Obsah (7)
§ 184§ 185§ 121§ 22§ 64§ 68§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-4795 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahe
§ 184
lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta 8 kuu vangistusega,
§ 185
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 5 aastase vangistusega,
§ 121
lg 1 järgi 6 kuuse vangistusega ja
§ 22
lg 3 - § 213 lg 1 järgi 1 aastase vangistusega.
§ 64
lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu vangistust.
§ 68
lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja 11 kuud 23 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 4 aastat 1 kuu 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 04.12.
- Tartu Ringkonnakohus jättis 25.01.
- a määrusega Ivan Mikhaylovi apellatsiooni Viru Maakohtu 04.12.
- a otsuse peale läbi vaatamata. Kohtulahendid jõustusid 14.02.
- Tartu Maakohtu 24.08.
- a määrusega jäeti Ivan Mikhaylov vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 1 2.
- Kõigepealt leidis Tartu Maakohus, et kuigi karistuse kandmise algusajaks on kohus lugenud praeguses asjas 04.12.2018 ehk kohtuotsuse tegemise päeva, tuleb tegelikult silmas pidada, et Ivan Mikhaylov vahistati juba 12.12.
- Kuna eelvangistuses viibitud aeg on loetud karistusaja hulka, saabki öelda, et tegelikult on ta kandnud juba üle poole oma 5 aasta ja 1 kuu pikkusest vangistusest. 2.
- Maakohus tuvastas, et kuna puudub korteriomaniku nõusolek, et Ivan Mikhaylov võiks vabanemise järgselt sinna elama asuda, ei ole elektroonilise valve kohaldamine kinnipeetava poolt taotletud elukohta võimalik. Samas leidis maakohus, et kuna Ivan Mikhaylov on riigist välja saadetav, on kohtul võimalik KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamisest loobuda. 03.06.2020 PPA otsusega nr 2011681537 on kinnipeetavale tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohtuistungil avaldatu kohaselt oli ta valmis seda tegema. 2.
- Maakohus asus seisukohale, et Ivan Mikhaylovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Määruse tegemise ajaks ära kantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele. Ivan Mikhaylov pani toime mitmeid eriliigilisi süütegusid, sealhulgas raskeid rahvatervisevastaseid süütegusid. Ta käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet korduvalt ja grupis, lisaks müüs narkootilisi aineid mitmel korral ka alaealistele. Samuti on teda karistatud isikuvastase süüteo, kehalise väärkohtlemise toimepanemise ning varavastasele süüteole, arvutikelmusele, kaasaaitamise eest. Arvestades lisaks süüteo toimepanemise asjaoludele ka süüdimõistetu senist elukäiku ja seda, et tal on läbimata suur osa individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest, jättis maakohus Ivan Mikhaylovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Asjaolu, et süüdimõistetu on valmis Eesti Vabariigist lahkuma, ei ole iseenesest vabastamise aluseks, vaid see saab olla ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrolli kohaldamata jätmise aluseks tulenevalt KrMS § 426 lg-st
- Määruskaebus
- Tartu Maakohtu 24.08.
- a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Ivan Mikhaylov. Ivan Mikhaylov ei ole nõus sellega, et Tartu Maakohus ei deporteerinud teda Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.
- a otsuse nr 2011681537 alusel. Kohus leidis, et ta on ära kandnud üle poole karistusajast ja kohtul on võimalus teda vabastada seadusest tulenevalt, kuid kahjuks seda ei tehtud. Ta soovis deporteerimist, kuid kohus vaatas läbi tema ennetähtaegse vabastamise. Kohus märkis ära, et ta ei ole jõudnud ära täita individuaalsest täitmiskavast tulenevaid programme. Neid temale ei pakutud, ei lubatud kooli ega tööle, kuna tema on isik, kes deporteeritakse.
- Tartu Ringkonnakohtu 16.09.
- a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.09.
- Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ivan Mikhaylovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta. 2
- Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et kuigi Ivan Mikhaylovi suhtes on tehtud 03.06.2020 Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutus tema riigist lahkumiseks sissesõidukeeluga viieks aastaks, ei anna see süüdimõistetule automaatselt õigust tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et tegemist ei ole eraldiseisva vabastamise alusega. Kohtul on võimalus olukorras, kus ennetähtaegselt vangistusest vabastamise eeldused on täidetud, loobuda KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamisest, kui see isik on antud välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Juhul, kui kohus leiab, et materiaalsed eeldused vabastamiseks ei ole täidetud, ei saa ainuüksi väljasaatmisotsuse tõttu isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Käitumiskontrolli nõuetest vabastamine aktualiseerub alles pärast isiku suhtes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustuse tegemist.
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asunud õigesti seisukohale, et kuigi Ivan Mikhaylovi suhtes ei ole formaalse eeldusena elektroonilise valve kohaldamise tingimused täidetud, nimelt puudub tal Eesti Vabariigis elukoht, on tema puhul võimalik analüüsida materiaalseid eeldusi. Seda põhjusel, et riigist väljasaadetava süüdimõistetu suhtes võib kohus tema ennetähtaegsel vabastamisel loobuda KrMS § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamisest. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) §72 lg 2 näeb ette juhud, millal ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe. Üheks selliseks kohese sundtäitmise aluseks (lg 2 p 7) on olukord, kui välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. Sellisel juhul saaks Eesti Vabariigis elukoha olemasolu nõue formaalseks takistuseks välismaalaste karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel, kui on olemas sisulised vabastamise alused ja lahkumisettekirjutus. Ivan Mikhaylovile on tehtud ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks VSS § 72 lg 2 p 4 alusel (välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule), mis kuulub samuti isiku vabanemisel koheselt sundtäitmisele.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on lubamatult tuginenud Ivan Mikhaylovi vabastamata jätmisel arhiveeritud karistusandmetele. Maakohus arvestas esmalt sellega, et isikut on karistatud kriminaalkorras viiel korral. Tulenevalt karistusregistri väljavõttest on Ivan Mikhaylovil vaid üks kehtiv karistus. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 31-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Seejärel on maakohus leidnud, et Ivan Mikhaylovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Maakohtu hinnangul ei vasta käesolevaks ajaks ärakantud karistus toimepandud kuritegude raskusele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
- a määruse punktis 21 asjas nr 3-1-1-12-17, on asutud seisukohale, et isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud
§ 76lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel.
3 Seega on maakohus ebaõigesti välistanud ennetähtaegse vabanemise võimaluse põhjusel, et ärakantud karistuse osa ei vasta kuritegude raskusele. Kuriteo raskusele andis kohus hinnangu süüdistatavale karistust mõistes. Vangistuse pikkus määrab ära selle, millal süüdimõistetul tekib võimalus karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda. Riigikohtu hinnangul on
§ 76
kohaldamise piiramisel seadusest mittetuleneva tingimusega tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega (VT Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 24). Ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest eeltoodud põhjendused välja.
- Kohtukolleegium leiab, et ülalmärgitud vead ei too siiski kaasa süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna tema varasemast elukäigust tulenev ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ivan Mikhaylovil on üks kehtiv kriminaalkaristus, mida ta praegu kannab. Ta kannab vangistust isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest, sh amfetamiini ja marihuaana korduva müümise eest alaealistele. Seega on tegemist isikuga, kelle teod ohustavad erinevaid kaitstavaid õigushüvesid, nii rahva tervist üldisemalt kui ka üksikisikute tervist ja vara. Väheoluline ei ole asjaolu, et Ivan Mikhaylov on ise narkootiliste ainete tarvitaja. Seetõttu on tõenäoline, et vabaduses, kus isikul ei ole piiranguid, võib ta jätkata narkootiliste ainete tarvitamist. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt tarvitas ta enne kinnipidamist mitme aasta vältel igapäevaselt marihuaanat, lisaks 1-2 korda nädalas kokaiini. Ta tunnistab sõltuvust marihuaanast. Ka kehalise väärkohtlemise toimepanemise ajal oli süüdimõistetu narkojoobes. Ivan Mikhaylovil esinev sõltuvusprobleem suurendab ennekõike uute vägivallakuritegude toimepanemise riski. Pidev vajadus narkootiliste ainete järele võib taas viia ka uute narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegudeni, kuna nende hankimiseks on vaja raha. Varem käitles ta narkootilisi aineid majandusliku kasu saamise eesmärgil.
- Ivan Mikhaylovile ei saa ette heita seda, et ta ei ole läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud tegevusi tulenevalt Eesti Vabariigis kehtestatud eriolukorrast. Samas on kohus seisukohal, et süüdimõistetust tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu ei ole piisaval määral maandatud just seetõttu, et ta ei ole läbinud kõiki individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Ivan Mikhaylovil on läbimata sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, mis on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele, ning ta ei ole osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, mis aitaks edaspidi näha riske, mis viivad uuesti narkootiliste ainete tarvitamiseni ning hoiduda nendest. Seega on süüdimõistetul läbimata kaks väga olulist programmi, mis aitaksid maandada just tema sõltuvusainete tarvitamisest tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske, mille tõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et Ivan Mikhaylov suudab vabaduses jääda õiguskuulekaks.
- Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et Ivan Mikhaylovi suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Tema individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ei ole praeguseks saavutatud, ega sõltuvusprobleemist tulenevad riskid piisavalt maandatud. Kuna Ivan Mikhaylovi puhul on risk uute eriliigiliste kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 4
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu
- augusti
- a määrus sisuliselt muutmata, kuid sellest tuleb jätta välja põhistused, mis puudutavad varasemat karistatust ja ärakantud karistusaja mittevastavust kuritegude raskusele, ning asendada need käesoleva määruse punktides 9-10 toodud põhjendustega. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5