← Eesti

2-20-115697/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-115697 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi Aivar Sulaläte vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad 150,11 eurot ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood xxx Hageja lepinguline esindaja: E.A, xxx; e-post: xxx Kostja: Aivar Sulaläte, isikukood xxx elu- ja asukoht teadmata Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista Aivar Sulalätelt välja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus kokku 139,70 eurot, millest põhivõlgnevus 130,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 9,62 eurot.
  4. Mõista Aivar Sulalätelt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (130,08 eurot) alates 22.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivised mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  5. Jätta menetluskulud täies ulatuses Aivar Sulaläte kanda. Mõista Aivar Sulalätelt välja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 150 eurot, kokku 225 eurot. Aivar Sulalätel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  6. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 90 eurot.
  7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  8. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants nõuab
  9. juulil 2020 esitatud hagis Aivar Sulaläte vastu 130,08 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 9,62 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel
  10. jaanuaril 2018 sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga xxx, mille alusel sai kostja kasutada Tele2 Eesti AS pakutavaid teenuseid. Kostja jättis aga lepingust tulenevad kohustused täitmata, s.o ajavahemikul 01.03– 01.09.2019 esitatud arved tasumata. Teenuse pakkuja teavitas 23.09.2019 kostjat, et ta on loovutanud tema vastu tekkinud nõuded hagejale. Kuna juba sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
  11. juulil 2020 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt
  12. augustil 2020 2

(4)(15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 07.09.2020). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 euro ja hagimenetluses õigusabikulude 240 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind on käesolevas asjas 150,11 eurot. Menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse ning määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 150 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 90 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 225 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 150 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 3
(4)Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.