lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 5000 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Juhul kui võlausaldaja tasub deposiidi ning kui kohus peab võimalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankroti väljakuulutamisel on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise halduri aruande täpsustuses sisaldub järgnev: 3 Swedbank AS vastusest nähtub, et nimetatud pangas varasemal perioodil tehinguid ei olnud. Luminor Bank AS vastusest nähtub, et võlgniku tegevus toimus nimelt selles pangas, sealhulgas ka ajal, mil tekkis võlgnevus pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees. Pangas toimunud makseid vaadeldes on näha, et võlgnik arveldas valdavalt välisriikide äriühingutega. Suuremad ülekanded (summeeritud saajate kaupa): x (Taani äriühing) 50 545,60 eurot (ühe maksena aastal 2018) x (Läti äriühing) kokku 37 500 eurot (5 makset) x 50 020 (4 makset), äriühing on kustutatud, nähtub Eesti äriregistrist x (Tšehhi äriühing) 96 000 eurot (4 makset), kustutatud. Kõnealused ülekanded võivad olla seotud võlgniku äritegevusega kuid ei saa välistada, et tehingutega võidi raha välja viia ning see vajaks täiendavat selgitamist. Võlgniku poolt oli kasutatud ilmselt aja võitmiseks võlausaldaja hagile vastuvaidlemise strateegiat, mis teeb käesoleval ajal asjade selgitamise keerukaks, kuna osa rahade saajaid on registritest kustutatud. Ajutine pankrotihaldur tegi päringud ka rahavastikuregistrisse, et saada andmeid ja võimalusel kontakti võlgniku tõenäoliselt peamise tähtsusega seotud isikuga, see on S F . Rahavastikuregistris tema kohta andmed puuduvad. Äriühingu telefonid on välja lülitatud või on neil teine kasutaja. Senine dokumentide kättesaamiseks volitatud isik A P on esitanud äriregistrile avalduse enda kustutamiseks kuna ta ei oma äriühinguga enam puutumust. Seega leiab ajutine haldur, et isegi kui kahtlustada rahade pahatahtlikku kõrvaleviimist avalduse esitanud võlausaldaja eest ning võlausaldaja arvete teadlikku mittemaksmist, on äärmiselt keeruline või isegi võimatu eeltoodud asjaolude tõttu dokumentide kättesaamine võlgniku juhatuse liikmelt ja asjaolude täpsem selgitamine, samuti hagide esitamine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt
lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 249 839,49 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“, kuid ei ole välistatud rasket juhtimisviga.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 18.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 02.09.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud 4 summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.
lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme A P (isikukood x x)).
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
lg 3).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot.Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 045 eurot, millele lisandub käibemaks 209 eurot, kokku 1 254 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.