← Eesti

2-20-154/24

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-154 Määruse kuupäev Tartu, 28. oktoober 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kalev Saare ja Tambet Tampuu Kohtuasi Sten

) § 11 lg 4), mitte avaldajad ega notar.

  1. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis
  2. detsembri 2019 kandemäärusega (kandemäärus) kinnistamisavalduse rahuldamata, sest avaldajad ei kõrvaldanud avalduse puudusi. Kohtunikuabi märkis oma määruses, et avalduses on vajalik märkida, missuguse kande tegemist soovitakse, st missuguse katastritunnuse kandmist missugusesse registriossa. Kohtunikuabi kontrollis, et Maaamet ei ole esitanud avaldust piiride muutmiseks kinnistusraamatus. Lepingu p 5.2 kandeavaldus ei sisalda andmeid, mida soovitakse kinnistusraamatusse kanda, ning andmeid ei ole esitatud ka pärast puuduste kõrvaldamise määruse tegemist.
  3. Avaldajad esitasid kohtunikuabi määruse peale Tartu Maakohtule määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada. Avaldajad leidsid, et kohtunikuabil tuleb kohustada Maa-ametit esitama kinnistamisavaldus.
  4. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) leidis, et kandemäärus tuleb tühistada ning notarit tuleb kohustada esitama
  5. septembril
  6. a tõestatud omandiõiguse üleandmise lepingute elluviimiseks vajalikud kinnistamisavaldused.
  7. Tartu Maakohus ringkonnakohtule. jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  8. Tartu Ringkonnakohus kaasas
  9. aprilli
  10. a määrusega Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) tsiviilasjas nr 2-20-154 menetlusse puudutatud isikuna, võttis Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu)
  11. märtsil 2020 esitatud tõendid asja materjalide juurde, rahuldas määruskaebuse osaliselt, tühistas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi
  12. detsembri
  13. a kandemääruse ning saatis kandeavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jättis ringkonnakohus kaebuse esitajate kanda ning märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata osas, milles avaldajad taotlesid Maa-ameti kohustamist esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus. Kuna avaldajad on määruskaebuses taotlenud Maa-ameti kohustamist esitama kinnistamisavaldus, on põhjendatud kaasata Maa-amet menetlusse. Avaldajad on seisukohal, et leping on lihtsa maakorraldustoimingu käigus piiride muutmise kokkuleppeks

§ 2

lg 2 p 3 ja lg 5 tähenduses, mistõttu ei tule kinnistamisavaldust kinnistusraamatu I jao kannete muutmiseks esitada mitte avaldajatel, vaid puudutatud isikul. Puudutatud isik on seisukohal, et notar on tõestanud lepingu p-s 3 asjaõiguslikud kokkulepped kinnisasja osade omandiõiguse üleandmise kohta tasu eest, mistõttu pole puudutatud isikul pädevust kinnistamisavaldusi lihtsa maakorraldustoimingu raames teha. 3

(7)2-20-154 Ringkonnakohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et oluline on eristada, kas tegemist on notariaalset tõestamist nõudva asjaõigusliku omandi üleandmise tehinguga või lihtsa maakorraldustoiminguga. Lihtsa maakorraldustoimingu raames kinnisasja piirid küll muutuvad, kuid omandi üleandmise regulatsioon ei kohaldu. Kinnisasja piiri muutmine on

§ 2

lg 2 p 3 alusel maakorraldustoiming.

§ 2

lg 5 sätestab, et maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses.

§ 11

lg 4 kohaselt kantakse maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 41 kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. KRS § 13 lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid looduses muutuvad, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Maakatastri pidaja on Maa-amet (MaaKatS § 3 lg 1). Maa-ameti kohustused esitada kinnistamisavaldus kehtivad avaliku halduse tehtava maakorraldustoimingu korral. Ringkonnakohus nõustus avaldajatega, et avaldajad ei ole 30. septembri 2019 lepinguga asjaõiguslikku kokkulepet kinnisasja omandiõiguse osa üleandmiseks sõlminud, nagu väidab puudutatud isik. Sellele asjaolule ei tugine kande tegemisest keeldumisel enam ka kohtunikuabi. Kuigi lepingu p-s 3 on märgitud, et kinnistust Vasara põik T1 eraldatakse ja antakse tasu eest kinnistutele Vasara põik 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja 13 üle maa omandiõigus, ei ole lepinguosalised omandi üleandmises (käsutamises) kokku leppinud. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et kinnistute piiride muutmisega looduses ei tekitata omandiõigusi iseseisvatele kinnisasjadele, ning märkinud, et seetõttu ei ole notaril võimalik esitada kinnistamisavaldust piiride muutmisega kaasneva maa osa omandiõiguse iseseisvaks kinnistamiseks selle omandanud isikute nimele. Avaldajad on menetluses läbivalt väitnud, et nende soov ei olnud kinnisasja võõrandamise tehingut teha ja tegemist on kinnistute piiride muutmise kokkuleppega.

§ 12sätestab kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise korra.

Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas (598 SE) on selgitatud, et maakorraldustoiming kinnisasjade osade vahetamiseks ja nendevahelise piiri muutmiseks peab olema eristatav kinnisasjade omandi üleandmise tehingust, sest maakorralduse käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja ehk ei tekitata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg 1 kohast eraldi maatükki. Samuti ei tehta maakorraldustoimingu käigus käsutustehingut, sest menetluses osalevate kinnisasjade piire muudetakse kinnisasjade omanike kokkuleppel. Ringkonnakohus märkis, et kinnistute piire on võimalik muuta lihtsa maakorraldustoiminguna

§ 2

lg 2 p 3 alusel ning tegemist ei ole kinnisasjaõiguse käsutamisega asjaõigusseaduse tähenduses. Selline toiming on võimalik teha ka avaliku halduse korras ja ilma notariaalselt tõestatud vormis kokkulepet sõlmimata. 4

(7)2-20-154 Kinnistut koormab küll kohtutäituri avalduse alusel kantud käsutamise keelumärge, kuid ka see poleks takistanud puudutatud isikul lihtsa maakorraldustoimingu raames piire muuta ja uusi katastriüksuseid kinnistusraamatusse kanda, kuivõrd kohtutäitur oleks saanud keelumärke katastriüksuse muutmiseks eemaldada ja tagasi kanda ka ilma notarit kaasamata. Ka kohtutäituri kui puudutatud isiku nõusolekut ei oleks KRS § 341 lg 7 p 6 alusel vaja olnud. Seega puudub avaldajatel kohustus esitada kohtunikuabile asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et Maa-amet rahuldas
  1. septembri 2019 kandeavalduse
  2. oktoobri
  3. a otsusega ja tegi kanded uute katastriüksuste kohta maakatastrisse. Seega on praeguseks õiguslik olukord võrreldes
  4. septembri 2019 seisuga ja lepingu sõlmimise ajaga muutunud ning katastripidaja on uued katastriüksused maakatastrisse kandnud (vt notari esimene selgitus lepingus). Kohtunikuabi ei ole nimetatud asjaolule keelduvas kandemääruses viidanud. Ringkonnakohus leidis, et praegusel juhul tuleb avaldajaid esindaval notaril esitada vajalik kinnistamisavaldus kinnistusraamatu I jao kannete muutmiseks KRS § 34 lg 21 ja lg 71 alusel. Avaldajad ei ole pöördunud lihtsa maakorraldustoimingu tegemiseks Maa-ameti poole, vaid on otsustanud teha maakorraldustoimingud eraõigusliku kokkuleppe alusel. Seejuures on avaldajad kokku leppinud kannete tegemise järjekorras ning tingimuses, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata (lepingu p 5). Sellises olukorras tuleb avaldajatel endil esitada asjakohane kandeavaldus kokkulepitud õigusmuudatuste kokkulepitud järjekorras kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Avaldajatel tuleb esitada kinnistamisavaldus kinnistusregistriosade esimese jao andmete muutmiseks ja uute katastriüksuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Kandeavalduse koostamiseks vajalikud katastriüksuste andmed on võimalik saada maakatastrist ning Maa-ameti
  5. oktoobri 2019 otsusest. Puudub õiguslik alus panna kohustusi eraõigusliku kokkuleppe täitmiseks Maa-ametile. Maa-amet ei ole puudutatud isikuks KRS § 341 tähenduses ja tema nõusolek kande tegemiseks ei ole nõutav. Olukorras, kus kohtunikuabi juhised
  6. novembri 2019 puuduste kõrvaldamise määruses ei ole üheselt mõistetavad ja selged, puudus kohtunikuabil alus jätta kandeavaldus rahuldamata. Kohtunikuabi nõudis avaldajatelt ebaõigesti puuduse kõrvaldamiseks kinnistamisavalduse esitamist omandi üleandmise kannete tegemiseks ning jättis vaidlustatud määruses avalduse rahuldamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Seetõttu tuleb kohtunikuabi
  7. detsembri 2019 määrus tühistada ja asi saata tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kinnistusosakonnal arvestada ringkonnakohtu seisukohtadega ja määrata vajaduse korral avaldajatele tähtaeg avalduses puuduse kõrvaldamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. Avaldajad esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes jätta ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi osas, mis kohustab avaldajaid esindavat notarit koostama ja esitama kinnistamisavaldust kinnistusraamatu I jao andmete muutmiseks KRS § 34 lg 21 ja lg 71 alusel ning avaldajaid esitama asjakohane kandeavaldus, kuna puudub õiguslik alus panna kohustus eraõiguslike kokkuleppe täitmiseks Maa-ametile. Avaldajad paluvad saata kinnistamisasi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Avaldajate määruskaebuse kohaselt on kohtulahend üllatav, kuna ringkonnakohus tugines Maa-ameti
  9. oktoobri
  10. a otsusele. Viide KRS § 34 lg-le 71 , mis reguleerib notari kohustust asjaõigusliku käsutustehingu tõestamise korral, ei ole õige, kuna ringkonnakohus luges, et tegemist oli maakorraldustoiminguga. Avaldajate vahel sõlmitud kokkulepete täitjaks on Maa-amet. Notaril 5
(7)2-20-154 puudub õigus KRS § 34 lg 71 alusel kinnistamisavalduse koostamiseks ja esitamiseks, sama kehtib KRS § 34 lg 21 kohta.
  1. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta ringkonnakohtu määrus, sh selle põhjendused, muutmata. Puudutatud isik leidis, et notarit tuleb kohustada esitama
  2. septembri
  3. a lepinguga ette nähtud muudatuste elluviimiseks vajalikud kinnistamisavaldused. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
  5. Praegusel juhul on ringkonnakohus rahuldanud määruskaebuse osaliselt ning saatnud kandeavalduse maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks. Seejuures märkis ringkonnakohus määruse põhjendavas osas, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles avaldajad taotlesid Maa-ameti kohustamist esitama kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus. Avaldajad vaidlustavadki Riigikohtus ringkonnakohtu määruse osas, milles nende määruskaebus jäi rahuldamata. Avaldajad tuginevad määruskaebuses sellele, et praegusel juhul peaks kinnistamisavalduse esitama Maa-amet, mitte notar, kuna tegemist on lihtsa maakorraldustoiminguga – piiride muutmisega lihtsa maakorralduse raames. Puudutatud isik leiab seevastu, et kinnistamisavalduse peaks esitama avaldajaid esindav notar.
  6. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kinnistamisavaldus tuleb esitada avaldajaid esindaval notaril, mitte Maa-ametil. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtuga selles, et praegustel asjaoludel oleks tegemist lihtsa maakorraldustoimingu käigus piiride muutmise kokkuleppega

§ 2lg 2 p 3 ja lg 5 mõttes.

15. Kolleegium märgib obiter dictum`i korras järgmist.

§ 2

lg 5 sätestab, et maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on tegemist kinnisasjaõiguse käsutamisega asjaõigusseaduse tähenduses. Asja materjalide põhjal tõestas notar 30. septembril 2019 notariaalse kokkuleppe, milles sisalduvad Tartu linnas asuvate Vasara põik 1 (rg-osa nr 2308803), Vasara põik 3 (rg-osa nr 3309403), Vasara põik 5 (rg-osa nr 434903), Vasara põik 7 (rg-osa nr 2465503), Vasara põik 9 (rg-osa nr 376203), Vasara põik 11 (rg-osa nr 2110803), Vasara põik 13 (rg-osa nr 3998903) ja Vasara põik T1 (rg-osa nr 4655750) kinnisasjade omanike kokkulepped kinnisasja osade omandiõiguse üleandmise kohta. Lepiti kokku, et Vasara põik T1 kinnistu koosseisust antakse tasu eest iga teise ülalnimetatud kinnistu koosseisu osa Vasara põik T1 kinnisasjast. Samuti sisaldab leping kinnistamisavaldusi kinnistusraamatu registriossa nr 3309403 kantud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamiseks ja pärast piiride muutmist puudutavate õigusmuudatuste tegemist keelumärke uuesti sissekandmiseks. Lepingule vastavate muudatuste tegemise kohta kinnistusraamatu I jaos notar kinnistamisavaldust ei esitanud. Samuti sisaldas leping poolte tahteavaldusi uute katastriüksuste maakatastris registreerimiseks. Lepingu sisu ja pealkiri „asjaõiguslepingud“ viitavad samuti sellele, et notar on tõestanud poolte tahte sõlmida võlaõiguslikud müügilepingud ja asjaõiguskokkulepped kinnisasjade osade omandiõiguse 6

(7)2-20-154 üleandmiseks. Notar on lepingus nimetanud tahteavaldusi asjaõiguslepinguteks, notar on viidanud lepingu p-s 6.2 võlaõigusseaduse müügilepingu regulatsioonile. Tegemist on asjaõiguslepingutega kinnisasja osa omandiõiguse üleandmiseks tasu eest. Kinnistusosakonnale esitatud lepingu poolteks on kinnistute omanikud ning lepingus esitatud kandetaotlused on seotud tingimusega teha kanded kinnistusraamatusse asjaõiguslepingus esitatud järjekorras ning tingimusel, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et notari tõestatud tehing on kinnisomandi üleandmise tehing AÕS § 641 mõttes. AÕS § 641 järgi on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. KRS § 34 lg 71 kohaselt, kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Seega, kuna praegusel juhul on tegemist kinnisomandi üleandmisega AÕS § 641 mõttes, tuli kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale esitada notari vahendusel.
  1. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause kohaselt arvata riigituludesse. TsMS § 140 lg 2 teise lause järgi tasutakse määruskaebuselt kautsjonina 50 eurot. Igal avaldajal on praegusel juhul iseseisev nõue. Avaldajad on tasunud notari vahendusel kautsjonit esmalt 50 eurot ja seejärel Tartu linna eest veel 50 eurot. Seega on Tartu linna kui avaldaja eest kautsjon tasutud. Samas on teiste avaldajate eest tasutud kautsjonit kokku üksnes 50 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et igal avaldajal on iseseisev nõue (arvestades siiski seda, et abikaasade nõudeõigus on ühine), on avaldajad tasunud määruskaebuselt kassatsioonikautsjonit 300 eurot vähem, kui on seaduse järgi nõutud. Seega tuleb vähem tasutu avaldajatelt riigituludesse välja mõista. Vähem tasutud kautsjon 300 eurot tuleb jagada avaldajate vahel, kes on tasunud vähem kautsjonit. Seega tuleb igalt avaldajalt (arvestades, et abikaasadel on ühine nõue ja et Tartu linn on kautsjoni tasunud) välja mõista riigituludesse vähem tasutud kautsjonina 42 eurot 86 senti. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.