KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-

§ 15lg 8; HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 27.06.2016 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks esindamiseks halduskohtumenetluses, milles taotleja soovib vaidlustada Maksu- ja Tolliameti (MTA) 25.04.2016 vastutusotsust nr 13-7/00632-10, millega temalt nõutakse 174 455,83 euro suuruse maksuvõla tasumist. Taotleja poolt vastutusotsuse peale esitatud vaide on maksuhaldur jätnud rahuldamata. Taotleja on töötu, tal on kaks ülalpeetavat last ning tema ainsaks igakuiseks sissetulekuks on üüri- ja renditulud 750 eurot. Pangakontodel vabad vahendid puuduvad. Taotlejale kuulub halvas seisukorras kinnistu Valgamaal ja perekonna elukohaks olev korter Tallinnas. Taotlejale kuuluva kahe sõiduki koguväärtus on 400 eurot. Taotleja igakuised kohustused ja tema perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on kokku 1990 eurot (sh väikelaen 160 eurot, kodulaen 800 eurot, eluasemekulud 250 eurot, kulutused 3-16-1270 toidule 300 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud 170 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmiseks 160 eurot).
2. Tallinna Halduskohus jättis 08.07.2016 määrusega riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse (

) § 7 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, sest kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotlejale kätte jäävat kahekordset kuusissetulekut. Lisaks majandusliku seisundi teatises märgitud andmetele nähtub XX pangakontode viimase nelja kuu väljavõtetest, et taotlejale laekub igakuiselt pension 167,40 eurot ja lisaks hüvitis S AS-lt. Taotleja ja tema laste elukohaks märgitud aadressil Tallinnas elab rahvastikuregistri andmetel lisaks XX endine abikaasa. Seega ei pea laste ülalpidamiseks kulutusi tegema üksnes taotleja vaid ka nendega koos elav laste ema. Esitatud andmete põhjal ei ole XX-le riigi õigusabi korras esindaja määramine põhjendatud. Seejuures ei pea kohtus esindajaks olema tingimata (vande)advokaat, vaid taotlejal on võimalik leida endale esindajaks ka jurist.

1. XX esitas halduskohtu määruse peale 22.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 22.07.2016 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada tema riigi õigusabi taotlus. Halduskohus on ilma täiendava uurimiseta leidnud, et taotleja elab oma lahutatud abikaasaga koos, kes aitab tal kanda ka kulusid. Rahvastikuregistris märgitule vaatamata ei ela endine abikaasa taotlejaga koos ning kuna lapsed elavad vaheldumisi mõlema vanema juures, siis ei tasu kumbki vanematest teisele ka elatist. Taotleja omandis olevale varale viidates on halduskohus jätnud tähelepanuta, et kinnistud on koormatud hüpoteekide ja käsutuskeeldudega ning käsutamise keelumärked on seatud ka taotlejale kuuluvatele sõidukitele (millest üks ei ole sõidukõlblik ja teise väärtus on vaid 300 eurot). Kuigi taotleja kuusissetulek on 917,40 eurot, on tal kaks ülalpeetavat ja märkimisväärsed igakuised kulutused. Halduskohtu viidatud kindlustushüvitis on seotud töö kaotamisega ning läheb laenumaksete tasumiseks otse pangale. Kogu XX vara on arestitud ning talle jäävad kasutamiseks vaid arestimisele mittekuuluvad summad. Kahtlust ei saa olla selles, et taotleja ei ole võimeline tasuma riigilõivu 750 eurot ega tasuma esindajakulusid. XX soovib halduskohtus vaidlustada haldusakti, millega on kohustatud teda tasuma rahasumma, mis ületab kogu tema vara väärtuse. Tegemist on isiku jaoks äärmiselt olulise vaidlusega. Kriminaalmenetluse raames on taotleja pidanud MTA-ga läbirääkimisi, kuid maksuhaldur on valmis kompromissi sõlmima alles siis, kui vastutusotsuse peale esitatud kaebus on võetud menetlusse. Halduskohus ei ole toonud välja, kui suured oleksid eeldatavad menetluskulud, mida taotleja on võimeline kandma (

§ 7lg 1 p 4 ja HKMS § 112 lg 1 p 1).

XX majanduslikku seisu arvestades ei ole tal võimalik palgata endale ühtegi esindajat. Riigi õigusabi seaduse loogikast nähtub lisaks, et asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse all peetakse silmas nimelt advokaatide osutatavat õigusnõustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 6

lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7lg 1 p 3 näeb ette, et riigi 2

§ 7

lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. 6. XX pangakontode väljavõtetest nähtuvalt oli tema sissetulek ajavahemikul 28.02.2016– 28.06.2016 kokku 7628,34 eurot ehk keskmiselt 1907,09 eurot kuus (tl 14-17; tl 25-26) ja pangakontode lõppjääk 5,87 eurot. Määruskaebuse esitajal on krediidiasutuste ees kohustusi kokku 182 742,97 eurot. Tallinna Halduskohus andis 21.10.2015 määrusega nr 3-15-2634 MTA-le loa taotleda hüpoteekide seadmist XX-le kuuluvatele kinnistutele (sh tema elukohaks olevale korteriomandile) ja käsutamise keelumärgete sissekandmist määruskaebuse esitaja omandis olevatele sõidukitele. Seega ei ole XX-l praegusel hetkel võimalik oma vara iseseisvalt käsutada. Määruskaebuse esitaja ülalpidamisel (kahasse endise abikaasaga) on kaks alaealist last ning taotleja igakuised kulud ülalpidamiskohustuse täitmisele, eluasemele ja transpordile on sedavõrd suured (kokku 1460 eurot kuus), et ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX oma majandusliku seisundi tõttu võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest, sest maksuhalduri vastutusotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisega seonduvad eelduslikud advokaadikulud võivad ühes kohtuastmes olla vähemalt 2000–3000 eurot, mis ületab märkimisväärselt

§ 7

lg 1 p-s 4 sätestatud valemi järgi XX-le kättejäävat kahekordset kuusissetulekut (894,18 eurot). 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad ka muud

§ 7lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

Ehkki kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XX olnud varem võimeline osalema halduskohtumenetluses ka iseseisvalt (vaidlustades haldusasjas nr 3-14-51511 maksuhalduri korralduse, millega teda kohustati kolmanda isikuna ilmuma maksuhalduri juurde seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks) ning XX on või on olnud mitmete äriühingute juhatuse liikmeks (on hetkel juhatuse liikmeks sisuliselt mittetegutsevates äriühingutes OÜ S, P OÜ ja M OÜ ning kuni 27.04.2016 oli juhatuse liikmeks praegu likvideerimisel olevas P OÜ-s), ei saa sellest siiski teha järeldust, et isik oleks kohtumenetluses ise võimeline kaitsma oma õigusi (

§ 7

lg 1 p 1), sest vastutusotsuse üle toimuvat vaidlust tuleb pidada keskmisest keerukamaks. Kuigi vastutusotsuse koostamise on põhjustanud XX tegevus P OÜ juhatuse liikmena, ei ole see käsitatav ettevõtlusena

§ 7lg 1 p 7 tähenduses (vt Riigikohtu 19.03.2008 määrus nr 3-21-9-08, p 11).

8. Riigi õigusabi andmisest ei ole alust keelduda ka

§ 7

lg 1 p 5 alusel, sest kuigi HKMS § 116 lg-te 5 ja 6 kohaselt ei peata menetlusabi taotluse esitamine seaduses sätestatud menetlustähtaja (sh kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja) kulgemist ning selle järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse, ei välista kaebuse esitamata jätmine põhjendatud juhul siiski menetlustähtaja ennistamist. Seega ei ole ringkonnakohtul praeguses menetlusetapis alust hinnata taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks

§ 7lg 1 p 5 tähenduses ilmselgelt vähesteks.

9. Eelneva põhjal tuleb XX määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 08.07.2016 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab XX riigi õigusabi taotluse. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades on põhjendatud anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1). See ei 3

§ 28

alusel majandusliku seisundi paranemise korral või

§ 29

alusel valeandmete esitamise tuvastamise korral.

§ 18

lg-st 1 tulenevalt nimetab Eesti Advokatuur kohtumääruse alusel viivitamata riigi õigusabi osutava advokaadi, kes on kohustatud viivitamata asuma riigi õigusabi osutama. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 4