1-20-5985 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-5985 (20231601777) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Nelli Romanyuk Süüdistatav Maria Romaško Ik: 48706250324, xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 31.07.2020 kuni 01.08.2020, elukohast lahkumise keels 01.08.2020 kuni 01.08.

1. Varasem karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus: - Harju Maakohtu 19.03.2019 otsusega nr 1-19-1547 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, mida KarS § 73 alusel ei pööratud tingimisi täielikult täitmisele katseajaga 18 kuud (katseaeg: 19.03.2019-18.09.2020). Seitse kehtivat väärteokaristust Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON
2. Maria Romaško süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Maria Romaškole mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel, suurendades mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.03.2019 otsusega nr 1-19-1547 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 3 kuulise vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuse kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 1 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 31.07.2020 kuni 01.08.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
2. KarS § 69 lg 1, 3 ja § 73 lg 4 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 208 (kakssada kaheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Maria Romaško üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Maria Romaškole mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, telefon: 612 77 58)
4. KarS § 75 lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Maria Romaškot järgima katseajal kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Maria Romaškot üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.
6. Maria Romaško suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
7. Maria Romaškolt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pank nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300, märkides kohustusliku viitenumbri 99920700041997 ja selgituse: „Maria Romaško, 1-20-5985, sundraha, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Maria Romaškole tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Salvestis: CD-plaat 31.07.2020 Tallinna, xxx turvakaamera salvestisega (tl 5) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
9. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada ringkonnakohtule apellatsiooni. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 2 Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
10. SÜÜDISTUSE SISU Maria Romaškot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, nimelt 13.09.2019, mille eest oli karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 218 lg 1 - § 25’1 järgi (19.11.2019 otsus), ja 11.10.2019, mille eest oli karistatud Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi (07.11.2019 väärteootsus), uuesti, s.o süstemaatiliselt, 31.07.2020 kella 14.37 paiku Tallinnas xxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx OÜ-le kuuluvad jalanõud Memphis One väärtusega 17,45 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud kaupluse töötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Maria Romaško oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
11. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohus leiab, et 31.07.2020 kella 14.37 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses kauba väärtuses 17,45 eurot (jalanõud Memphis One) varguse katse toime panemine Maria Romaško poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja A T ütluste (tl 3 ja pöördel) kohaselt oli ta 31.07.2020 tööl xxx kaupluses Xxx, aadressil xxx. Kell 14:37 väljus turvaväravast naisterahvas. Turvavärav andis alarmi koheselt ning naine vehkis kätega, et tema see ei olnud. Naisterahvas hakkas ära kõndima, kuid ta otsustas ta kinni pidada ja kontrollida, kas tal on midagi kotis, mis alarmi andis. Ta pidas naise kinni parkla poolse välisukse ees. Küsis naisterahvalt, et naisterahvas näitaks talle, mis tal kotis on. Avastas, et kotis on nende poest võetud jalatsid ning ta et naisterahvas ei olnud nende eest tasunud. Ta palus naisterahval endaga kaasa tulla, aga naisterahvas hakkas talle vastu ning otsustas tal käest kinni võtta ning toimetas ta turvatöötajate juurde. Varastatud kauba kogusumma oli 17,45 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 11-13) kohaselt peeti varguse katselt kinni 31.07.2020 kell 15:35 Maria Romaško. Kahtlustatava Maria Romaško ütluste (tl 15-16) kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. 31.07.2020 umbes kella 14:00 sisenes ta xxx asuvasse Xxx kingakauplusesse, et vaadata spordijalanõusid endale ja elukaaslasele. Kuna tal oli pangakontol ainult 15 eurot, siis tuli tal mõte spordijalanõud varastada. Ta võttis kauplusest valget värvi meeste spordijalanõud suurusega 44 ja pani jalanõud endale kotti. Seejärel väljus kauplusest maksmata kauba eest. Turvavärvavad reageerisid. Teda pidas kinni kaupluse töötaja väljaspool kaubanduskeskust, väljapääsu juures. Tal paluti näidata seljakoti sisu, mille peale ta võttis kotist jalanõud ja andis need üle poe töötajale ja koos läksid nad turvaruumi. Seejärel kutsuti talle politseipatrull. Ta oli kuriteo toimepanemise hetkel alkoholijoobes. Ta kahetseb kuriteo toimepanemist. 3 Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 6-9), millelt nähtub naine, kellel on jalas tumedad püksid ja valged jooksukingad, seljas on halli värvi üleriie, paremal õlal kannab musta värvi spordikotti. Naisel on tumedad juuksed, mis on kuklasse krunni sõlmitud. Naise kõrval on mees, rohelise pikeesärgiga, millel valget värvi kiri „xxx“. On näha, et mõlemad isikud jäävad seisma, naine keerab näoga mehe poole ja nad vestlevad omavahel mõned sekundid. Seejärel naine kükitab ja hakkab midagi oma kotist otsima. Mees kükitab samuti ja naine võtab kotist ning paneb mehe ette midagi maha. Seejärel on näha, kuidas naine võtab oma kotist välja valget värvi jooksukingad, paneb need maha ja koheselt võtab jooksukingad enda kätte rohelises pikeesärgis mees. Seejärel tõuseb naine püsti ja üritab lahkuda, kuid mees haarab tal käest ja nad liiguvad sissepääsu poole. Näha on, et naine liigub vastumeelselt sissepääsu poole. Naine on sarnane Maria Romaškole. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu xxx OÜ avaldusest seoses õigusrikkumisega (tl 1) nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 31.07.2020 kella 14:37 paiku Tallinnas, xxx asuvas xxx asuvas kaupluses Xxx pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xxx OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 17,45 eurot. Seega on sedastatav, et jalanõud olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et jalanõude äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati klienditeenindaja poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist võeti süüdistatav klienditeenindaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus jalanõude äravõtmine süüdistatava poolt nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et jalanõude äravõtmisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Maria Romaško on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Samuti nähtub Harju Maakohtu 19.03.2019 otsusest nr 1-19-1547, et Maria Romaško on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ajavahemikul 30.12.2018 kuni 23.01.2018 varguste toimepanises (tl 22-23 ja pöördel). Ka on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 19.11.2019 otsusega nr 4-19-5218 KarS § 218 lg 1 ja § 251 ettenähtud süüteo eest. Samuti nähtub väärteootsusest nr 2315,19,007225 (tl 24-25), et süüdistatav on 11.10.2019 toime pannud KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud süüteo. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd varasemad karistused samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja süütegude toimepanemine kolme kuu jooksul täidavad süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava 4 õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, siis jäi vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Maria Romaško pani toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS §

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Maria Romaško ei tööta, kuid kohtuistungil avaldatud andmete kohaselt töötab ta alates augustist xxx ja saab miinimumtöötasu. Haigekassa andmete kohaselt on süüdistatav töötanud erinevate tööandjate juures lühiajaliselt mõne kuu kaupa. Seejuures on süüdistatavat korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis valdavalt on jäetud tasumata või on täitmise võimatuse tõttu asendatud arestiga. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Lisaks käesoleva otsusega lisanduvatele rahalistele kohustustele on süüdistataval senini tasumata nii mõnedki temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, mis viitab sellele, et tal on varasemaid täitmata rahalisi kohustusi riigi ees. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mida on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamistel ka avaldanud ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on ka pärast temale mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist kohtu poolt määratud katseajal jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Maria Romaško süü suurust KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 1 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuivõrd süüdistatav peeti koos varastatuga kinni ja varastatu tagastati omanikule. Varastada püütud esemete väärtus ei olnud kuigi suur, jäädes väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse. Seega Maria Romaško süü on hinnatav alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Kuigi süüdistatava kahetsusse tuleb süütegude süsteemse toimepanemise tõttu suhtuda kriitiliselt, ei saa kohus avaldatud kahetsust täielikult tähelepanuta jätta. Seetõttu peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 5 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama n.n märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ning 7 kehtivat väärteokaristust (tl 19-21). Kehtiv kriminaalkaristus on seotud varavastase kuriteo toimepanemisega. Harju Maakohtu 19.03.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1547 tunnistati Maria Romaško süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning teda karistati 3-kuulise tingimisi vangistusega KarS § 73 alusel katseajaga 18 kuud (katseaeg 19.03.2019 kuni 18.09.2020). Käesoleva kuriteo pani Maria Romaško toime 31.07.2020, s.o talle eelmise, s.o Harju Maakohtu 19.03.2019 kohtuotsusega määratud katseaja jooksul. Seega vaatama asjaolule, et Maria Romaškole anti võimalus oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on Maria Romaško teinud valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Seejuures tuleb eelmise otsusega mõistetud vangistus liita täies ulatuses käesoleva otsusega mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel. Kohtuistungil nõustus süüdistatav vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kuigi süüdistatava tingimisi vangistuse kandmiselt vabastamine tulemust ei annaks, peab kohus võimalikuks asendada süüdistatavale mõistetav karistus üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile, pannes kohustuse ka alkoholi tarvitamisest hoiduda ja seda lootuses, et viimane karistusseadustikus ettenähtud süüdistatavat säästev karistamise viis distsiplineerib süüdistatavat ning sunnib hoiduma uute süütegude toimepanemisest edaspidi.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Muid menetluskulusid kriminaalasjade menetlemisega ei kaasnenud, kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Maria Romaško on kriminaalkorras varasemalt samalaadsete süütegude toimepanemise eest karistatud. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue 6 suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. VIDEOSALVESTIS Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud Nautica Keskuse salvestis ning seda on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on vaadeldud Tallinnas, xxx asuva xxx turvakaamera salvestist ning kuivõrd tegemist on teabekandjaga, millel on kriminaalasjas tõenduslik tähtsus, tuleb see jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7