) § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
lg 2 alusel ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.
lg 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 4 Hagejad on tõendanud, et A A on 2018 suvest ähvardanud hagejat I kehavigastuse, tervisekahjustuse tekitamisega ning tapmisega, kus hagiavalduse lisas 4 esitatud videosalvestisest nähtub, et A A on lubanud hagejale I, et: „Järgmine kord ajan autoga alla, ja mul savi kui vangi lähen, vähemalt saab sitast lahti!“; kus hagiavalduse lisas 5 esitatud videosalvestise kohaselt on A A hagejat I ähvardanud järgmiselt: „Ja kui ma raibe näen, et sa veelkord pöördud tema poole, siis ma ise annan sulle nuga! Ja ei karda vangi minna. Ma ennem vaatan, kuni sa kannatad lõpuni. Siis kutsun politsei ja lähen vangi. Ja tead sellise sita pärast ei ole mul isegi kahju vangis olla“ ja kus hagiavalduse lisa 6 helisalvestisest kuuldub: „Paras sulle, kui sinuga midagi juhtub, sa oled ära teeninud selle!“ /---/ „Sa ei ole mitte keegi siin, mitte ükski libu ei tule minu vara pildistama, järgmine kord tapan ära raisa!“. Kohus nõustub kostjatega, et kostja I sõnum hagiavalduse lisas 5 videosalvestiselt, kus kostja I kostab järgmist: „Said Sa sellest aru või? Muidu järgmine kord on see sul peas kinni (kirvele viidates)! Veelkord tulete minu perele lähemale, ma ütlesin juba!“ samal ajal kirvele viidates ei pruugi automaatselt järeldada, et kostja I oleks ka silmas pidanud kirvega löömist hagejale pähe, kuid arvestades korduvaid ähvardusi, siis ei ole põhjust arvata, et ka kirvega vehkides on kostja I pidanud silmas hageja I ähvardamist siiski kirvega ja seda hoolimata sellest, et kostja I väidab, et tema sõnakasutus polnud korrektne vaid seetõttu, et eesti keel pole kostja I emakeeleks. Hagejate väide, et kostja I oleks soovinud 18.05.2018 kinnistu territooriumil kanalisatsioonitrassi kaevukaant kinni lüüa eesmärgiga tekitada hagejale I kehavigastusi ei ole veenvalt põhistatud (vaidlust ei ole, et pooled on erimeelt selle üle kuidas hageja kaevukaanega kätt vigastas), mistõttu pole ka veenev hagejate väide, et kostja I tekitas hagejale I kehavigastuse või oleks põhjendatud arvata kostja I ähvarduste täideviimist tekitada hagejale I tervisekahjustus, kehavigastus või lausa hageja I ära tappa (I kd t.l. 12-13, 180181). Kuigi kostja I leiab, et kohtule ei ole esitatud tervikpilti tekkinud konfliktist ning kostja I käitumine on olnud provotseeritud hageja I käitumisest, siis ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt ühtegi isikut õigus ähvardada talle kehavigastuse, tervisekahjustuse või surma tekitamisega. Kostja 1 väide, et tema tehtud ähvarduste täideviimine hageja I suhtes ei ole eluliselt usutav, ei luba kohtu arvates ikkagi mitte kedagi ähvardada kehavigastuste, tervisekahjustuse või surma tekitamisega. Kindlasti võib nõustuda hagejatega, et isik, keda ähvardatakse ei pea jääma ootama ähvarduste ellu viimist. Kui isik möönab, et tema suhtes ähvardusi võidakse ka täide viia, selliste ähvarduste välja ütlemine on toimunud rohkem kui korra, siis on kohtu arvates põhjendatud isikul keelata selliste ähvarduste tegemine, millega ähvardatakse isikule tekitada kehavigastus, tervisekahjustus või surm. Seega on põhjendatud rahuldada hageja I hagi kostja I suhtes, millega kohustatakse kostjat I hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada R Kle kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada tema surm. Hageja II ei ole tõendanud, et kostja I on ähvardanud tal välja lüüa hambad. Kuna hagiavalduse lisa 5 videosalvestisest, kus A A kirvele viidates pöördub eelkõige R K poole ja siis seejärel ka K K poole ning vaidlust ei ole, et A Ai ähvardused on varasemalt ja mitme kordselt olnud just R K suhtes ning hageja II suhtes ei ole tõendatud, et kostja I oleks teda eelnevalt ähvardanud tervisekahjustuse või kehavigastuse tekistamisega, siis ei ole kohtu arvates hageja II veenvalt põhistanud, et videosalvestisest nähtuv ähvardus oleks eelkõige suunatud hageja II suhtes tervisekahjustuse tekitamiseks või tapmiseks. Kohus ei nõustu ka hagejatega, et kui kostja I on ähvardanud hagejat I, siis saaks tema ähvardustega tekitada õigusvastaselt kahju olla hõlmatud tema tahteavaldused tekitada ka kahju kõikidele teistele hageja I perekonnaliikmetele. Lähtudes eeloodust ei ole põhjendatud keelata kostjat I kohustada hageja II suhtes hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada nende isikute surm. Pooled ei vaidle, et kostja I oleks hagejat III ähvardanud tekitada K K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või põhjustada tema surm. Ka asjaolu, kus kohus peaks tuvastama, et kostja I on ähvardanud hageja III vanemaid ei luba iseenesest tuletada hageja III suhtes samasuguste ähvarduste täideviimist. Vaid hagejate väited, et hageja III võiks karta kostjat I ei luba iseenesest eeldada, et kostja I sooviks hagejale tekitada õigusvastaselt kahju ja seetõttu peaks kostjat I eelnevalt kohustama hoiduma sellise kahju tekitamisest. Kuna
§-s 1055 sätitud kahju 5 tekitava tegevuse keelamiseks on õiguskaitse ette nähtud isiku suhtes, kelle suhtes ähvardatakse kahju õigusvastaselt tekitada, aga hageja III suhtes ei ole kostja I kahju tekitavalt tegutsenud, siis ei ole hageja III nõue kostja I vastu tõendatud ning hageja III nõue kostja I vastu kostja I kohustamiseks hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse tekitada K K Kile kehavigastus, tervisekahjustus või ähvardatakse põhjustada tema surm, tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 2 järgi isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüved ja huvide võrdlevast hindamisest.
lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
Pooled ei vaidle selle üle, et A A on R K suhtes kasutanud ebakohaseid väärtushinnanguid:
eesmärgiks keelata igasugune isikutevaheline suhtlemine, sh verbaalne suhtlemine, vaid suhtlemist on selle sätte alusel teatud asjaoludel võimalik reguleerida. Kuna hagejad paluvad keelata A Ail igasugune verbaalne suhtlemine hagejatega, siis ei ole hagejate nõue tõendatud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja I oleks mingilgi moel rikkunud hageja III isikuõigusi, hageja I e ole tõendanud, et ta oleks teotanud hageja II au, mistõttu poleks hagejal II ja III õigust nõuda ka pooltevahelise suhtelmise reguleerimist. Kuigi pooled ei vaidle, et kostja I on ebasobival viisil käitnunud hageja I suhtes, missugust väljendusviisi saabki pidada hageja suhtes solvavaks, siis ei luba see asjaolu iseenesest piirata kostja I õigust suhelda üleüldse, sh verbaalselt ja viisakalt. Hagejad paluvad kohustada G A’it hoiduma mistahes viisil tehtavatest ähvardustest, millega lubatakse sulgeda või kahjustada xxxx kinnistu oluliseks osaks olevat kanalisatsioonitorustikku, mis ühendab R Kle ja K Kile kuuluvate korterite kanalisatsiooni xxxx linna ühtse kanalisatsioonitrassiga. Kuna hagejad I ja II ning kostja III vaidlevad tsiviilasjas nr 2-18-9606 kanalisatsioonitorustiku kasutamise üle, mille suhtes paluvad hagejad kohustada G Ait hoiduma ähvardustest see sulgeda või kahjustada, siis ei ole hagejatel õigust nõuda G Ait hoiduma ähvardustest see sulgeda, kuni ei ole kindlaks määratud kanalisatsioonitorustiku kasutamise kord, sh tuvastatud kellele kanalisatsioonitoru kuulub (I kd t.l. 14, 22-27, 101). Samas väidavad hagejad, et kanalisatsioonitorusik on korteriomanike kaasomandis, mistõttu oleks põhjendatud arvata, et ka G Ail kui kanalisatsioonitorustiku kaasomanikul on õigust otsustada kanalisatsioonitorustiku sulgemise või muul moel kasutamise üle (s.t. hageja väidetel kahjustamine), seda aga loomulikult arvestades kõigi viie korteriomandi omanike kui kaasomanike õigusi. Seega ka võimalik kanalisatsioonitorustiku kasutamise vaidlus ja isiku õigus teavitada teisi kaasomanike oma väidetavatest õigustest kanalisatsioonitorustikule ei luba arvata, et kohaseks õiguskaitse meetmeks saaks olla hoiduda isikut ähvarduste tegemisest omandile, mis kuulub ka talle endale. Pooled vaidlevad selle üle, kas G A on tekitatnud R K ja K K varalist kahju seoses kohtuväliste õigusabikulude tasumisega 454 eurot. 7
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.
lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega soetud nõuete esitamiseks. Kuna hagejad on tasunud õigusabikulusid 50 eurot teises tsiviilasjas nr 2-18-6329 neile antud konsultatsiooni eest, siis ei ole hagejad tõendanud, et sellise kulu kandmine oleks põhjuslikus seoses kohtuväliste kulude kandmisega seoses G Ai nõudekirjale kanalisatsioonitoru kohta vastamiseks (kd I t.l. 16). Asjaolu, et kohus on tsiviilasjas nr 2-18-6329 jätnud menetluskulud avaldajate kanda, ei luba kuidagi pidada teise tsiviilasjaga seotud kulusid muudeks kuludeks kui menetluskuludeks konkreetses tsiviilasjas ja seetõttu ei ole neil kulusid võimalik välja mõista kostjalt muul õiguslikul alusel (I kd t.l. 157-158). Pooled vaidlevad, kas G Ai poolt väidetava ebaseadusliku sulgemise takistamiseks kirjutatud kohtuvälise kirja ees hagejate I ja II poolt tasutud 180 eurot (I kd t.l. 17-21, 131-133) peab kostja III hagejatele hüvitama. Kohtu arvates ei ole hagejad tõendanud, et eelnimetatud kirja kirjutamine oleks olnud põhjuslikus seoses G Ai käitumisega, kus tegelikult pooled vaidlevad kanalisatsioonitoru kasutamise üle G Ai avalduse alusel teises tsiviilasjas. Seega ei ole hagejad veenvalt põhistanud, et sellise kirja koostamine oleks hoidunud ära kohtusse pöördumise kostja III suhtes või oleks olnud ilmtingimata vajalik või et oleks olnud sellise pöördumise koostamiseks vaja just kasutada tasulist õiguseteenust, mida kostja III oleks kuidagigi pidanud ette nägema. Asjaolu, et nagu hagejatel oleks olnud vajalik õigusteenust osta seoses kostja III 18.04.2018 teatega kanalisatsiooni sulgemise kohta (I kd t.l. 15), ei veena samuti, et kostja III oleks kohustatud vastavad kulud hagejatele hüvitama, et kostjale vastates oleks ära hoitud juba tekkinud õigusabikulude kui kahju tekkimine. Kohtu arvates ei saa pidada kuidagi põhjendatuks eelnimetatud toimingutega seoses õigusabiteenuse tasu maksmise nõudmiseks omakorda kasutada tasulist õigusabiteenust summas 224 eurot, mis oleks tulenenud kostja käitumisest ja milleks oleks vaja olnud eelnevalt kostja poole pöörduda, et ära hoida kahju. Pealegi on kohus eelnevalt tuvastanud, et hagejate 230 euro kohtuvälised kulud ei ole tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud, et sellise summa väljamõistmisega seotud kulud oleksid põhjuslikus seoses kostja tegevusega.
lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja III rikkunud oma kohustust tasuda hagejatele I ja III varalise kahju hüvitamiseks 454 eurot ning hagejatel ei ole õigust nõuda sellise kohustuse täitmist. Hagejad on palunud kohtult välja mõista kostjalt I hagejate kasuks mittevaraline kahju seoses hagejate õiguste rikkumisega kohtu määratud suuruses.
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab 8 hüvitise suuruse kohus.
lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjustada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kuna kohus ei ole eelnevalt tuvastanud kostja I poolt õigusvastaselt kahju tekitamist hageja II ja III suhtes, siis ei ole tõendatud hagejate II ja III nõue kostjalt mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I on hageja I au teotanud ebakohaste väärtushinnangutega, kostja I ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldades, siis on kostja I kohtu arvates hageja I suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud tahtlikult. Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et selliste ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ja pideva ähvardamisega tekitada hagejale tervisekahjustusi on hagejale I põhjustatud hingelist kahju, so rikutud tema psüühilist seisundit. Arvesse võttes, et kostja I ei ole ei vabandanud hageja I ees ning pooltevahelist konflikti ja kostja majanduslikku olukorda arvestades on mõistlik kahju hüvitise määramisel arvestada, et kohtu määratav hüvitis hoiaks kostjat I edaspidi selliste ebakohaste väljendite kasutamisest hageja I suhtes (t.l. 99-100). Arvesse võttes kohtupraktikat, kus sarnaste kaasuste puhul on välja mõistetud hüvitisi 100 -10 000 eurot, siis on kohtu arvates põhjendatud määrata hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Kohus võtab hüvitise määramisel arvesse ka asjaolu, et kostjal I on käesoleva kohtuotsusega kohustus hoiduda hagejat I ähvardamast kehavigastuste ja tervisekahjustuse tekitamisest ning surma põhjustamisest. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hagejale I määrata mittevaralise kahju hüvitamiseks rohkem kui 500 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt I välja hageja I kasuks 500 eurot mittevaralise kahju hüvitamise katteks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (I kd t.l. 28, 61-64, 110, 129-130, 155-156, 175-178, 182-184), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.