← Eesti

2-19-18931/37

Obsah (12)§ 178§ 633§ 187§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 174§ 162§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-18931 16. september 2020, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosa

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-19-18931 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.L P (hageja) esitas kohtule

  1. detsembril 2019 Mihhail S’i (kostja) vastu hagi, milles on nõudnud mõista kostjalt välja elatis alates
  2. detsembrist 2019 summas 270 eurot kuus hageja kasuks, kuni elatist saama kohustatud isiku täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja elatis kanda O Pa pangakontole xxx iga kuu 10.kuupäevaks. Menetluskulud palutakse jätta kostja kanda. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostjaks hageja isa. Hageja elab koos emaga. Kostja ei ole kunagi lapsele elatist maksnud ega teda muul viisil ülal pidanud. Kooselu ajal viibis kostja mitmeid kordi vahi all, kandis karistust. Alates
  3. novembrist 2019 peeti kostja taas kinni ja ta hakkab karistust kandma Viru Vanglas. 2.Kohus
  4. detsembri
  5. a määrusega (tl 6-7) võttis hagi menetlusse.
  7. detsembri
  8. a määrusega (tl 16) jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kooskõlas

§ 129

lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

§-ga 123 kooskõlas võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud

  1. detsembril
  2. Praeguses asjas nõuab hageja elatist alates
  3. detsembrist 2019 seadusega ettenähtud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise miinimummäär oli
  4. aastal 270 eurot ning aastal
  5. a on see 292 eurot kuus. Tulenevalt

§ 129

lg-st 2 moodustab alates hagi esitamisest nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest 2606 eurot (270+292x8). Seeläbi on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2606 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 21) viibib kostja Viru Vanglas ja ei tööta. Kostjal ei ole võimalik elatist tasuda nõutud summas. KOHTUISTUNG (tl 32-33) 18. juuni 2020 kohtuistungil jäi hageja seaduslik esindaja nõude ja põhjenduste juurde. Hageja esindaja selgitas, et alates hagi esitamisest ei ole kostja hageja ülalapidamiseks elatist tasunud. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-19-18931 Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et tal ei ole millestki elatist maksta ja teda asetakse võlgnevustesse. Kostja saab elatist maksta alles pärast vanglast vabanemist. Praeguseks ta vanglas ei tööta, teda ei lasta. Hageja esindaja leiab, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmine ei pea sõltuma sellest kas lapse isa, viibides vanglas, töötab või mitte. Olgugi et laps ei saanud 5aastaseks, tema isa aga selle aja jooksul juba kolmandat korda vanglas viibib. Menetlusosalised nõustusid edaspidi asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KIRJALIK MENETLUS 6. augustil 2020 (tl 75) määras kohus vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Hageja ei esitanud avaldusi, seisukohti ega menetluskulude nimekirja. Kostja seisukoha kohaselt hageja seaduslik esindaja töötab ja töötasu saab. Lapse peale tasutakse lapsetoetus. Lapse ülalpidamisele aitavad isapoolsed vanemad kaasa. Kostja vanglas ei tööta. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastas hageja L Pi sünni tõendiga (tl 5), et ta on sündinud 30. juunil 2015 ning et tema vanemateks isa M S ja ema Olga Pa. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Samuti ei ole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja ei ela hagejaga koos. Pooled ei vaidle ka, et kostja ei ole hagejale elatist tasunud. 3

(7)Tsiviilasi nr 2-19-18931 Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
  1. detsembrist 2019 kuni tema täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole hagiga nõus. Kostja viibib vanglas ja tal ei ole millestki elatist maksta, teda asetakse võlgnevustesse. Kostja saab elatist maksta alles pärast vanglast vabanemist. Praeguseks ta vanglas ei tööta, teda ei lasta. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima, millised on hageja põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on kostja võimeline oma alaealisele lapsele elatist tasuma. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada ning analüüsima kas on aluseid elatise suuruse vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12). PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 01.01.2019 oli töötasu alammäär 540 eurot, millest ½ on 270 eurot. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
  3. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
  4. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või 4
(7)Tsiviilasi nr 2-19-18931 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on toodud lahtisena. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võib mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  1. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Käesoleval ajal viibib kostja Viru Vanglas, selle üle pooltel vaidlust ei ole. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejale elatist maksta. Kohus on seisukohal, et kostja vanglas viibimine ei ole iseenesest elatise alla miinimummäära vähendamise või väljamõistmata jätmise alus. Vanglas on loodud tingimused sissetuleku teenimiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastav töö ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kohus peab analüüsima, millised on kostja sissetulekud ja nende saamise võimalused ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Kohus kontrollinud kostja majanduslikku seisundit. Kohus kontrollis kostja varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks kinnistu omanikuks. Ka Maanteeameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostja oleks sõiduauto omanikuks. Äriregistris puuduvad andmed kostja kohta, et tema oleks mingi ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Seega avalike registrite andmete põhjal ei kuulu kostjale vara, mis tema võimekust lapsele ülalpidamist anda suurendaks. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt (tl 56) kostjale pensioni ja/või toetuseid ei ole määratud. Töötajate registri andmetel (tl 39-41) töötas kostja viimati ajavahemikul 03.06.2019 26.06.2019 x AS-is (tl 41) tehase abitöölisena. Maksu- ja Tolliameti 03.07.2020 tõendi nr 7.14/018459-2 järgi (tl 65-70) tehti ajavahemikus 01.01.2019 – 31.05.2020 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 1439,31 eurot, mis teeb keskmiselt 84,67 eurot kuus (1439,31 : 17). Viru Vangla 08.07.2020 vastuse (tl 73) kohaselt M S on käesoleva vangistuse ajal määratud alates 05.03.2020 vanglas tööle majandustöödele koristajana. Kinnipeetava rahaliste vahendite arvestusest nähtub, et kinnipeetavale on laekunud Justiitsministeeriumilt tasu palgamoodulist 09.04.2020 0,37 eurot ja 08.05.2020 0,84 eurot. Kinnipeetav M. S soovib vanglas töötada ning Viru Vanglale teadaolevalt ei ole ta pöördunud vangla juhatuse poole palvega võimaldada talle suurema palgaga tööd, küll aga peame vajalikuks märkida, et ta soovis, et ta saaks töötada igapäevaselt. Lisame, et alates 08.06.2020 on kinnipeetav M. S teistest kinnipeetavatest isoleeritud vastavalt 04.06.
  2. a koostatud abiprokuröri Ragnar Plistkin lisapiirangute kohaldamise määruse täiendamise määrusele. Kinnipeetavat M. S eraldati teistest vangistust kandvatest isikutest kuni kohtueelse menetluse lõpuni, mistõttu puudub tal hetkel võimalus vanglas töötada. Kohus leiab, et vanem küll peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, kuid antud juhul ei ole alust eeldada, et kostja hoidub vanglas 5
(7)Tsiviilasi nr 2-19-18931 töötamisest kõrvale. Viru Vangla 08.07.2020 vastusest (tl 73) nähtuvalt puudub kostjal hetkel võimalus vanglas töötada. Kostja karistuse kandmise tähtaeg on 22.07.2022 (tl 38). Kohus kontrollis ka hageja ema varalise seisundi andmed üle erinevates registrites. Kinnistusraamatu andmete (tl 35-37) kohaselt hageja emale kuulub 58,7 m2 suurune korteriomand x, kus elavad hageja koos emaga. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt (tl 56) hageja ema O. Pa saab igakuiselt lapsetoetus 60 eurot seoses lapse kasvatamisega. Töötajate registri andmetel (tl 42) töötas hageja ema viimati ajavahemikul 01.04.2018 - 01.04.2020 x OÜ-s (tl 42 pöördel) juuksurina. Maksu- ja Tolliameti 03.07.2020 tõendi nr 7.1-4/018459-1 järgi (tl 59-64) tehti ajavahemikus 01.01.2019 – 31.05.2020 temale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 7714,44 eurot, mis teeb keskmiselt 453,79 eurot kuus (7714,44 : 17). Kostja leiab, et hageja ema sissetulekute kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek lubab tal anda hagejale ülalpidamist samas suuruses kui nõutakse kostjalt. Enesestmõistetav on, et täisealise töötava inimese ülalpidamiskulud on alaealise lapse ülalpidamiskuludest suuremad. Kohus arvestab ka kostja avaldatuga, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, et kostja vanemad toetavad hagejat rahaliselt. Kõigest ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega otsus on tehtud hageja kahjuks.

§ 162

alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 177lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-19-18931 Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Samuti ei tulene kostja menetluskulud tsiviilasja materjalidest, mistõttu kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.