KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Kohtujurist Anni Haas Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3514 Tsiviilasi OÜ OSC Transport

§ 428lg 1 p 3).

Hageja esitas loobumise taotluse. Kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse

§ 428lg 1 p 3 alusel.

Menetluse lõpetamisel on samad tagajärjed kui kohtuotsusel (

§ 432ls 2).

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 125 eurot, vastavalt hageja taotlusele tuleb 62,50 eurot hagejale tagastada. Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega (

§ 168lg 2).

Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. (

§ 168lg 4).

Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Riigikohus on viidatud sätet kohaldanud ka siis, kui vastaspoolt tunnistab nõuet, kuid hageja saab selle kohta teate kätte alles pärast hagi esitamist (RKTKm 3-2-1-55-13, p 13). Seetõttu ei oma tähtsust, kas hagis esitatud nõude rahuldamise tõi kaasa hagi esitamine või kostja enda otsust pärast hagi kohtusse esitamist. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse nõude 04.03.2020. Kostja täitis nõude 12.03.2020 ning teatas sellest hagejale 13.03.2020 (dtl 176). Seega täitis kostja nõude pärast hagi kohtule esitamist ning on täidetud

§ 168lg 4 eeldused. 2

§ 168lg 6).

Kostja leiab, et pole oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna kostja lahendas kohtuväliselt esitatud nõude mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus ei kohaldu käesoleval juhul, kuna nimetatud seadus ei kohaldu kohaliku omavalitsuse vastu esitatud nõuetele vastamisele, vaid üksnes märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele. Seaduses sätestatu kohaselt pole kahjunõude puhul tegemist ei selgitustaotluse ega märgukirjaga. Seetõttu ei reguleeri seadused, missuguse tähtaja jooksul kostja oleks pidanud hageja kohtuvälise kahjunõude osas seisukoha võtma. Hageja märkis kostjale esitatud kohtuvälises kahjunõudes, et kostjal on aega nõudele vastata 10 päeva. Hageja ootas kaks nädalat kohtuvälise nõude saatmisest kuni esitas hagi kohtusse. Selle aja jooksul hageja kostjalt mingit vastust ei saanud, mh ei teatanud kostja, et vajab nõude läbi vaatamiseks rohkem aega. Seetõttu leiab kohus, et hageja andis kostjale võimaluse nõue rahuldada kohtuvälises menetluses. Kohtu hinnangul pole 10 päeva nii lühike aeg, et kostjal poleks olnud aega kaebusega tutvuda ja teatada hagejale, kas kostja kaalub täiendavate tõendite tõttu kahjunõude uuesti läbi vaatamist või mitte. Samuti oli kostjal võimalik hagejale teatada, et kostja vajab kaebuse uue läbivaatamise jaoks täiendavat aega. Oluline pole, kas hageja märkis, et pöördub kaebusele tähtaegselt vastamata jätmise korral kohtusse. Kohtueelse kahjunõude esitamisel tuleb kohtusse pöördumist nõude rahuldamata jätmise korral pidada tavapäraseks. Kohtuvälisele nõudele hageja poolt määratud tähtaja jooksul reageerimata jätmisega andis kostja hagejale põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu ei ole täidetud

§ 168

lg 6 eeldused ning kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 4 alusel kostja kanda.

Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist summas 612,50 eurot, millest 550 eurot on õigusabikulud ja 62,50 eurot on pool hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 5 tundi. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis taotleb hageja kulude välja mõistmist ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja tunnitasumäär on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Hagejal kulus õigusabi 3,5 tundi hagi koostamiseks ja 1,5 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul vastab hagi koostamiseks märgitud tööaeg hagi sisu ja mahtu arvesse võttes hagi koostamise mõistlikult tööajale ja kohus ei leia, et oleks alust tööaega vähendada või jätta menetluskulu välja mõistmata. Hageja 03.04.2020 seisukoht oli koostatud vastavalt kohtu nõudele. Hageja esitas hagist loobumise taotluse ja vastas kostja väidetele, mis on aluseks menetluskulude jaotuse lahendamisel. Seisukoha koostamiseks pidi esindaja tutvuma ka kostja eelneva vastusega hagile. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes on 1,5 tundi dokumendi koostamise ajana põhjendatud ja vajalik. Seetõttu peab kohus hageja menetluskulusid põhjendatuks 5 tunni ulatuses ja määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 612,50 eurot, millest 550 eurot (5 x 110) on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ja 62,50 eurot pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mille tagastamist ei saa hageja taotleda. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 612,50 eurot. Vastavalt

§ 177lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud 3

§ 178lg 2).

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4