← Eesti

3-20-986/15

Obsah (6)§ 121§ 48§ 207§ 62§ 203§ 199

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-986 Haldusasi N.L. kaebus Tartu Vangl

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Kuivõrd määruskaebuse esitaja heitis ette, et ta ei saanud ravimeid ajal, mil ravimeid tuli manustada kaamera vaateväljas, ning halduskohtule esitatud määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt langetas otsuse lõpetada määruskaebuse esitajale ravimite väljastamise vanemõde, siis leidis halduskohus, et määruskaebuse esitaja vaidlustab Tartu Vangla vanemõe tegevust tervishoiuteenuse osutamisel, soovides saada hüvitist ravimite andmata jätmise eest. Halduskohtu hinnangul kujunes vangla ja määruskaebuse esitaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. b) Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt kohustusega manustada ravimeid kaamera vaateväljas, mis määruskaebuse esitaja hinnangul alandas tema inimväärikust ja kahjustas tema tervist,

§ 121

lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive oli väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oli kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Määruskaebuse esitaja pidas õigusvastaseks seda, et alates 08.02.2020 toimus Tartu Vangla kolmanda üksuse juhi korraldusel vangla E-3 ja E-4 eluosakondades kinnipeetavatele ravimite manustamine kaamera vaateväljas. Halduskohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaolu pidada õigusvastaseks, mistõttu on kahju hüvitamise eeldused 2 täitmata – riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 – ja sellest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. c)Kolmanda üksuse üheks põhiülesandeks on kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve korraldamine. Järelevalve korraldamise peab tagama kolmanda üksuse juht ning tal on õigus anda selleks teenistujatele erinevaid korraldusi (justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 133, § 171 lg 1 ja lg 2 p 1). VangS § 1321 lg 1 kohaselt on kolmanda üksuse juhil õigus anda oma pädevuse piires teenistusülesannete täitmiseks ka suulisi korraldusi. Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg-te 1–3 kohaselt jagavad kinnipeetavatele ravimeid vanglateenistuse ametnikud, järgides vangla tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega, psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja ning vanglateenistuse ametnik on kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav ravimi manustab. Eelsätestatud korda täpsustab Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukord“ (TVK). TVK p 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid ning kinnipeetavad peavad ravimid manustama koheselt vanglaametniku juureolekul. TVK p 20.8 kohaselt antakse narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid purustatud kujul õe poolt ning kinnipeetav manustab ravimi õe juuresolekul. Eeltoodud sätetest tulenevalt oli halduskohtu hinnangul üksuse juhi korraldus vangla julgeoleku kaalutlusi arvestades põhjendatud, vastas vangistuse täideviimise eesmärgile, inimväärikuse põhimõttele, ei moonutanud seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust (VangS § 41 lg 2) ega saanud kahjustada kinnipeetavate tervist. Vangla peab tagama ravimite korrektse manustamise ning selle eesmärgi täitmiseks oli proportsionaalne nõuda ravimite manustamist videokaamerate vaateväljas. TVK p 20.12.1 seletuskirja kohaselt on ravirežiimist kinnipidamine tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib endaga kaasa tuua fataalseid tagajärgi, ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. Ravimi manustamine videokaamera vaateväljas suurendab järelevalve efektiivsust. Seega ei ole Tartu Vangla ravimite manustamise korra muutmisel õigusvastaselt käitunud.
  2. d)Halduskohus leidis, et ravimite manustamine videokaamera vaateväljas ei saanud määruskaebuse esitaja õigusi intensiivselt riivata ega ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Määruskaebuse esitaja pidi ka enne 08.02.2020, mil ravimite manustamise korda muudeti, manustama ravimeid vanglaametniku järelevalve all ning vanglaametnik pidi veenduma, et kinnipeetav manustab ravimi. Sellest, et videokaamerate vaateväljas ravimite manustamine võimaldab vajadusel ka hilisemalt kontrollida, kas kinnipeetavale väljastati ravim ning kas ta selle manustas, ei tulene määruskaebuse esitajale ühegi õigushüve olulist riivet. Vanglaametnikud teostavad ravimite manustamise jälgimisel oma teenistusülesandeid ning on kinnipeetavate ravivajadustest teadlikud.
  3. e)Kuna halduskohus tagastas kaebuse, siis jättis halduskohus läbi vaatamata taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  4. f)Kuivõrd halduskohus tagastas käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse ja sellega lõpeb haldusasja menetlus, samuti on halduskohus tagastanud kaebuse haldusasjas nr xxx, siis jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse haldusasjade nr 3-20-986 ja nr xxx liitmiseks

§ 48lg 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Määruskaebuse esitaja esitas 24.06.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.06.
  2. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on pädev lahendama tema hüvitamiskaebust ning tegemist on kohtunik K. Palmi sihiliku venitamisega. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunik K. Palm ei ole erapooletu ning taotleb kohtuniku taandamist. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.06.
  2. a määruse peale on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  3. Ringkonnakohus palus Tartu Vanglal teatada, millisel ajavahemikul jäeti määruskaebuse esitajale ravimid manustamata vangla meditsiiniosakonna otsuse alusel. Tartu Vangla edastas 01.09.
  4. a vastusega nr 1-10/165-6 kohtunõudele vangla meditsiiniosakonna 06.03.
  5. a vastuskirja 6-43/424-2; 6-43/366-
  6. Juhindudes

§ 62lg-st 2, võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde Tartu Vangla 01.09.2020.

a vastuse kohtunõudele nr 1-10/165-6 koos lisaga.

  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.06.
  2. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  3. Halduskohus tagastas 16.06.
  4. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse.
  5. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt kohustusega manustada ravimeid kaamera vaateväljas, mis määruskaebuse esitaja hinnangul alandas tema inimväärikust ja kahjustas tema tervist,

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive oli väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt oli kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega eeltoodud osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

13. Halduskohus tagastas kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja nõudis hüvitist ravimite andmata jätmise eest,

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Halduskohtu hinnangul kujunes vangla ja määruskaebuse esitaja vahel välja eraõiguslik suhe, milles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega osaliselt. Vangla 01.09.

  1. a vastuse kohaselt loobus määruskaebuse esitaja talle meditsiiniosakonna poolt määratud ja väljastatud ravimite võtmisest alates 10.02.
  2. Ta oli nõus jätkama ainult süstitavate diabeediravimitega, mida manustab ise. Hoolimata erinevate meditsiinitöötajate selgitustest ravi vajalikkuse osas ei nõustunud määruskaebuse esitaja ravimeid võtma. Sellest tingituna lõpetas meditsiiniosakond ravimite pinalisse panemise ja valvuriruumi viimise ühe ravimi puhul alates 02.03.2020 ja teiste ravimite puhul alates 05.03.
  3. Määruskaebuse esitajat teavitati seejuures, et ravimid väljastatakse talle kohe, kui ta teatab oma nõusolekust ravimeid võtta. Vastavalt määruskaebuse esitaja soovile toodi ravimid osakonda manustamiseks taas 20.03.
  4. Tartu Vangla 29.04.
  5. a vastusest nr 1-13/37-2 nähtuvalt on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse kohtueelse menetluse raames kontrollitud ka videosalvestisi, millelt nähtus, et määruskaebuse esitaja ei manustanud ka
  6. ega 09.02.2020 temale määratud ravimeid. Ringkonnakohus leiab, et eelnevast tulenevalt tuleb eristada kahte ajavahemikku, mil määruskaebuse esitaja ravimeid ei manustanud – 08.02.– 01.03.2020, mil määruskaebuse esitajale küll pandi ravimid ravimipinalisse valmis, kuid ta keeldus neid võtmast, ja 02.–19.03.2020, mil vangla meditsiiniosakonna otsusega ravimipinalisse 4 ravimeid määruskaebuse esitaja jaoks ei pandudki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega kaebuse tagastamise kohta, mis seondub ravimite andmata jätmisega ajavahemikul 02.–19.03.
  7. Sel ajavahemikul jäeti ravimid määruskaebuse esitajale andmata meditisiiniosakonna otsuse alusel, tegemist on eraõigusliku suhtega vangla ja määruskaebuse esitaja vahel ning selles tekkinud vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
  8. Ajavahemikul 08.02.–01.03.2020 ei saanud määruskaebuse esitaja ravimeid aga seetõttu, et ta ise keeldus ravimite manustamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele osas, mis puudutab ravimite andmata jätmist ajavahemikul 08.02.–01.03.2020,

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldub RVastS § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Mittevaralise kahju puhul kohaldub täiendavalt RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega peavad kahju hüvitamise nõude esitamisel olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Käesoleval juhul ei ole kahju hüvitamise tingimused täidetud, kuivõrd vangla tegevuses puuduvad õigusvastase teo tunnused ning kaebaja õigust ravimeid saada ei ole riivatud. Kohtueelse menetluse raames kontrollitud videosalvestistelt nähtus, et määruskaebuse esitaja loobus 08. ja 09.02.2020 temale määratud ravimite manustamisest. Meditsiiniosakonna vastusest nähtus, et määruskaebuse esitaja loobus talle meditsiiniosakonna poolt määratud ja väljastatud ravimite võtmisest hoolimata erinevate meditsiinitöötajate selgitustest ravi vajalikkuse osas. Seega ei saanud määruskaebuse esitaja ajavahemikul 08.02.–01.03.2020 ravimeid ainuüksi seetõttu, et ta ise keeldus neid võtmast, mitte vangla õigusvastase teo tõttu. Tartu Vangla käitumise võimalikku õigusvastasust ravimite manustamise korra muutmisel analüüsis ka halduskohus oma määruses ning selle analüüsi kokkuvõte on esitatud käesoleva määruse p 5 alapunktis c. Järelikult ei riivanud vangla tegevus määruskaebuse esitaja õigust alates 08.02.2020 ravimeid saada. Seega puudub määruskaebuse esitajal selles osas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus tagastada osas, mis puudutab ravimite andmata jätmist ajavahemikul 08.02.–01.03.2020,

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

  1. Halduskohus jättis 16.06.
  2. a määruse resolutsiooni p 3 kohaselt läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tagastas kaebuse. Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata, mistõttu on põhjendatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmine.
  3. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.06.
  4. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  5. Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata määruskaebuse esitaja määruskaebuses esitatud taotluse halduskohtu kohtuniku Kadri Palmi taandamiseks. Kohtuniku taandamise taotlusega seonduvalt selgitab ringkonnakohus, et vastavalt

§ 199

lg 1 p-le 1 tühistab ringkonnakohus halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei 5 olnud õigust asja lahendada. See hõlmab ka juhtumi, kus halduskohtus on lahendi teinud kohtunik, kel oli kohustus ennast taandada. Käesoleval juhtumil selliseid asjaolusid, millest oleks tulenenud halduskohtuniku kohustus ennast taandada, kohtuasja toimikust ei nähtu. Täiendavalt juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohtu kohtuniku taandamise avaldus tuleb esitada Tartu Halduskohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 24 lg 2), kohtuniku taandamist võib nõuda TsMS §-s 23 ettenähtud juhul ning taandamise alust tuleb avalduses põhistada (TsMS § 24 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.