Obsah (5)

§ 371§ 663§ 667§ 173§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-5302 Kohtuas

) § 209). Seega ei saa kohus lugeda hagejaks YY.

1. Isegi, kui kohtul oleks võimalik enne hagi menetlusse võtmist lugeda kohaseks hagejaks YY, siis ei nähtu hagist YY kui osaniku õiguste rikkumist. Kostja kui hageja osaniku, vastutus saab tuleneda äriseadustiku (ÄS) § 188 lg-test 1 ja
2. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et kahju on tekkinud osaühingule, mitte YY-le kui osaühingu osanikule. Seega ei saa YY-l kui osaühingu osanikul olla hagiavalduse asjaolude kohaselt nõuet teise osaniku (kostja) vastu. Kohus ei võta sellist nõuet menetlusse

§ 371

lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

1. Kostja kui osaniku vastutus osaühingu ees saab tuleneda samuti ÄS § 188 lg-test 1 ja
2. Kostja kui osaühingu osanik ei saanud müügilepingut sõlmida, sest selline pädevus osanikul puudub. Kohus ei võta sellist nõuet menetlusse

§ 371

lg 2 p 1 alusel, kuna hagis toodud asjaolude alusel ei saanud osanik (kostja) osaühingule (hageja) kahju selliselt tekitada. 2 2-19-5302

1. Hageja väidab, et YY kui juhatuse liikme volitused olid tähtaja möödumise tõttu aastal 2009 lõppenud ja ta ei oleks tohtinud sõidukit müüa. Samas olid sellel hetkel mõlemad juhatuse liikmed ka võrdsetes osades osanikud ning ükski osanik ei ole 10 aasta jooksu vaidlustanud seda, et YY ja XX on juhatuse liikmetena jätkanud ka pärast volituste tähtaja möödumist
2. aastal.
3. Lisaks eeltoodule ei võta kohus hagi menetlusse ka

§ 371

lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja pöördus kohtusse ca 10 aastat hiljem, kui tehing toimus ehk nõue osaniku vastu on ilmselgelt hagi esitamise ajaks aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 150). Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 06.04.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja palub asja uut arutamist tuginedes algselt esitatud väidetele algses hagis ning kahju tekkimise aja arvestamist hetkest kui reaalselt tekkis osaühingule kahju.
2. Juhul, kui müüakse osaühingule kuuluvat põhivara oluliselt alla oma omahinna, on tegemist osaniku õiguste rikkumisega. Sõiduki müümisest saadud summa ei ole laekunud hageja pangakontole. Kostja väited väidetavale raamatupidamise programmile on paljasõnalised. Hageja ei suuda määratleda kahju tekkimise aega, kuna puudub täpne ülevaade raamatupidamisest ning kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele vastavaid dokumente esitanud. Kahju tekkimise aega tuleb arvestada hetkest kui reaalselt osaühingule kahju tekkis.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohtus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 16. Maakohus on käesoleval juhul põhjendatult lugenud hagejaks osaühingu SAMASIPU, kes algselt hagi kohtusse esitas. Sellega nõustub määruskaebuses ka hageja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohaseks kostjaks on XX (osaühingu osanik ja juhatuse liige), kes hagiavalduses esitatu kohaselt võõrandas osaühingule kuuluva vara. 17.

§ 371

lg 2 p 1 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Viidatud säte ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse ja seda saab kohus rakendada siis, kui esitatud hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada.

§ 371

lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

§ 371

lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada.

§ 371

lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte 3 2-19-5302 tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (RKTKm nr 3-2-1-5607, p-d 10 ja 11; nr 3-2-1-192-13, p 8).

1. Ringkonnakohus ei nõustu, et osaühingu nõue XX vastu ei ole käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses esitatu kohaselt on XX sõlminud sõiduki Scania R124LA müügilepingu. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse müügilepingu sai XX sõlmida kui osaühingu juhatuse liige (TsÜS § 31 lg 2, ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Ka kostja on vastuses hagile selgitanud, et ta teostas vaidlusaluse sõiduki müügi juhatuse liikmena ning et ta on osaühingu juhatuse liikmeks siiamaani. Seega võib XX osaühingu ees vastutada juhatuse liikme vastutuse alusel (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 ja ÄS § 187 lg 2). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, miks ei ole õiguslikult põhjendatud osaühingu kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu.
2. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause) (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 14).
3. Kuivõrd hagi materjalidele tuginedes, esinevad õigusnormid, mis võivad anda aluse hagi rahuldamiseks ning ei saa väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, siis on maakohus keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Maakohtu tuginemine nõude aegumisele on praegusel menetlusetapis ebaõige. Riigikohus on selgitanud, et

§ 371

ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata, kui kostja on teatanud kohtule aegumise vastuväite esitamise kavatsusest. Aegumise vastuväite esitamine võib teatavatel asjaoludel olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2). Seega tuleb nõude aegumise küsimus lahendada sisulises menetluses (RKTKm nr 3-2-1-15114, p 15). 22. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

23. Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (

§ 372lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots 4