← Eesti

2-19-20411/77

Obsah (8)§ 428§ 150§ 430§ 661§ 432§ 386§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-20411 Tsiviilasi Luminor Liising AS hagiavaldus

§ 428lg 1 p 4 ja 430 lg 1 alusel.

1.9. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 219-20411 menetlus lõpetada selleks kohtuistungit korraldamata.

§ 150

lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada Luminor Liising AS-le riigilõiv summas 7 400,00 (seitse tuhat nelisada) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EE

  1. Tühistada 02.11.2020 kell 12.15 määratud kohtuistung tsiviilasjas 2-19-
  2. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.02.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
  3. Hagiavaldus 20.12.
  4. a esitas Luminor Liising AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagi Hiiu Mets OÜ (kostja I) ja Hiiu Graanul OÜ (kostja II) vastu. Hageja esitas hagiavalduse tervikteksti 03.02.
  5. a. Hageja palub kohustada kostjat I (Hiiu Mets OÜ) ja kostjat II 2 (Hiiu Graanul OÜ) anda välja ebaseaduslikust valdusest moodulitest puitgraanulite tehas koos selleks vajalike lisaseadmetega.
  6. Kompromissleping 24.09.2020 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, milles kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 219-20411 menetlus lõpetada selleks kohtuistungit korraldamata.
  7. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 määruskaebuse esitamise välistada.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.7

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.8

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.9

§ 386lg 4 alusel tühistab kohus hagi tagamise, mis kohaldati 06.02.2020.a.

kohtumäärusega. 3 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 14 800,00 eurot, millest 7400,00 eurot tuleb hagejale tagastada. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 219-20411 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.