RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-19-1656 27. ok

) § 53 lg 2 järgi vastustajale edastama. Kaebaja esindaja seda ei teinud. Kui dokumendid edastab advokaat, siis vähendab see kohtute töökoormust, aitab kaasa 3-19-1656 asja kiirele ja tõhusale lahendamisele ning kohtulahendi täitmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 337 näeb ette võimaluse dokumentide edastamise kohustust rikkunud advokaati trahvida. Vastustaja sai EÕK taotluse esitamisest teada alles siis, kui taotlus tehti

1. detsembril 2019 e-toimikus nähtavaks. Kuigi kaebaja esindaja vahetas enne EÕK taotluse esitamist vastustajaga e-kirju kaebaja menetlusabi taotluse täitmise üle, ei olnud kirjades selgitatud EÕK taotluse sisu ega viidatud konkreetsele haldusasjale. Kohtu hinnangul oli kaebaja esindaja rikkumine raske ja panustas tagajärje saabumisse, s.t kaebaja väljasaatmisse kohtumenetluse ajal. Kaebaja esindaja varaline seisund võimaldab tal trahvi tasuda. Trahvihoiatust ei olnud praegusel juhul võimalik teha. 5.
2. Vastustaja kinnitas
3. detsembril 2019, et sai EÕK taotluse kätte. Vaatamata sellele saatis ta kaebaja
4. detsembril 2019 Eestist välja. Vastustaja ülesanne on korraldada oma töö viisil, mis võimaldab EÕK määrust viivitamata täita. Töökorralduslikud probleemid ei õigusta sedavõrd tõsist rikkumist. Vastutava ametniku puhkuse ajal pidi vastustaja olema eriliselt hoolas, et PPA üldisele e-posti aadressile saadetud kohtulahendid jõuaksid õige struktuuriüksuse ja ametnikuni. Vastustajal oli enne kaebaja väljasaatmist võimalik selgitada, kas väljasaatmise eeldused on täidetud, sh kas ei ole kohaldatud EÕK-d. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei olnud väljasaatmise ajaks lõppenud. Vastustaja pidi arvestama võimalusega, et kohus kohaldab kaebaja taotlusel EÕK-d. Kuigi vastustajat ei ole võimalik kallutada trahvi abil EÕK määrust täitma, on trahvil ka karistuslik eesmärk. Trahvi määramist ei välista see, et ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. EÕK täitmine tuleb tagada sõltumata sellest, kuidas kohtuasi lõpptulemusena lahendatakse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kaebaja esindaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti
6. 6.
7. Kaebaja esindaja ja vastustaja pidasid enne EÕK taotluse esitamist e-kirjavahetust, milles kaebaja esindaja mainis, et kaebaja kavatseb esitada EÕK taotluse. Kaebaja esindaja ei edastanud taotlust vastustajale põhjusel, et tema varasemate kogemuste järgi saadab vastustaja pärast EÕK taotluse kätte saamist välismaalase Eestist välja enne, kui kohus taotluse lahendab. Seega ei saatnud kaebaja esindaja taotlust vastustajale oma kliendi huvides. Kaebaja esindaja ei vastuta selle eest, kuidas info PPA-s liigub, ega selle eest, et PPA jättis EÕK määruse täitmata. 6.2.

§ 53lg-s 2 viidatud Ts

MS § 337 eesmärgiks ei ole kohustada menetlusosalist esitama teisele poolele hagi tagamise taotlust. Kehtib erinorm TsMS § 384 lg 3, mille kohaselt teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Seda sätet tuleks analoogia korras kohaldada ka halduskohtumenetluses.

annab samuti võimaluse jätta EÕK taotlus põhjendatud juhul teisele poolele saatmata.

§ 252

lg-st 1 tuleneb, et kohus võib ise otsustada, kas lahendada EÕK taotlus kohe või kaasata teisi menetlusosalisi. Seega ei peagi teised menetlusosalised taotluse esitamisest teadma. Eelnevat arvestades piisas kaebaja esindaja meelest sellest, et ta oli teavitanud vastustajat EÕK taotluse esitamise soovist. 6.3. Ringkonnakohus ei teinud kaebaja esindajale trahvihoiatust ning kohaldas seega valesti

§ 50lg-t 2 koostoimes Ts

MS § 46 lg-ga 2. Menetlusosalist võib hoiatamata trahvida, kui ta on esitanud kohtule tõele mittevastava faktiväite teadvalt või raskest hooletusest. Praegusel juhul pole tegu sellise olukorraga. Teisi trahvimise aluseid

ei sätesta. Pealegi ei ole kaebaja esindaja kohtumenetluses menetlusosaliseks. 2

§ 254

lg 1 ja § 248 lg 3 järgi määrab Riigikohtu või ringkonnakohtu lahendi täitmata jätmise eest trahvi halduskohus. 7.

1. Ringkonnakohus jättis kaalumata olulised asjaolud. Rahvusvahelise kaitse taotluste menetlusega ja väljasaatmisega tegelevad PPA erinevad struktuuriüksused. Kui välismaalane või tema esindaja ise teavet ei edasta, saab väljasaatmisega tegelev prefektuur sisumenetluse kohta infot kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroolt, kus valveametnikke ei tööta. Seadusest tulenevalt oli kõigil töötajatel
2. detsembril 2019 lühendatud tööpäev ja 24.–
3. detsembril 2019 puhkepäevad. Väljasaatmised toimusid aga ka pühade ajal. Vastustaja reageeris EÕK määrusele järgmisel tööpäeval,
4. detsembril
5. Seega ei olnud vastustaja rikkumine tõsine. 7.
6. Ringkonnakohus edastas EÕK määruse PPA üldisele e-posti aadressile. Kiri ei olnud märgitud oluliseks ega kiireloomuliseks, mistõttu tuvastati vastutav struktuuriüksus alles kell 13.
7. Ringkonnakohtul ei õnnestunud vastustaja volitatud esindajat
8. detsembril 2019 kätte saada ka telefoni teel. Sellest oleks kohus võinud järeldada, et määrus ei jõudnud õige inimeseni. Ringkonnakohus teadis, et kaebaja viibib kinnipidamiskeskuses. Kohus oleks võinud kontakteeruda keskusega, et määruse saaksid õigel ajal kätte õiged ametnikud. Rahvusvahelise kaitse menetluses muutub välismaalane illegaaliks pärast halduskohtu otsuse tegemist, aga enne selle jõustumist. See muudab EÕK kohaldamise problemaatiliseks. Kui kohus järeldab vastustaja automaatkirjast, et ta on menetlusdokumendi kätte saanud, ning oluline pole see, millal dokument jõuab asjaga tegeleva ametnikuni, võib PPA käituda enda teadmata õigusvastaselt. 7.
9. Trahvi polnud põhjust määrata: tegemist oli erandjuhtumiga, vastustaja ei rikkunud EÕK määrust tahtlikult ning nii suures organisatsioonis nagu PPA võib ka edaspidi ette tulla, et info liigub aeglaselt. Kaebajat ei saadetud välja ainult PPA süül: kaebaja esindaja ei teavitanud kaebajat ega kinnipidamiskeskust EÕK kohaldamisest. Lisaks selgus, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oli põhjendamatu. Riigikohtu sõnul peaks trahv olema rikkujale karistuseks, aga ühtlasi motiveerima teda oma kohustust täitma. Ringkonnakohus määras trahvi üksnes karistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium lahendab esmalt kaebaja esindaja määruskaebuse (I osa), seejärel vastustaja määruskaebuse (II osa) ning viimaks menetluslikud küsimused (III osa). I
11. Kaebaja esindaja määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 230lg 1 ja § 234).

10.

§ 53

lg 2 järgi saadab advokaat kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult menetluses osalevale haldusorganile. Advokaadi selle kohustuse eesmärk on muuta dokumentide kättetoimetamine efektiivsemaks ja tagada sujuvam kohtumenetlus. EÕK taotlus on avaldus, mille kaebaja esindaja pidi vastustajale edastama (vt

§ 50lg 1 ja § 249 lg 1).

Kohus võib dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud advokaati trahvida (

§ 53lg 2 ja Ts

MS § 337 kolmas lause). 11. Kolleegium ei nõustu kaebaja esindajaga, et halduskohtumenetluses tuleks kohaldada analoogia korras TsMS § 384 lg-t 3, mis näeb ette, et teistele menetlusosalistele hagi tagamise avaldusest teada 3

-s sätestatud juhtudel, arvestades halduskohtumenetluse erisusi (

§ 1lg 3).

Kaebaja esindaja nimetatud sätetele

-s viidatud ei ole. EÕK taotluse lahendamist reguleerib

1. peatükk ning praegusel juhul pole alust analoogia korras hagi tagamise kohta sätestatut kohaldada.
2. Kohus lahendab EÕK taotluse võimalikult kiiresti ja toimetab EÕK määruse viivitamata teistele menetlusosalistele kätte (

§ 252lg-d 1 ja 5).

Kohus võib enne EÕK taotluse lahendamist vajaduse korral teised menetlusosalised ära kuulata (

§ 252lg 1 teine lause).

Kolleegium möönab, et võib esineda olukordi, kus kas haldusorganil või kolmandal isikul on EÕK taotlusest teadasaamise korral huvi käituda taotleja huve kahjustavalt, kuid selle probleemi peab lahendama kohtu kiire tegutsemine. Näiteks võimaldab

§ 252lg 4 kohtul kohaldada EÕK-d põhjendusi esitamata.

Ka on taotlejal olukorras, kus talle on teada asjaolud, mille tõttu on oluline, et taotlus lahendataks teisi menetlusosalisi ära kuulamata või neid taotlusest teavitamata, võimalik seda kohtult taotleda (

§ 27lg 1 p 4).

Kolleegium nõustub eeltoodu põhjal ringkonnakohtuga selles, et kaebaja esindaja rikkus EÕK taotlust vastustajale saatmata jättes

§ 53lg-s 2 sätestatud kohustust. 13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus tugines kaebaja esindajale Ts

MS § 337 kolmanda lause alusel trahvi määrates ekslikule kaalutlusele. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja esindajat tuleb trahvida, kuna tema rikkumine aitas kaasa sellele, et kaebaja saadeti Eestist välja vaatamata kehtivale EÕK-le. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Õiguse esialgsele õiguskaitsele ning kaitse väljasaatmise vastu annab EÕK määrus, mitte EÕK taotluse esitamine ja vastustajale saatmine. Kolleegium ei pea praegusel juhul võimalikuks asendada ringkonnakohtu kaalutlusi uute kaalutlustega, mistõttu tuleb määratud trahv tühistada. 14. Kolleegium märgib, et trahvi määramist ei muuda õigusvastaseks see, et ringkonnakohus kaebaja esindajat enne ei hoiatanud.

§ 77lg 2 järgi lähtutakse halduskohtumenetluse tagamisel Ts

MS §-dest 43–77. TsMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohus määrata trahvi ilma hoiatamata siis, kui eelnev hoiatamine pole võimalik või mõistlik. Ringkonnakohtu määratud trahvi eesmärk polnud sundida kaebaja esindajat oma kohustust täitma, vaid reageerida juba toimunud rikkumisele. Seega ei olnud eelnev hoiatamine vajalik. Asjakohane ei ole kaebaja esindaja väide, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

§ 50lg-t 2.

Ringkonnakohus ei tuginenud trahvi määrates sellele sättele. II 15. Vastustaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. 16.

§ 254

lg 1 esimese lause kohaselt võib halduskohus määrata EÕK määruse täitmata jätmise eest trahvi

§-s 248 sätestatud korras. Ringkonnakohus tugines

§ 248

lg-le 1, mille alusel võib kohus määrata kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Vaidlust pole selle üle, et vastustaja ei täitnud määrust, millega ringkonnakohus rakendas kaebaja suhtes EÕK-d ja võimaldas tal viibida Eestis kuni kohtumenetluse lõpuni. 17. Vastustaja leidis

§ 248lg-le 3 viidates, et trahvi ei määranud pädev kohus.

Kolleegium vastustajaga ei nõustu. EÕK taotluse lahendas ringkonnakohus, seega võis ta määrata ka trahvi EÕK määruse täitmata jätmise eest (vt

§ 185lg 1, § 248 lg 1 ja § 254 lg 1). 4

§ 31lg-d 1 ja 3, Ts

MS § 217 lg-d 5 ja 6). Kohtul tuli määrus saata vastustaja esindajale kohtumenetluses märgitud aadressile, milleks oli praegusel juhul PPA üldine e-posti aadress. Lisaks püüdis ringkonnakohus 23. detsembril 2019 vastustaja esindajat telefoni teel kätte saada. Kui menetlusosaline soovib, et dokumendid edastataks teisele aadressile, tuleb tal kohut sellest teavitada (

§ 28lg 3).

Seda PPA ei teinud. Kohus saatis määruse vastustajale 23. detsembril 2019 e-postiga. Menetlusdokument loetakse

§ 73ja Ts

MS § 3111 lg 5 järgi kätte toimetatuks muuhulgas juhul, kui saaja kinnitab elektrooniliselt dokumendi kättesaamist. Vastustaja saatis kohtule kättesaamiskinnituse 23. detsembri 2019 e-kirjaga. Seega võis kohus eeldada, et EÕK määrus on vastustajani jõudnud ja seda hakatakse viivitamata täitma (

§ 252lg 6).

1. Eeltoodut arvestades trahvis ringkonnakohus vastustajat EÕK määruse täitmata jätmise eest põhjendatult. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebust ei rahuldatud. Ringkonnakohus peatas EÕK määrusega PPA
2. juuni
3. a otsuse kehtivuse. Kuna EÕK kehtivusajal puudus kehtiv otsus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, oli kaebajal välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 10 lg 2 p 2 alusel õigus Eestis viibida.
4. Vastustaja trahvimist ei välista ka see, et vastustaja hinnangul on trahv määratud üksnes karistuslikul eesmärgil. Ringkonnakohus selgitas vaidlustatud määruses, et trahvil on nii kohustuse täitmisele suunav kui ka karistuslik funktsioon. Kuigi määratud rahatrahviga ei olnud praegusel juhul võimalik kallutada PPA-d EÕK määrust täitma, aitab trahv vältida sarnase olukorra kordumist. III
5. Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ tasus määruskaebust esitades 50 eurot kautsjoni. Määruskaebuselt kautsjoni tasuda ei tule (

§ 107lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Riigikohus tagastab enammakstud kautsjoni (

§ 104lg 5 p 1 ja lg 8).

23.

§ 175lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 5