2-19-18318/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse avaldamise aeg ja koht 29.09.2020 avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-19-18318 Kohtuasi V P avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks xxx surnud A Pst (P; isikukood xxx) Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: V P (isikukood xxx; elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: M S ( e-post: xxx) Puudutatud isik: L P (isikukood xxx; elukoht: xxx) Resolutsioon. Rahuldada V P avaldus. Lugeda tuvastatuks, et V P, sündinud xxx Tallinnas, i.k. xxx, sünd registreeritud xxx. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx, põlvneb A Pst (isikukood xxx), kes sündis xxx ja suri xxx. Menetluskulude jaotamine. Jätta kõik menetluskulud V P kanda. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine. Kohtumäärusele võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul neile kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Avaldus ja selle põhjendused ning menetluse käik.

1. 21.11.2019 esitas V P kohtusse avalduse milles ta palub tuvastada, et ta põlvneb A Pst, kes suri xxx.
2. Kohus võttis V P avalduse TsMS § 579 lg 1 alusel menetlusse ja kaasas menetlusse puudutatud isikuna avaldaja ema L P.
3. Avalduses märgitu kohaselt sündis V P oma vanemate L P ja A P kooselust xxx, s.o. ajal, mil tema vanemate abielu oli lahutatud, sest tema vanemate esimene abielu 1 sõlmiti xxx ja lahutati xxx ning vanemate teine abielu sõlmiti xxx, kuid ka see lahutati xxx.
4. Kuna avaldaja sündis ajal, mil tema vanemad olid ametlikult lahutatud, kuigi elasid tegelikult koos, ei ole kannet isa kohta tema sünniakti tehtud, mis takistab tal pärida oma isa järgi. Kanne isa kohta V P sünniakti on tehtud ema suulise avalduse alusel. Puudutatud isikute seisukohad.
5. L P kinnitas kohtus ärakuulamisel, et V P on A P poeg, kes sündis ajal, mil tema ja A P esimene abielu oli lahutatud. Tegelikult elasid nad poja eostamise ja sündimise ajal koos ning paljud, k.a. puudutatud isiku ema, isegi ei teadnud, et nende esimene abielu lahutati ja nad hiljem teist korda omavahel abiellusid. Kohtumääruse põhjendused.
6. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud avaldusega ja puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid ja ära kuulanud tunnistajad, asub seisukohale, et V P avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks A Pst kuulub rahuldamisele.
7. Kohus juhindub käesoleva avalduse lahendamisel Perekonnaseaduse § 94 sätestatust, mis reguleerib isaduse kohtulikku tuvastamist ning mille lõike 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 p 1 või p 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud ning § 94 lõike 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, samuti Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 579-581 sätetest mis reguleerivad menetlustoimingute tegemist kui kohtusse on esitatud avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma.
8. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et V P põlvneb A Pst, on tõendatud sellega, et: - V P sünniakti on kanne tema isa kohta tehtud tema ema L P suulise avalduse alusel ning tema isana on kantud sünniakti A P (tõendab sünniakt t/l 9); - L P ütlustega, mille kohaselt lahutati küll tema ja A P xxx.a. (t/l6) sõlmitud abielu xxx.a. (t/l 7), kuid tegelikult nende kooselu jätkus, mida kinnitab kaudselt ka asjaolu, et nad abiellusid uuesti xxx.a. (t/l 8). - tunnistaja T D ütlustega, kes on L P ema ning kelle sõnul sai ta alles hiljuti teada, et tütar ja A P olid 2 korda abielus, sest tema teada abiellusid nad enne poja sündi ja elasid koos ning kasvatasid V P koos suureks; - tunnistaja M A ütlustega, kelle sõnul elas ta koos perekond Ptega xxx tänav xxx majas ka ajal, mil Pte perre sündis poeg V. Isa A P kiirustas enne poja sündi remondi tegemisega korteris ja koos L P kasvatasid nad poeg V seal majas ka suureks.
9. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtu käsutuses olevad tõendid võimaldavad järeldada, et V P põlvneb A Pst, mille alusel tuleb kohtule esitatud avaldus ka rahuldada. Menetluskulude jaotamine.
10. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust jätab kohus kõik käesoleva tsiviilasja menetluskulud avaldaja kanda, sest käesolevas hagita asjas tehakse kohtulahend avaldaja huvides. 2 Kuna kohus jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 3