← Eesti

2-20-11684/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11684 T

§ 101lg 1 sätestatud miinimumelatis.

  1. aastal on kohus määranud kostjalt elatise välja kindla summana so 200 eurot kuus ning väljamõistetud elatis ei suurene seoses miinimumpalga ja elukalliduse tõusuga.
  2. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278 eurot. Kuigi
  3. aastal kostjalt välja mõistetud elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud miinimumelatis, on kostja poolt täna maksatav elatis peaaegu 1/3 võrra väiksem kui

§ 101lg 1 sätestatud miinimumelatis.

Alates 01. jaanuarist 2020 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 584 eurot ning

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras elatis on 292 eurot, seega moodustab kostja poolt makstav elatis 68,49 %

§ 101lg 1 sätestatud miinimummäärast.

Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et võrreldes

  1. aastaga, mil tehti kohtuotsus tsiviilasjas 2-11-13432 ja millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 200 eurot kuus, on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, millest tulenevalt on hageja õigustatud pöörduma elatise suurendamise nõudega kohtu poole so avaldusega suurendada väljamõistetavat elatist 292 euroni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub rahuldada K K hagi ja kohustada K Kt tasuma alaealisele lapsele K Kle edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt alates avalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni so kuni 12.01.2025 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palub hageja kohustada K Kt kandma igakuiselt elatise iga kuu
  2. kuupäevaks M K arvelduskontole xxxx, LHV pank 2 selgitusega „Elatis K K“.
  3. 08.09.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostja vastuväited
  4. 09.09.2020 esitas kostja vastuse hagile (tl 24-25), milles märkis, et kostja on nõustunud hagiavalduses esitatud väidete ja nõuetega ning nimetab neid õigeks. Kohtuotsuse põhjendused
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
  6. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (

§ 82

).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. K K on 12.01.2007 sündinud K K isa. Pärnu Maakohtu 09.05.2011 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-13432 on K Kt kohustatud tasuma K Kle elatist 200 eurot kuus alates 24.03.2011 kuni K K täisealiseks saamiseni 12.01.

  1. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud suurendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust miinimumsummani. Kostja võttis kohtule esitatud vastuses hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus Pärnu Maakohtu 09.05.2011 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-11-13432 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks alates 12.08.2020 välja igakuise elatise miinimumsummas kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni 3 kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
  3. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja on menetluskulud palunud jätta riigi kanda. Kohus märgib, et hagiavaldusest ei nähtu ning ei ole tõendatud, et hageja seaduslik esindaja oleks enne hagi kohtusse esitamist pöördunud kostja poole ja kostja oleks keeldunud elatise tasumisest miinimummääras. Kohtule esitatud vastuses on kostja kohe hagi õigeks võtnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kuna kostja ei ole taotlenud oma menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist, on hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.