Obsah (12)

§ 429§ 652§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 168§ 163§ 445§ 463§ 177

2-18-5804 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18

§ 429lg 1 alusel kohus võtab loobumise vastu.

Kohtu hinnangul ei ole aga hagejal 122 338,95 eurot ulatuses nõuet RPlay OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 5 17. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta kostja 03.06.2019.

a menetlusdokumendis toodud vastuväiteid. Kuivõrd tsiviilasi on saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks, peab maakohus siiski kostja kõigi vastuväidetega arvestama. Kostja on 03.06.

1. a menetlusdokumendis leidnud, et igal juhul tühine 28.11.
2. a käendusleping, kuna OÜ R-Play oli käenduslepingu sõlmimise ajal püsivalt maksejõuetu. 13.11.
3. a määrusega võttis kohus menetlusse OÜ R-Play poolt 08.11.
4. a esitatud pankrotiavalduse ning nimetas OÜ R-Play ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani (tl 91-95)
5. Kohus nõustub kostjaga selles, et 28.11.
6. a käendusleping on tühine. 13.11.
7. a nimetas kohus OÜ R-Play (pankrotis) ajutise halduri. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et 28.11.
8. a käenduslepingu sõlmimiseks oleks OÜ R-Play juhatuse liikmel R Nil olnud PankrS § 20 lg 1 sätestatud ajutise halduri nõusolek. Hageja pidi OÜ RPlay pankrotimenetlusest ja R Ni volituste puudumisest teadlik olema, kuna teade käsutuskeelu kehtestamise kohta avaldatakse PankrS § 21 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saadetakse PankrS § 21 lg 2 alusel ka Tartu Maakohtu registriosakonnale. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. PankrS § 20 sätestatud käsutuskeelu mõtteks on kohtu hinnangul võtta võlgnikult pankrotivaraga tehingute tegemise õigus. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et OÜ R-Play (pankrotis) jaoks puudus 28.11.
9. a tehingul igasugune majanduslik sisu. R N on käenduslepingu sõlmimisega maksejõuetule äriühingule üksnes kohustusi juurde võtnud ning sellega ühtlasi kahjustanud OÜ R-Play (pankrotis) võlausaldajate huve.
10. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning lg 2 kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-07 p-s 27 selgitanud, et tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast.
11. OÜ R-Play (pankrotis) on juhatuse liikme R Ni kaudu võtnud endale suuremahulise kohustuse ilma mingit vastusooritust saamata. Selline tegevus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangutega, mistõttu on 28.11.
12. a sõlmitud käendusleping heade kommetega vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1 sätestatust tulenevalt tühine. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue, mis tuleneb 28.11.
13. a käenduslepingust õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb 70 322,19 euro ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulud 21.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse 6 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda ja 12% ulatuses kostja kanda. 22.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud õigusabile 21,17 tundi kokku kulu õigusabile 2 646,26 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot (tl 57, 97, 129, 168).
2. Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 6 010 eurot (sh apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 300 eurot) ning õigusabi on osutatud 49,25 tundi (tl 61, 89, 120, 161).
3. Kohtu hinnangul vastavad esindajate tasutaotlused käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjades märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Vastuväiteid vastaspoole menetluskulude nimekirjadele esitatud ei ole.
4. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 125 eurot ja kostja esindaja keskmise tunnihinnaga 145 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest vahemikus 125 – 145 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

1. Käesoleval juhul on hageja menetluse käigus osaliselt oma nõudest loobunud ning kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja loobus 20.12.
2. a osaliselt hagiavaldusest, kuna pärast hüpoteekide realiseerimisest täitemenetluses laekus hagejale kohustuste täitmisena 313 212 eurot (tl 131-132, 149-150). Kostja üheks vastuväiteks 30.04.
3. a menetlusdokumendis oli see, et hageja nõudeid tagavad hüpoteegid, mida hageja saaks realiseerida. Hageja ise hüpoteekide olemasolu hagiavalduses ei märkinud.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid 7 täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele 12% ulatuses, s.o 353,55 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele 88% ulatuses, s.o. 5 288.50 eurot. 28.

§ 445

lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Juhindudes

§ 463

lg 2 koosmõjus

§ 445

lg-s 1 sätestatuga tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistatavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 4 935,25 eurot. 29.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 935,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga. 8