2-19-20772/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-20772 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2020, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Kohtuasi XX avaldus lapsega kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. augusti 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik QQ määruskaebus suhtlemise korra Menetlusosalised ja nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov esindajad määruskaebemenetluses Puudutatud isik I: MM (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaadi abi Raivo Bergson Puudutatud isik II: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olga Väina Eestkosteasutus: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; registrikood 75014267); lepinguline esindaja Jekaterina Platonova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. augusti 2020 määrus osas, milles kohus määras kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra pikemaks ajaks, kui kostja 7-aastaseks saamiseni. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et isa ja lapse suhtluskord kehtib kuni
5. veebruarini
6. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
7. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra määruskaebusega vaidlustamata osas (resolutsiooni p-d 1.1.-1.5., 1.8., 1.10.-1.
8. ja 1.
10. Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
11. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aega igal teisel ja neljandal nädalavahetusel (isa võtab reedel kell 17:00 lapse tema alalisest elukohast või lasteaiast ja viib lapse sama nädala pühapäeval kell 19:00 lapse tema elukohta). 3.
12. Paaritutel nädalatel, mil isal ei ole lapsega nädalavahetuse kohtumisi, on isal õigus ilma lapse ema juuresolekuta lapsega aega veeta neljapäeviti, võttes ta lasteaiast ja viies lapse sama päeva kell 19:00 lapse tema elukohta. 3.
13. Lapse isal on õigus osaleda lapse lasteaia üritustel. 3.
14. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega jõulupühad (24.-25.12.) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob elukohta tagasi järgmisel päeval kell 19:
15. 3.
16. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aastavahetus (31.12-02.01.) paarisaastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 19:
17. 3.
18. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted (ülestõusmispühad) paaritutel aastatel. 3.
19. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal. 3.
20. Lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab isa eelnevalt kokku leppima emaga. 3.
21. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06.) igal aastal. 3.
22. Kui graafikujärgsel isa ja lapse kohtumise nädalavahetusel toimub mingisugune lapse jaoks olulise tähtsusega sündmus, mille tõttu isa ja lapse kohtumist ei saa toimuda, vahetub see nädalavahetus sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga (leppides selles eelnevalt sms või e-posti teel omavahel kokku). Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud). 3.
23. Isaga veedetud nädalavahetustel peab isa arvestama lapse igapäevast elukorraldust, s.o lapse sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid sündmusi, nt treeningud vms. 3.
24. Lapse isa peab tagama lapsele harjumuspärase elurütmi, võimaldades lapsele tervisliku toidu, füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja, samuti jälgima, et laps ei vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis korraga üle ühe tunni. 3.
25. Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumisest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last see vanem, kelle juures on laps haigeks jäänud, välja arvatud juhul, kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumise aega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib lapse ema sellest koheselt isa ja ära jäänud kohtumine toimub/asendatakse esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus viibida lapse juures. 3.
26. Põhjendatud muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt viis päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS). Kui kokkusaamise aja muutmine toimus emast või lapsest tulenevatel põhjustel, siis toimub ära jäänud kohtumine esimesel võimalusel. 3.
27. Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega suvisel ajal lisaks eelnevalt kokkulepitud kohtumistele aega järgmiselt: 3.15.
28. 2021 suvel – 2 nädalat järjest; 2 3.15.
29. 2022 suvel – 3 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks; 3.15.
30. 2024 suvel – 4 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks;. Pooled kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 15.-ndaks märtsiks. 3.
31. Lapse isal on õigus lapsega suhelda sidevahendi teel iga päev. Lapse isa peab arvestama, et selline suhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu. 3.
32. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult kokku. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda ka e-posti teel. 3.
33. Määratud suhtluskord kehtib kuni
34. veebruarini
35. 3.
36. Maakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
37. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta QQ kanda, v.a MM-le ja XXle riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
38. XX esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule avalduse lapse MM-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
39. Avalduse kohaselt sündis laps XX.XX.XXXX ning vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust. Vanemate kooselu lõppes
40. juunist, pärast mida elab laps alaliselt ema juures. Avaldaja nägi last viimati 18.09.
42. Lapse ema piirab avaldaja õigust lapsega suhelda, ignoreerides avaldaja kõnesid ja sõnumeid. Kohtuväliselt ei ole õnnestunud suhtluskorda kokku leppida.
43. Avaldaja palus kindlaks määrata enda ja lapse vahelise suhtluskorra järgnevalt: - kuni lapse 7-aastaseks saamiseni kohtub isa tütrega igal teisel ja neljandal nädalavahetusel (võtab reedel kell 17:00 tütre alalise elukohast ja tagastab lapse samal nädalal pühapäeval kella 17:00 lapse elukohta); - lapse viibimiskohaks isa juures on isa elukoht; - ema teavitab lapse isa lapse lasteaias toimuvatest üritustest. Lapse isal on õigus osaleda lapse lasteaia üritustel; - lapse tervise küsimused otsustab see vanem, kellega koos laps vastavalt graafikule viibib. Lapsevanem teavitab teist vanemat viivitamatult lapse tervisega seonduvatest asjaoludest, sh lapsele manustatud ravimitest; 3 - - - - - - - - paarisaastatel veedab laps emaga jõulud (s.o 24.-25.12.) ja paaritutel aastatel isaga, isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps tol hetkel viibib) ja toob tagasi kell 20:00; paarisaastatel veedab laps aastavahetuse (s.o 31.12.-01.01.) isaga ja paaritutel aastatel emaga, isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps tol hetkel viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 20:00; isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga; lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga. Lapse sünnipäeval on lapse isal õigus osaleda lapse sünnipäeva tähistamisel; lapse sünnipäevapeo korraldab see vanem, kelle juures laps graafikujärgselt viibib, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; isa sünnipäeva (s.o XX.XX.) veedab laps alati isaga ja ema sünnipäeva (s.o XX.XX.) veedab laps alati emaga; kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne; kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (juubelid, pulmad jne) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt SMS või e-posti teel omavahel kokku vähemalt üks kuu enne sündmust. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi nagu siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud); kui laps viibib isa juures käesoleva suhtluskorra järgi, on isal õigus lapsega reisida Euroopa Liidu liikmesriikides (kohtulahendi tegemise aja seisuga), samuti Norra Kuningriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis. Lapse emal on õigus lapsega reisida samuti eelpool nimetatud riikides ajal, kui laps viibib ema juures käesoleva suhtluskorra alusel. Lapse viibimisel isa juures peab lapsel olema kaasas pass; vanem teavitab teist vanemat kavandatavast reisist ja reisitingimustest vähemalt üks kuu ette (s.t sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi koos lapsega Eesti Vabariigist lahkuda ilma teisele vanemale eelnevat teavet andmata. Nimetatud riikidest väljapoole sõitmiseks peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek; vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele; kumbki vanem ei takista lapse ja eemalviibiva vanema suhtlemist sidevahendi teel; lapse koolimineku ajaks lepivad vanemad kokku uue suhtluskorra. Puudutatud isikute seisukohad
44. Lapse ema vaidles avaldusele vastu ja leidis, et see on esitatud vaid tema survestamiseks ja suhtluskorra määramine ei vasta lapse huvidele. Ema hinnangul peaks vanemad pöörduma Perekeskusesse abi saamiseks, et seejärel kokku leppida lapse huvidest lähtuv suhtlemise kord.
45. Lapsele määratud esindaja nõustus suhtluskorra kindlaksmääramisega, leides, et see vastab lapse huvidele. 4 Eestkosteasutuse seisukoht
46. Arvestades seda, et mõlemal vanemal on lapsega usalduslik suhe ning mõlemad vanemad soovivad lapse elus osaleda ja on ka selleks võimelised, on suhtluskorra kindlaksmääramine lapse huvides. Maakohtu määrus ja põhjendused
47. Maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse vahelise suhtluskorra, jättis riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ning menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda.
48. Asjas on tuvastamist leidnud, et laps ei tunne isa suhtes hirmu ega võõristust. Laps tunneb end isaga koos turvaliselt ja hästi. Vanemad ei vaidle selle üle, kas isa peaks üldse lapsega suhtlema või mitte, vaid vaidlus on lapsevanemate vahel üksnes suhtluskorra ajaliste perioodide osas.
49. Kuna laps ja isa peavad saama suhelda, et tagada lapse ja isa suhete jätkumine ning vältida nende võõrandumist, on põhjendatud määrata kindlaks suhtluskord perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 143 lg-te 1 ja 2¹ alusel järgnevalt: 1.
50. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta lapsega aega veeta igal teisel ja neljandal nädalavahetusel (isa võtab reedel kell 17:00 lapse tema alalisest elukohast või lasteaiast/koolist ja tagastab lapse sama nädala pühapäeval kell 19:00 lapse elukohta); 1.
51. paaritutel nädalatel, mil isal ei ole nädalavahetuse kohtumisi lapsega, on isal õigus ilma lapse ema juuresolekuta aega veeta lapsega neljapäeviti, võttes ta lasteaiast/koolist peale tunde ja tagastada laps samal päeval kell 19:00 lapse elukohta; 1.
52. lapse isal on õigus osaleda lapse lasteaia/kooli üritustel; 1.
53. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega jõulupühad (24.-25.12.) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob tagasi järgmisel päeval kell 19:00; 1.
54. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega aastavahetus (31.12.02.01.) paaris aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob lapse elukohta tagasi kell 19:00; 1.
55. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted (ülestõusmispüha) paaritutel aastatel; 1.
56. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal; 1.
57. lapse sünnipäeval on isal õigus lapsega kohtuda, täpsema aja peab eelnevalt kokku leppima emaga; 1.
58. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06.) igal aastal; 1.
59. kui graafikujärgsel isa ja lapse kohtumise nädalavahetusel toimub mingisugune lapse jaoks olulise tähtsusega sündmus, mille tõttu isa ja lapse kohtumist ei saa toimuda, vahetub tähtpäevale langev nädalavahetus sellele järgneva nädalavahetusega või vanemate kokkuleppel muu ajaga (leppides selles eelnevalt SMS või e-posti teel omavahel kokku). Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (st edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud); 1.
60. isaga veedetud nädalavahetustel peab isa arvestama lapse igapäevast elukorraldust, s.o lapse sõprade sünnipäevi, teisi tähtpäevi ja lapse jaoks tähtsaid sündmusi, nt treeningud vms; 5 1.
61. lapse isa peab tagama lapsele harjumuspärase elurütmi, võimaldades lapsele tervisliku toidu, füüsilise tegevuse ja viibimise värskes õhus ning piisava uneaja ning jälgima, et laps ei vaataks järjest televiisorit ega oleks arvutis/telefonis korraga üle ühe tunni; 1.
62. vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumisest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral põetab last see vanem, kelle juures on laps haigeks jäänud, välja arvatud juhul kui vanemad, arvestades haige lapse sooviga, lepivad omavahel kokku teisiti. Juhul, kui laps haigestub enne isaga kohtumisaega viisil, mis takistab lapsel kodust väljumist (näiteks palavik vms), siis informeerib lapse ema sellest koheselt isa ja ära jäänud kohtumine toimub/asendatakse esimesel võimalusel pärast lapse paranemist. Juhul, kui laps viibib haiglas on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida; 1.
63. põhjendatud muutustest lapsega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine pool ette vähemalt viis päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-mail, SMS). Kui kokkusaamise aja muutmine toimus emast või lapsest tulenevatel põhjustel, siis toimub ära jäänud kohtumine esimesel võimalusel. 1.
64. lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega suvisel ajal lisaks eelnevalt kokkulepitud kohtumistele aega järgmiselt: 1.15.
65. 2021 suvel – 2 nädalat järjest; 1.15.
66. 2022 suvel – 3 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks; 1.15.
67. 2024 suvel – 4 nädalat järjest või jagatult kaheks võrdseks osaks. Pooled kooskõlastavad oma suvepuhkuse plaanid hiljemalt iga aasta 15.-ndaks märtsiks. 1.
68. Lapse isal on õigus lapsega suhelda sidevahendi teel iga päev. Lapse isa peab arvestama, et selline suhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu. 1.
69. Suhtluskorraga reguleerimata küsimustes lepivad pooled omavahel kirjalikult kokku. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastava kokkuleppe sõlmimine võib toimuda ka e-posti teel. Määruskaebus
70. Lapse ema palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra pikemaks ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni, samuti osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal), isadepäeval, isa sünnipäeval ja sidevahendite teel (resolutsiooni p-d 1.6., 1.7., 1,9., 1.16.) ning teha tühistatud osas uus määrus järgmiselt: - lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted (ülestõusmispüha) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob tagasi sama päeva kell 19:00 lapse elukohta; - lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal ja emadepäeva veedab laps ilma lapse isa juuresolekuta. Ajad lepivad vanemad kokku eelnevalt SMS või e-posti teel; - lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06.) igal aastal. Isa võtab lapse kell 12:00 tema elukohast (või muust kohast, kus laps sel hetkel viibib) ja toob tagasi sama päeva kell 19:00 lapse elukohta. Ema sünnipäeva veedab laps koos emaga ilma lapse isa juuresolekuta; - lapsest lahus oleval vanema on võimalik lapsega suhelda igal ajal, helistades selleks lapse kasutuses olevale mobiiltelefonile. Lapse isa peab arvestama, et selline suhtlus lapsega arvestaks lapse magamamineku aegu; - määrata suhtluskord kindlaks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. 6
71. Arvestades vanemate vahelist võimetust jõuda kokkuleppele lapsega suhtlemise kellaaegade osas tuleb määrata täpsed ajad lapse ja isa kokkusaamisteks lihavõtte (ülestõusmispüha) ajal ja isa sünnipäeval. Samuti tuleb täiendavalt kindlaks määrata, et emadepäeva veedab laps igal aastal emaga ja kohtumiste ajad lepivad vanemad eelnevalt kokku SMS või e-kirja teel ning et ema sünnipäeva veedab laps emaga ilma isa juuresolekuta. Samuti tuleb täpsustada sidevahendi teel suhtlemise korda selliselt, et lapses lahus oleval vanemal on võimalik lapsega suhelda igal ajal, helistades selleks lapse kasutuses olevale mobiiltelefonile.
72. Kuna lapse kasvades muutub ilmselt ka tema elukorraldus, ei ole põhjendatud suhtluskorra kindlaksmääramine kuni lapse täisealiseks, vaid 7-aastaseks saamiseni. Pärast seda lepivad vanemad omavahel kindlaks uue suhtluskorra vastavalt lapse huvidele.
73. Menetluskulud palub ema jätta lapse isa kanda. Menetlusosaliste seisukohad
74. Lapse isa nõustub määruskaebusega selles osas, et määrust muuta ja täpsustada kohtumiste kellaaegade osas, kuid ta ei nõustu määruskaebuses välja pakutud kellaaegadega. Samuti ei vaidle ta vastu sellele, et määratud suhtlemise kord kehtib kuni lapse 7-aastaseks saamiseni. Muus osas vaidleb ta määruskaebusele vastu. Menetluskulud palub lapse isa jätta lapse ema kanda.
75. Isa leiab, et punkti 1.
76. võiks olla selline, et lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega lihavõtted (ülestõusmispüha) paaritutel aastatel. Isa võtab lapse kell 10:00 tema elukohast ja toob lapse tagasi järgmisel päeval kell 10:00 lapse elukohta või viib samaks kellaajaks lasteaeda.
77. Punkti 1.
78. võiks sõnastada järgnevalt: Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega isadepäev igal aastal. Isa võtab lapse kell 10:00 tema elukohast ja toob tagasi järgmisel päeval kell 10:00 lapse elukohta või viib samaks kellaajaks lasteaeda.
79. Punkti 1.
80. võiks sõnastada järgnevalt: Lapse isal on õigus ilma lapse ema juuresolekuta veeta lapsega oma sünnipäev (23.06) igal aastal. Isa võtab lapse kell 10:00 tema elukohast ja toob tagasi järgmisel päeval kell 20:00 lapse elukohta.
81. Punkti 1.
82. muutmiseks puudub alus ja kui lapse ema leiab, et lapsega telefonitsi suhtlemisega rikutakse tema privaatsust, siis on isa nõus võtma lapse ka enda juurde alaliselt elama, võimaldades emal igapäevaselt lapsega telefonitsi suhelda.
83. Avaldaja nõustub sellega, et määrata kindlaks suhtluskord kuni lapse 7-aastaseks saamiseni, kuigi leiab, et seda maakohtus ei taotletud.
84. Maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.
85. ja 1.
86. võiks täiendada selliselt, et isa võtab lapse tema elukohast kell 10:00 ning punkti 1.
87. tuleks täiendada
88. aasta suveperioodi määramisega.
89. Eestkosteasutus palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
90. Lapsele määratud esindaja oma seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
91. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
92. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas, st osas, milles lapse ema palus määruse tühistada osas, milles kohus määras isa ja lapse suhtlemise korra pikemaks ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni, samuti osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal), isadepäeval, isa sünnipäeval ja sidevahendite teel (resolutsiooni p-d 1.6., 1.7., 1.9., 1.16.). Muus osas ei ole määrust vaidlustatud ja see on jõustunud.
93. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaks pikemaks ajaks kui lapse 7-aastaseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kindlaks suhtluskorra kehtivuse tähtaja. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
94. Kuna lapse vanemad on ühel meelel selles, et suhtluskord määratakse kindlaks kuni lapse 7-aastaseks saamiseni, mil tema elukorraldus muutub vanuse ja koolimineku tõttu, on ringkonnakohtul võimalik teha selles osas uus määrus, millega määrab isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaks kuni
95. veebruarini
97. Maakohus lahendas isa ja lapse suhtlemise korra küsimust isa avalduse alusel. Lapse ema leidis, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja oma seisukohti suhtlemise korra osas ta kohtule ei esitanud. Ka ärakuulamisel 27.05.2020 ta suhtlemiskorra kohta ettepanekuid ei teinud, kuid nõustus sellega, et vanemad peaks saavutama suhtluskorras osas kompromissi (tlk 131, 131). Kompromissi vanemad ei saavutanud ja lapse ema teatas vastuseks lapse isa kompromissilepingu projektile, millistes punktides nad jõudsid kompromissini ja millistes mitte (tlk 141).
98. Lapse ema palub määruse tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemise korra lihavõttepühal (ülestõusmispühal), isadepäeval, isa sünnipäeval ja sidevahendite teel ja teha tühistatud osas uue määruse. Arvestades seda, millise sisuga uue määruse tegemist ta eeltoodud osas taotleb, siis tegelikult ta soovib mitte maakohtu määruse tühistamist, vaid täiendamist kas kellaaegadega (lihavõtted, isa sünnipäev) või päevadega, mil laps peaks ema arvates olema koos temaga (emadepäev, ema sünnipäev), samuti ema õigusega suhelda lapsest eemal olles lapsega mobiiltelefoni teel, mida ta maakohtus ei taotlenud.
99. Määruskaebuses puuduvad faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb lapse ema arvates õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1). Vanema õiguste määramine, s.h vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme rikkunud. Suhtlemiskorra määramise asja ei vaadata ringkonnakohtus läbi algusest peale. Määruskaebuses esmakordselt esitatud ettepanekud ning sisuliselt põhistamata taotlused suhtlemiskorras erinevate kellaaegade ning ema ja lapse suhtlemise määramiseks ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks ega ka täiendamiseks ema taotletud viisil. Lapse isa vaidles sellele vastu. Üksnes olukorras, kus vanemad oleks olnud suhtlemiskorra täiendamises ühel meelel, oleks ringkonnakohus saanud sellega arvestada.
100. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et suhtlemiskorra p 1.
101. kohaselt lepivad pooled selles reguleerimata küsimustes omavahel kokku. Ka määruse vaidlustamata osas on suhtluskorra punktid, mille kohaselt lepivad vanemad teatud asjaoludel ja olukordades 8 suhtlemise täpsema aja või selle muutmise kokku (p 1.8., 1.10., 1.14., 1.15.). Samuti leiab eestkosteasutus määruskaebemenetluses, et vanemad ei peaks alahindama oma võimet teha koostööd, mille aluseks on vastastikune hea tahe ja paindlikkus ning määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
102. Vastuseks lapse isa taotlusele täiendada maakohtu määruse p 15 selliselt, et 2023.a suvel on laps ja isa koos 4 nädalat järjest või jagatuna kaheks võrdseks osaks, märgib ringkonnakohus, et sellise taotluse oleks saanud isa esitada üksnes maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses. Isa määruskaebust ei esitanud ja ringkonnakohus ei saa taotletud osas määrust täiendada. Arvestades käesoleva määruse eelmises punktis märgitut, tuleb vanematel ka selles osas saavutada kokkulepe.
103. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse üksnes osas, millega lapse isa nõustus ja muus osas jääb kaebus rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel lapse ema kanda, v.a alaealisele lapsele ja avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 9