Obsah (4)

§ 227§ 15§ 50§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. septembril 2020. a Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-2847 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 15 lg 1 p 1 nõuet ning pani toime

227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 15.06.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004412 (tl-d 45) karistati Olavi Siilakut

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

1. 29.05.
2. a esitas Olavi Siilak Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna prefektuuri 15.06.2020.a otsuse peale. Olavi Siilak tunnistab oma süüd ja kahetseb oma tegu ning leiab, et see on süüd kergendav asjaolu, kuigi kohtuväline menetleja on märkinud, et süüd kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja väitega, et karistusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on proportsionaalne süüga. Olavi Siilak töötab ekskavaatorijuhina ning tööobjektid asuvad üle Eesti ja töökohustuste täitmiseks on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Uue töökoha leidmine on äärmiselt raske. Töökoha kaotamisel on raskes olukorras ka tema pere, kuna kasvatab üksi poega ja laps käib lasteaias XXXX, mis asub elukohast 9 km kaugusel ning bussid liiguvad väga harva. Lähim kauplus asub samuti XXXX ja arsti juurde minekuks tuleb sõita 22 km kaugusele Paidesse. Olavi Siilak palub juhtimisõigust mitte ära võtta, nõustub tasuma rahatrahvi. Kui kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik, siis palub ta määrata juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.
3. Kohtuväline menetleja esitas maakohtule oma kirjaliku seisukoha (tl-d 15-16), milles märgib, et kohtuvälise menetleja hinnangul on määratud karistus olnud proportsionaalne meede O. Siilaku poolt toimepandud rikkumisele reageerimiseks, sh pidades silmas kaebaja mõjutamist suunamaks edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema ja liiklema liiklusnõuete kohaselt. O. Siilakul on 6 kehtivat väärteokaristust, neist neli on

§ 227lg 2 rikkumiste eest.

21.10.2019.a on O. Siilakult lisakaristusena ära võetud juhtimisõigus 2 kuuks. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole mõju suutnud avaldada, mistõttu võib O. Siilakule määratud karistust juhtimisõiguse ära võtmise näol 4 kuuks pidada igati proportsionaalseks abinõuks.

1. Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 3 ja 16). Kohtu seisukoht
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
3. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha Olavi Siilaku esitatud kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2
5. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 10.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on asulasisesel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h.

§ 15

lg 1 p 2 ja lg 5 järgi võib Maanteeamet või teeomanik olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast asulasisesel teel

§ 15

lg 1 p-s 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust vähendada või suurendada sõidukiirust kuni 120 km/h.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. 11.

§ 227

sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

§ 227

lõike 2 alusel karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et 18.05.2020 kl 11.09 ajal juhtis Olavi Siilak asulavälisel teel, s.o Jõhvi-Tartu-Valga maanteel mootorsõidukit Toyota Hilux registrinumbriga XXX. See asjaolu on tõendatud väärteoprotokollis märgituga (tl 17-18). Ka menetlusalune isik ei ole esitanud vastuväiteid mootorsõiduki juhtimise osas nimetatud ajal ja kuupäeval.
2. Lõuna Prefektuuri kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli suurim lubatud sõidukiirus Jõhvi-Tartu-Valga maantee
3. kilomeetri lõigul 90 km/h. Seega oli vastava teelõigu suurimaks lubatud kiiruseks

§ 15lg 1 p 1 järgne 90 km/h.

1. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et Olavi Siilaku juhitava sõiduki kiiruse mõõtmisel oli kiirusmõõturi maksimaalne lugem 126 km/h. Kiirusmõõtur paiknes mõõtmise ajal statsionaarselt, mõõtmine toimus kõrvalteel paigal seistes. Mootorsõiduk liikus lähenedes mõõtjale (tl 20). Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse laiendmääramatus +/- 4 km/h, kui sõiduki kiiruse väärtus on vahemikus 101-135 km/h ning kiirust mõõdetakse paigalseisva kiirusmõõturiga. Seega tuleb menetlusaluse isiku poolt juhitava sõiduki lõplikuks kiiruseks lugeda mitte vähem kui 32 km/h. Samuti nähtub ka politsei pardakaamera videosalvestuselt, et läheneva mootorsõiduki puhul on mõõtur lugenud kiirusmõõturi maksimaalseks lugemiks 126 km/h.
2. Kiirusmõõturiga saadud mõõtmistulemus on usaldusväärne ning mõõtmise on teostanud pädev mõõtja. Kiirusemõõtmine vastas Vabariigi Valitsuse 16.06.
3. a määrusele nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et seadmele on tehtud test 18.05.2020.a kl 10.00 ning seadme töötemperatuur vastab mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele (tl 19). Taatlustunnistusest nähtub, et kiirusmõõtur on taadeldud 26.09.2019 (tl 26) ja mõõtmist teostanud liikluspolitseinik T.S. on läbinud pädeva mõõtja koolituse 14.05.2008.a (tl 27), seega on saanud kiirusmõõtja vastava koolituse ja on seega pädev mõõtmisi teostama.
4. Järelikult on tõendatud, et Olavi Siilak, juhtides mootorsõidukit mitte vähem kui 122 kilomeetrise tunnikiirusega kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, 3 ületas

§ 15

lg 1 p 1 rikkudes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h võrra ning seega olid tema käitumises

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. 17. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Kohtul ei ole kahtlust selles, et Olavi Siilak teadis, et kõnealusel teelõigul (asulavälisel teel) on suurimaks lubatud kiiruseks 90 km/h. Kohtu hinnangul pidi menetlusalusele isikule olema teada ka asjaolu, et ta ületab suurimat lubatud sõidukiirust. Kuna sõiduki kiiruseks oli mõõtmise hetkel vähemalt 122 km/h, siis on tuvastatud, et Olavi Siilak ületas kiirust 32 km/h, mis on vältimatult sõitjale füüsiliselt tajutav. Olavi Siilak ei vähendanud kiirust sellele vaatamata, mis tähendab, et ta tahtis või vähemalt möönis sellise kiirusega sõitmist. Seega tegutses Olavi Siilak väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.
2. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut toimepandud väärteo eest karistada. 20.

§ 227

lg 2 näeb ette sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

1. Kohtuväline menetleja määras Olavi Siilakule karistuseks 4 kuuks juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus leiab vastupidiselt menetlusaluse isiku kaebuses esitatule, et kohtuvälise menetleja karistus ei ole liialt karm.
2. KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Olavi Siilaku tegevuses ei ole karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58). Kergendava asjaoluna on menetlusalune isik palunud arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et menetlusalune isik oleks väljendanud siirast kahetsust teo toimepanemise osas kohtuvälisele menetlejale. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et Olavi Siilaku käitumises oleks tuvastatud kergendavaid asjaolusid (KarS § 57). Kohus leiab, et hetkel ei ole tuvastatav, et Olavi Siilak kahetseks oma tegu siiralt. Kaebusest nähtub vaid üldsõnaliselt, et tunnistab süüd ja kahetseb oma tegu ning et karistus ei vasta süüle, mistõttu palub menetlusalune isik leebemat karistust, et saaks jätkuvalt mootorsõidukit juhtida.
4. Kohtu hinnangul on Olavi Siilaku süü üle keskmise. Esmalt suurendab süüd tema enda suhtumine teosse, st asjaolu, et Olavi Siilak pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Lisaks nähtub karistusregistri väljatrükist (tl 21-22), et Olavi Siilak pani teo toime ajal, mil tal oli juba 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Registrist nähtub, et Olavi Siilak on neljal korral saanud rahatrahvi kiiruse ületamise 4 eest (

§ 227

lg 2 alusel) – väärteod on toime pandud 29.07.2019, 30.08.2019, 30.08.2019 ja 20.09.2019. Seega on tegemist korduva liiklusreeglite rikkujaga, keda ei ole rahatrahvid senini suutnud hoida uute rikkumiste toimepanemisest. Lisaks nähtub kohtuvälise menetleja 21.10.2019.a koostatud otsusest, et Olavi Siilakule määrati lisaks rahatrahvile juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks (tl 23-24), kuid ta rikkus ka

§ 201

lg 2 nõuet (juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta) 29.12.2019 ja on saanud karistada sama paragrahvi alusel ka 28.05.2020 kuupäeval. Seega peab eripreventiivses mõttes Olavi Siilakule käesolevalt karistus olema selline, mis mõjutaks teda muutma oma mitteõiguskuulekaid hoiakuid ning liikluskäitumist.

1. Kohtu hinnangul tuleb Olavi Siilaku poolt toime pandud väärteo toimepanemisse suhtuda ülima tõsiduse ja rangusega. Kiiruse ületamine taolises ulatuses võib kaasa tuua raskeid tagajärgi. Olavi Siilaku tegu kujutas endast ohtu nii temale endale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisega. Seega peab suhtuma liiklusreeglite rikkujasse ja korduvalt lubatud suurimat sõidukiirust ületades isikutesse äärmise tähelepanuga ning anda ühiskonnale samuti signaal, et taolist käitumist ei saa sallida.
2. Kohus leiab, et karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine – on kohane meede, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat karistatust. Nähtuvalt karistusregistrist on isikul neli kehtivat kiiruseületamise karistust, seega ei ole ka praeguse väärteo toimepanemisel võimalik väita, et tegemist oleks ühekordse juhusliku süüteoga. Olavi Siilak on liikluses korduvalt käitunud ohtu tekitavalt ning selline käitumine on talle harjumuspärane. Varasemad rahatrahvid ei ole Olavi Siilakule eripreventiivset mõju avaldanud, samuti ka mitte 2 kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine. Seetõttu leiab kohus, et kohtuväline menetleja on toiminud õigesti, määrates käesoleval juhul Olavi Siilakule karistuseks 4 kuu pikkuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.
3. Kaebuses on Olavi Siilak märkinud, et palub vähendada juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuni, kuivõrd ta töötab ekskavaatorijuhina ning peab viima oma alaealist last lasteaeda, mis asub ligikaudu 9 km kaugusel. Ka Olavi Siilaku tööandja on märkinud, et Olavi Siilak vajab oma töös juhilube.
4. Kohus möönab, et juhtimisõiguse äravõtmine tekitab isikutel teatud ebamugavusi nii eraelus kui ka tööalaselt. Samas tuleb karistuse määramisel arvestada ka eripreventiivsete eesmärkidega – kuna varasemad rahatrahvid ei ole isikule mingitki mõju osutanud, tuleb karistada isikut vastava karistusega, mis sellist eesmärki täidaks. Põhimõtteliselt on võimalik abi paluda juhiluba omavatelt lähedastelt ning kasutada vajadusel ühistransporti ja muuta oma käitumisharjumusi vastavalt. Ilmselt on võimalik menetlusalusel isikul teha kokkuleppeid ka tööandjaga, kuna tegemist on siiski ajutise meetmena. Kui omistada tähtsust kaebuses väljatoodud argumentidele (elukoht maapiirkonnas, juhiload tööülesannete täitmiseks), siis ei oleks võimalik juhtimisõigust taolistelt isikutelt ära võtta. See ei ole aga seadusandja kehtestatud eesmärgiks. Lähtuda tuleb isiku ohtlikkusest ja sobivast sekkumisvahendist ohtlikkuse vähendamiseks. Nähtuvalt KarS § 50 lg-s 2 toodud erandi kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
5. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Olavi Siilaku kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.06.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2780,20,004412 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 5 Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6