) § 175 lg 1 tähenduses kulud 3 tunni ulatuses, kokku 432 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista kostja II pankrotivarasse. Kostja I põhjendatud menetluskulu suuruseks määras maakohus 1152 eurot koos käibemaksuga. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas haldur õigusabi 8 tunni ulatuses. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostjaks I oleva pankrotihalduri esindaja Kerli Kaasik on kostja I töötaja. Nad mõlemad tegutsevad OÜ-s CAVERE ÕIGUSBÜROO (õigusbüroo). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) info kohaselt on pankrotihaldur M. Krupi tegevuskohaks õigusbüroo (arvutivõrgus: https://www.kpkoda.ee/pankrotihaldurids/martin-krupp/). PankrS § 59 järgi kannab KPK kutsekogu juhatus tegutsemisõigust omava pankrotihalduri isikuandmed pankrotihaldurite nimekirja, kuhu tuleb märkida ka halduri büroo ärinimi ja kontaktandmed. Nimekirja pidaja on KPK. Kostjaks I olev pankrotihaldur on oma büroona avaldanud pankrotihaldurite nimekirja pidajale õigusbüroo. Seega ei ole põhjendatud kostja I vastuväide apellatsioonkaebusele, et pankrotihaldur M. Krupp tegutseb Saneerimismenetluse OÜ kaudu. Põhjendatud ei ole kostja I seisukoht, et hageja käsitluse kohaselt on esindaja K. Kaasik R. Põdra töötaja ja tema esindaja. K. Kaasik esindas pankrotihaldur M. Kruppi.
lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, mida kostja I ei ole taotlenud. Kuna pankrotihaldur M. Krupp on oma büroona avaldanud PankrS § 59 lg 2 p 2 kohaselt õigusbüroo, mis on ka tema esindaja K. Kaasiku töökohaks, siis kohaldub asjas
Kaasik, ei pea hageja hüvitama. Ringkonnakohus märkis lisaks, et K. Kaasik on kostja II pankrotitoimkonna esimees, kes osales võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Seega oli K. Kaasik vaidluse asjaoludega tuttav juba varem pankrotitoimkonna esimehena ja tema osutatud õigusabi kulu on seetõttu ülemäärane.
Kostjat I kohtus esindanud lepinguline esindaja K. Kaasik ei ole menetlusosaliseks oleva pankrotihalduri töötaja. See, et K. Kaasik tegutseb õigusbüroo kaudu, ei tee temast menetlusosalise töötajat. Õigusbüroo ega büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (Saneerimismenetluse OÜ), ei ole menetlusosaline. 8. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et K. Kaasik on kostja I töötaja. Asjaolu, et praeguseks on pankrotihaldur KPK kodulehel enda tegutsemiskohta muutnud ja märkinud selleks Saneerimismenetluse OÜ, ei mõjuta fakti, et menetluskulude tekkimise hetkel oli tegutsemiskohana märgitud õigusbüroo. Haldur on kõikides menetlusdokumentides kajastanud tegutsemiskohana õigusbürood. Sama on märkinud K. Kaasik.
lg 2 kohaldamisel on oluline nn vältimatu alluvussuhte aspekt, nt kas töötaja esindab menetlusosalist oma tööülesannete raames või lepingulise esindajana (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et tegemist on õigusbüroo tasuga, mitte K. Kaasikule makstud tasuga. Kui pankrotihaldur ja tema lepinguline esindaja tegutsevad sama büroo kaudu, siis ei ole võimalik olukord, kus ettevõte maksab iseendale omaenda teenuste eest tasu. 9. Kostjad II ja III nõustuvad kassatsioonkaebusega, mille kohaselt on ringkonnakohus
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb
p 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus maakohtu otsust osaliselt tühistades määras uue otsusega kostjaks I oleva pankrotihalduri menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis menetluskulude väljamõistmise nõude rahuldamata. Selles osas tuleb saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, kuid ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus lugeda
Kostja I kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 11.
lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. 12. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et praeguses asjas saab kohaldada
S § 59 lg 2 p 2 alusel oma büroona sama osaühingu, kus töötab tema lepinguline esindaja. 12.1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on esmalt eksinud sellega, et kohaldas
Kohaldada ei saa põhimõtet, vaid konkreetset sätet, seda vajaduse korral tõlgendades. Teiseks on ringkonnakohus
13. Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Kuigi ringkonnakohus on pärast
lg-le 2 tuginemist analüüsinud ka apellatsioonkaebuse teisi väiteid kostjaks I oleva pankrotihalduri menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta (
lg 1) ja leidnud kulud vähemalt osaliselt ülemäärased olevat, ei ole ringkonnakohus
lg-t 1 kohaldanud ega määranud summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust
Seetõttu ei saa jätta jõusse maakohtu otsustust selles küsimuses. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus
lg 1 ja § 176 lg 6 esimese lause koostoimest tulenevalt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks lasta täpsustada ka pankrotihalduri esindamisega seotud asjaolusid. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid
Riigikohtus on ringkonnakohtu otsust vaidlustatud üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. 15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.