergejevi poolne oma kohustuse täitmata jätmine ja eeldus, et buss oli asja remondist tulnud ning seega pidi kõikidele nõuetele vastama, ei ole rikkumist vabandavaks asjaoluks. Kohus leiab, et K. Sergejev pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KARISTUS 11. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 12. Kohus nõustub osaliselt kaitsja poolt esitatud alternatiivse karistusettepanekuga, nimelt selles, et K. Sergejevi väärtegu
MS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kuigi vastav norm näeb ette nii füüsilisekui ka juriidilise isiku vastutuse, siis põhiline või esmane vastutaja saab ja peaks olema siiski veoettevõtja. Bussijuht, kes kasutab bussifirma erinevaid busse ja kellel puudub võimalus ise n-ö meelepärast bussi valida, ei peaks kandma ainuvastutust selle eest kui veoettevõtja, kus on eraldi remondi ja hooldusüksus, on jätnud sõidumeeriku perioodilise kontrolli teostamata. Märkimist väärivad K. Sergejevi ütlused selle kohta, et konkreetne buss oli just tulnud remondist ning seda kummastavam on ka bussifirma tegevus või tegevusetus sõidumeeriku kontrollimata ning kalibreerimise organiseerimata jätmise eest. On ilmne, et K. Sergejevi roll sõidumeeriku kontrollimisel saigi piirduda ainult kontrolli kinnitava kleepsu kontrollimisega ning vajadusel bussifirma remondiosakonnale sellest teada andmisega. Ise ei pidanud ta seda seadet kalibreerimiseks kuhugi viima hakkama. Samuti on kohtu arvates eluliselt usutav, et bussijuhil ei saa olla väga suurt sõnaõigust selles, kas ja millise bussiga ta on nõus sõitma ning pigem on tõenäoline, et konkreetse bussiga sõitmise keeldumise järel oleks teda tabanud ka võimalikud probleemid. Seda enam, et ta oli asja bussifirmasse tööle asunud ning oli katseajal ning ilmselt usaldas oma värsket tööandjat täielikult. K. Sergejevi ütlustega on tõendatud, et bussifirmas vastutavad busside tehnilise seisukorra eest eraldi inimesed ning kohtu hinnangul on just veoettevõtja see, keda tuleks
K. Sergejevi süü ei ole kohtu hinnangul nii suur, et see tingiks tema karistamise juba peale esimest vastavasisulist rikkumist. Kohtul puudub igasugune kahtlus selles, et K. Sergejev teeb sellest juhtumist omad järeldused ning edaspidi kontrollib sõidumeeriku nõuetelevastavust ka isiklikult. Antud juhul ei ole ainuüksi bussijuhi karistamine kohtu hinnangul seega vajalik ja põhjendatud, sest tema süü on väike ning ainuüksi bussijuhi osas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi saaks eelkõige olla veoettevõtja suhtes, kes omab suurt bussiparki ning teenindab avalikke sõiduliine. 13. Kohus ei nõustu aga kaitsjaga selles, et K. Sergejevi süüdistust
Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et K. Sergejev on ühissõidukit juhtiv juht ja vastutab seega teiste inimeste elu ja tervise eest, tema töö on vastutusrikas. Seega on oluline, et tema poolt töö- ja puhkeaja nõuete järgimine oleks jälgitav ja kontrollitav. Seda saab teha justnimelt elektroonilise juhikaardi kasutamisega sõidumeerikus ning selle juhikaardi muretsemise nõue on just bussijuhil endal. K. Sergejev andis kohtus ütlusi, et peale väärteomenetluse algatamist pöördus ta koheselt Maanteeameti poole ning taotles ja ka sai endale elektroonilise juhikaardi. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka 5 4-20-2169 tema väidet selle kohta, et alates tööle asumisest 09.03.2020 kuni 16.04.2020 ta juhikaarti ei kasutanud. Nähtuvalt sõiduleht-volitusest (tl 4-5) teenindas ta sõiduliini, mis pidi tagama ka koolilaste vedamist (lapsed xxx kooli), seega leiab kohus, et elektroonilise juhikaardi kasutamatajätmine oli eriti taunitav. Küll aga leiab kohus, et talle KarS § 63 lg 1 alusel määratud karistust
Seda põhjusel, et kohus lõpetas väärteomenetluse osaliselt otstarbekuse kaalutlustel ühes episoodis (
lg 1) ning seetõttu on
eest niigi miinimumkaristuse lähedast rahatrahvi võimalik selle võrra osaliselt vähendada. Tema süü antud episoodis ei ole suur, vaid pigem keskmine või isegi alla selle. Pole andmeid, et sõidumeeriku kasutamatajätmisega oleks tekkinud reaalset ohtu reisijate elule või tervisele, samuti saab arvesse võtta seda, et ta oli jõudnud bussijuhina töötada ning sõidumeerikut mitte kasutada natuke üle ühe kuu. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid
rikkumise eest antud juhul täidetavad miinimumilähedase rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. 14. Kuna menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole taotlenud kaitsja kulude hüvitamist, siis jätab kohus need menetlusaluse isiku kanda. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.