KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ § 2 (määrus nr 53)).

1. e)Määruse nr 32 seletuskirjas on sõnaselgelt väljendatud, et määruse muudatusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sealhulgas juriidilise isiku omanikud ja juhid vastaksid 100 % noore põllumajandustootja nõuetele (määruse nr 32 seletuskiri, lk 8). Kuivõrd eelnimetatud õigusaktid käsitlevad selgelt tõhusa ja pikaajalise kontrolli tagamise kontekstis nii juriidilise isiku omanikke kui ka juhte, on ilmselge, et toetuse saamise tingimustest tulenevalt peavad ka juriidilise isiku juhatuse liikmed olema noored põllumajandustootjad määruse nr 1307/2013 art 50 lg 2 tähenduses.
2. f)PRIA osutab ÄS § 180 lg-le 1, mille kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Osaühingu juhtimine hõlmab nii juhatuse faktilist tegutsemist organisatsiooni sisesuhetes – nt organisatsiooni moodustamine ja selle üle kontrolli teostamine, osaühingu tegevuse planeerimine ja eelarvete koostamine, toimiva finantsjuhtimisesüsteemi kindlustamine ja raamatupidamise korraldamine. Samuti õigusliku tähendusega toimingute tegemist – nt juhatuse otsuste vastuvõtmine, samuti konkreetsete äriliste otsuste tegemine.1 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab vaidlustatud PRIA otsused kaebajat puudutavas osas ja kohustab PRIA-t kaebaja taotlust käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama. 10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus lähtub otsuse punktides 11–14 õigetest õiguslikest alustest. Ringkonnakohus viitab neile punktidele ega pea vajalikuks neid korrata. 11. Käesoleva kaasuse põhiküsimuseks on, kas tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 ja määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b mõttes teostab ainult 1 K. Saare, U. Volens, A. Vutt, M. Vutt. Ühinguõigus I. Juura 2016, lk 134. 5 osanik või teostavad seda osanik ja juhatuse liige üheskoos. Kaebaja väidab, et äriühingu üle saab tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostada ainult osanik. Sellest tulenevalt ei oleks PRIA tohtinud jätta kaebaja noore põllumajandustootja toetuse taotlust rahuldamata, vaid oleks pidanud selle rahuldama. PRIA on seevastu seisukohal, et tõhusat ja pikaajalist kontrolli teostavad nii osanikud kui ka äriühingu juhatuse liikmed üheskoos. Kuigi K. Everst oli ja on kaebaja ainuosanik, oli kaebajal taotluse esitamise hetkel kaks juhatuse liiget, kellest üks (H. Unt) ei vastanud toetuse määramise tingimustele. 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle teostab käesoleval juhul ainult osanik. Selle järelduse kasuks kõnelevad nii keelelised, geneetilised kui ka süstemaatilised argumendid. 13. Määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b sätestab: „Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõikes 1 osutatud iga-aastast noorte põllumajandustootjate toetust antakse juriidilisele isikule, sõltumata tema õiguslikust vormist, kui on täidetud järgmised tingimused: […]
3. b)noor põllumajandustootja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 50 lõike 2 tähenduses teostab juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise, tulude ja finantsriskidega esimesel aastal, kui juriidiline isik noorte põllumajandustootjate toetuse kava raames toetust taotleb. Kui juriidilise isiku kapital kuulub mitmele füüsilisele isikule, sealhulgas isiku(te)le, keda ei käsitata noore põllumajandustootjana, või kui tema juhtimises osaleb mitu füüsilist isikut, peab noor põllumajandustootja olema suuteline teostama sellist tõhusat ja pikaajalist kontrolli üksi või koos teiste põllumajandustootjatega“. Viidatud sättega seoses saab välja tuua kaks keelelist argumenti. Esiteks viitab määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b teine lause sõnaselgelt juriidilise isiku kapitali kuuluvusele kui otsustavale kriteeriumile. Teiseks ei pruugi termin „juhtimine“ antud punktis tähendada tingimata viidet äriühingu juhatusele. Määruse nr 639/2014 eestikeelses tõlkes on küll tulude ja finantsriski kõrval juttu juhtimisest. Määruse nr 639/2014 saksakeelses tõlkes on aga näiteks kasutatud juhtimise tähistamiseks terminit „Betriebsführung“, samas kui äriühingu juhatuse liiget tähistav erialatermin on „Geschäftsführer“. See osutab vajadusele neid kahte üksteisest eristada. Samale vajadusele viitab ka eelpool viidatud art 49 lg 1 punkt b teine lause. Silmas tuleb pidada, et Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on käesolevas kontekstis relevantne termini „juhtima“ tähendus üldkeeles: „kellegi v. millegi tegevust, toimimist suunama, teatavas suunas mõjutama.“2 Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b peab silmas termini „juhtimine“ laiemat, üldkeelelist tähendust ega viita tingimata äriühingu juhatusele. Teisisõnu, määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punktist b ei saa järeldada, et iga juhatuse liige peaks tingimata vastama noore põllumajandustootja kriteeriumitele. 14. PRIA otsib määruse nr 639/2014 art 49 lg 1 punkt b tõlgendamisel abi määruse preambuli punktist 62, mille kohaselt: „Määrusega (EL) nr 1307/2013 on ette nähtud noorte põllumajandustootjate toetuse saamise tingimused. Eelkõige peavad toetuse saamiseks olema täidetud tingimused, et noor põllumajandustootja asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või et ta on asutanud põllumajandusliku majapidamise viis aastat enne seda, kui ta esitas esimest korda toetusetaotluse, samuti peab ta olema esimese toetusetaotluse esitamise aastal kuni 40aastane. Juriidiliste isikute puhul peavad need tingimused olema täidetud kõigi nende füüsiliste isikute puhul, kellel on tegelik ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle, nagu on sätestanud Euroopa Liidu Kohus. Lisaks oleks vaja täpsustada, millistele tingimustele peavad juriidiline isik ja tema üle kontrolli omav(
4. ad)füüsiline(sed) isik(
5. ud)vastama.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et ka sellest preambuli punktist ei saa järeldada midagi eelnevast lahknevat. Ka selle punkti järgi on otsustavaks kriteeriumiks tegelik 2 https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=juhtima. 6 ja pikaaegne kontroll juriidilise isiku üle. Sellest ei saa järeldada, et juhtimine hõlmab tingimata äriühingu juhatuse liikmeks olekut. 15. Edasi väidab PRIA, et nõue, et kõik juhatuse liikmed peavad vastama noore põllumajandustootja kriteeriumitele, tuleneb määrusest nr 32. Asjassepuutuv määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 sätestab: „Noor põllumajandustootja teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 49 lõike 1 punktis b nimetatud tõhusat ja pikaajalist kontrolli, kui: […] 2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus, aktsiaseltsis või tulundusühistus 100 protsenti häältest ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu juhatuse liige.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et ka nimetatud säte ei kinnita kuidagi PRIA tõlgendust. Täidetud peavad olema kaks tingimust. Esiteks peab isik, kes vastab noore põllumajandustootja tingimustele, omama osaühingus 100 % häältest. See tingimus on täidetud, sest K. Everst omas ja omab OÜ-s Nubi 100 % häältest. Teiseks peab iga noor põllumajandustootja olema osaühingu juhatuse liige. PRIA on seda normi ilmselgelt tõlgendanud hoopis selliselt, et iga osaühingu juhatuse liige peab olema noor põllumajandustootja. See aga ei ole sugugi kooskõlas normi sõnastusega. Määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 järgi peab iga noor põllumajandustootja olema osaühingu juhatuse liige. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka see tingimus on ilmselgelt täidetud, sest K. Everst kui OÜ Nubi ainuosanik oli ja on OÜ Nubi juhatuse liige, st iga noor põllumajandustootja on juhatuse liige. See, et taotluse esitamise hetkel oli lisaks K. Everstile veel H. Unt OÜ Nubi juhatuse liige, ei mängi määruse nr 32 § 14 lg 3 p 2 sõnastuse kohaselt mingit rolli. 16. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ja kui, siis mida lisab esitatud tõlgendusele määruse nr 32 2016. a muudatuse seletuskiri.3 Peamine lõik, millele PRIA tugineb, kõlab järgmiselt: „Eesti on otsustanud rakendada erandit ja käesoleva määruse muudatusega kehtestatakse nõue, et kõik noore põllumajandustootja toetuse saajad, sealhulgas juriidiliste isikute omanikud ja juhid, vastaksid 100% noore põllumajandustootja nõuetele. Siiski on võimalus, et 2015. aastal noore põllumajandustootja toetust saanud äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle omanike juhatuse ringis ei olnud 100 % noored, teevad muudatusi omanike ja juhatuse ringis. Sellisel juhul on võimalus jätkuvalt saada noore põllumajandustootja toetust ning viie aasta perioodi arvestuses jääb kehtima 2015. aastal määratud algusaasta. […] MAK raames antava toetuse puhul peab taotluse esitamise ajal taotleja olema noorem kui 40 aastat või peavad kõik tema osanikud ja juhatuse liikmed olema nooremad kui 40 aastat, st ettevõte peab 100% kuuluma noortele. Käesoleva muudatusega ühtlustame otsetoetuse raames antava toetuse nõuded MAK raames antava toetuse nõuetega.“ Kaebaja on seevastu osutanud samas seletuskirjas sisalduvale järgnevale tekstilõigule: „Seega kehtestatakse nõue nii, et noore põllumajandustootja toetust saab taotleda taotleja juhul, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmeteks on noor(
6. ed)põllumajandustootja(
7. d)või kui äriühingu (Äriseadustiku § 2 lõike 1 mõistes täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) osakutest osaühingu ja tulundusühistu puhul või aktsiatest aktsiaseltsi puhul kuuluvad kõik noore(te)le põllumajandustootja(te)le ja äriühingu juhatusse kuuluvad osanikud või aktsionärid. […] Seega jäävad toetuse sihtgrupist välja äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle liikmete, nõukogu liikmete, osanike või aktsionäride hulgas on määruse 1307/2013 artikli 50 lõikele 2 mitte vastavaid isikuid ehk äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu hulgas on liikmeid, osanikke või aktsionäre, kes ei ole noored määruse 1307/2013 artikli 50 lõike 2 mõistes.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 32 2016. a muudatuse seletuskiri on mõnevõrra vastuoluline ja arusaamatu, kuna selles on kord juttu „omanike juhatuse ringist“, kord „omanike ja juhatuse ringist“ ning kord „äriühingu, sihtasutuse või mittetulundusühingu hulgas liikmetest, osanikest või aktsionäridest“. 3 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e07b98a3-d664-4af2-a5be-7928d9ffb4ec?activity=1#ZfOFFoH4. 7 Siiski osutab lõik, millele tugineb kaebaja, sellele, et ka määruseandja ei saanud pidada silmas seda, et kõik osaühingu juhatuse liikmed peavad olema noored põllumajandustootjad. Samuti ei saa vaid õigusakti seletuskirjale tuginedes kalduda kõrvale normi selgest sõnastusest. Pigem tuleb ka seletuskirja mõista selliselt, et see kinnitab eelnevat keelelist tõlgendust, et osaühingu puhul peavad kõik osanikud ja juhul, kui osaühingul on nõukogu, ka selle liikmed olema noored põllumajandustootjad. Kaebajal ei ole nõukogu. Niisiis on nõue, et kõik osanikud peavad olema noored põllumajandustootjad, nagu eelnevalt kindlaks tehtud, täidetud. 17. Pooled vaidlevad ka selle üle, millist tähendust omab antud kontekstis äriseadustik. Ringkonnakohus on seisukohal, et äriseadustikus sätestatud otsustuspädevusi tuleb kahtlemata arvesse võtta. PRIA tugineb ÄS § 180 lg-le 1, mille kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Ringkonnakohus leiab, et PRIA tõlgendus ei arvesta kõiki äriseadustiku norme nende koosmõjus. Ringkonnakohus juhib PRIA tähelepanu eelkõige ÄS §-le 168, iseäranis selle lg 1 punktidele 4 ja 5 ning lg-le 2. ÄS § 168 lg 1 punktid 4 ja 5 sätestavad: „Osanike pädevusse kuulub: […] 4) kui ühingul ei ole nõukogu – juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine“. ÄS § 168 lg 2 sätestab: „Osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.“ Nendest normidest tulenevalt saab OÜ Nubi ainuosanik K. Everst iga teise juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda, üksinda kasumit jaotada ning otsustada kõiki äriühingut puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt. Sellest normist nähtuvalt on nö jäme ots osaühingus ilmselgelt ainuosaniku käes, kes on ka tegelik kasusaaja. Selle valguses ei teosta äriühingu osanikuks mitteolev juhatuse liige käesoleval juhtumil ilmselgelt tõhusat ja pikaajalist kontrolli äriühingu üle. 18. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas Euroopa Kohtu 25.10.2012. a otsus nr C-592/11 on antud asjas kohalduv, ja kui, siis millist tähendust see omab. Kaebaja tugineb sellele otsusele. PRIA väidab, et kõnesolev otsus käsitleb eelmisel maaelu arengukava programmperioodil maaelu arengukava alusel antud noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, mitte käesoleva vaidluse aluseks oleva otsetoetusena antava noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimusi. Ringkonnakohus peab Euroopa Kohtu otsust nr C-592/11 antud asjas asjakohaseks. PRIA-l on küll õigus, et see puudutas eelmisel maaelu arengukava programmperioodil maaelu arengukava alusel antud noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, kuid samas kehtestab see otsus üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada ka käesoleva vaidluse esemeks oleva noore põllumajandustootja toetuse saamise tingimuste tõlgendamisel. Selle otsuse punktile 56 teeb otsese viite ka eelpool tsiteeritud määruse nr 639/2014 preambuli punkt 62, millele PRIA ise tugineb. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud kontekstis on kõige asjakohasem Euroopa Kohtu otsuse nr C-592/11 punkt 61, millele on tuginenud ka kaebaja ja kus kohus on märkinud: „Kuigi liikmesriigid võivad konkreetsemalt täpsustada neid tingimusi, mille alusel saab järeldada, et toetuse taotleja on põllumajandusettevõtte juht, ei või need tingimused väljuda raamistikust, mida tingimustega soovitakse täpsustada, ning need peavad seega – määruse nr 1698/2005 eesmärke silmas pidades – tagama, et kõnealusel isikul oleks tegelik ja püsiv kontroll nii põllumajandusettevõtte kui ka selle juhtimise üle. Põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud õigusnormid vastavad nendele nõuetele, kuivõrd need sätestavad, et kui noor põllumajandustootja alustab tegevust juriidilise isiku vormis, on toetuse saamise tingimuseks eelkõige see, et tal oleks selle juriidilises isikus otsustuspädevus, mis eeldab, et talle kuuluvad vähemalt pooled selle äriühingu aktsiad ning et need aktsiad moodustavad üle poole hääleõiguslikest aktsiatest.“ Viidatud kaasuses oli küsimus selles, kas põllumajandusettevõtte vähemusaktsionäri ja juhatuse ainuliikmena varem tegutsenud füüsiline isik sai taotleda põllumajandustootja tegevuse alustamise toetust, kui ta asus iseseisvalt talu pidama. Euroopa Kohus ei pidanud oluliseks kaebaja varasemat tegutsemist teise põllumajandusettevõtte 8 vähemusaktsionäri ja juhatuse ainuliikmena. Seegi järeldus viitab sellele, et juhatuse liikme staatus ei pruugi olla määrav. 19. PRIA on täiendavalt tuginenud määrusele nr 1305/2013 ja väitnud, et selle alusel antava toetuse puhul peavad kõik toetuse taotleja osanikud ja juhatuse liikmed olema noored põllumajandustootjad, st ettevõte peab 100 % kuuluma noortele põllumajandustootjatele. Selle kinnituseks on PRIA viidanud

§-le 2.

§ 2on 10-lõikeline.

Samas omab regulatsioon oma põhiosas tõepoolest sarnasusi määruse nr 32 regulatsiooniga.

§ 2

lg 1 p 2 sätestab toetusõiguslikud äriühingud: „Toetust võib taotleda komisjoni soovituse (EL) nr 361/2003, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), lisa tähenduses mikro- või väikeettevõtja (edaspidi taotleja), kes on: […] 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.07.2014, lk 1–17), artikli 2 punktis 2 sätestatud nõuetele vastav äriühing, välja arvatud tulundusühistu, kelle kõik osanikud või aktsionärid on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased füüsilised isikud.“ Sellest nähtuvalt on oluline, kes on äriühingu osanik või aktsionär, mitte aga juhatuse liige.

§ 2

lg 2 p 2 sarnaneb määruse nr 32 § 14 lg 3 punktile 2: „Lõike 1 punktis 2 nimetatud füüsiline isik (edaspidi noor põllumajandustootja) teeb üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega äriühingu üle komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 807/2014 artikli 2 lõikes 2 nimetatud kontrolli, kui: […] 2) noor põllumajandustootja omab üksinda või koos teiste noorte põllumajandustootjatega osaühingus või aktsiaseltsis 100 protsenti osa- või aktsiakapitalist ja iga noor põllumajandustootja on osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige.“ Sarnase sõnastuse tõttu kehtib selles osas ülal otsuse punktis 15 öeldu, mille kohaselt tuleb seda sõnastust mõista mitte nii, et iga osaühingu juhatuse liige peab olema noor põllumajandustootja, vaid nii, nagu see on sõnastatud ehk et iga noor põllumajandustootja peab olema osaühingu juhatuse liige. PRIA tõlgendus ei ole kooskõlas normi sõnastusega.

1. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus niisiis, et PRIA ja halduskohus on eksinud kehtiva õiguse tõlgendamisel. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab PRIA 30.11.
2. a otsuse nr 12-6/18/891 kaebajat puudutavas osas ja 22.02.
3. a vaideotsuse nr 12-4/18/161-2 ning kohustab PRIA-t kaebaja taotlust käesoleva otsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
4. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud PRIA kanda. Kaebaja on tasunud mõlemas kohtuastmes riigilõivu 15 eurot, kokku seega 30 eurot. Kohtuväliseid kulusid kaebaja väitnud ei ole. Seega mõistab ringkonnakohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja 30 eurot menetluskulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 9