4-20-3288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

) § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ning

§ 227

lg 5 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks Silver Paimla, isikukood: 39212130820; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: N OÜ; tel: xxxx; e-post: xxxx; karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 16.07.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,010717 muutmata ning Silver Paimla kaebus rahuldamata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
5. Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuuekuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest.
6. Silver Paimla on

§-st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1 4-20-3288 6. Otsuse koopia saata Maanteeametile. Silver Paimlale, Politsei- ja Piirivalveametile ning EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Silver Paimlale heidetakse väärteoasjas nr 2302,20,010717 ette seda, et ta 27.06.2020 kell 18.47 Harju maakonnas Maardu linnas Tallinn-Narva tee 15-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) kiirusega 180+/-6 km/h, ületades suurimat antud teelõigul lubatud sõidukiirust 110 km/h, mitte vähem kui 64 km/h võrra. Oma tegevusega rikkus Silver Paimla

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 4 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 16.07.2020 otsusega karistati Silver Paimlat

§ 227

lg 4 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 euro suuruses summas ning

§ 227lg 5 p 3 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

1. Otsuse peale esitas menetlusalune isik 31.07.2020 kaebuse. Kaebuses palus Silver Paimla tühistada lisakaristus täies ulatuses. Kaebaja selgitas, et ilma juhtimisõiguseta kaotab ta oma töö, ei suuda taastuda rahatrahvi tasumisest ning ei tule toime igakuiste maksetega ja perekonna ülalpidamisega. Kaebaja ei saa bussiga kodukohast tööle, talvekuudel on teed tihtipeale hooldamata ning tööle saamisel ja lapse lasteaeda viimisel on ainus liikumisvõimalus oma auto. Silver Paimla ei soovinud kohtuistungil osaleda.
2. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebaja süü on tõendatud. Isik on rikkumise toime pannud tahtlikult. Menetlusalune isik oli teadlik, et võimalik karistusviis võib olla juhtimisõiguse äravõtmine ning tal on juhtimisõigus vajalik nii tööalaselt kui ka igapäevasteks toiminguteks. Ometi ei hoidnud see teadmine ära rikkumise toimepanemist. Isikule ei pea andma võimalust valida endale sobivam karistus, üldpreventiivse eesmärgina tuleb näidata liiklejatele, et selline tegu saab karmilt karistatud, eripreventiivse eesmärgina peab karistus isikut mõjutama taoliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kokkuvõttes märgib kohtuväline menetleja, et määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja on põhjendatud, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 227

lg 4 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus kontrollib esmalt Silver Paimla tegevuse vastavust

§ 227lg 4 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

6. Silver Paimla menetlusaluse isikuna antud ütlused näitavad, et ta liikus 27.06.2020 Tallinnast suunaga Narva poole sõiduautoga (xxxx) ning ületas oluliselt lubatud sõidukiirust. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteo toimepanemine tõendatud heli- ja videosalvestusega, mille salvestuse andmetest nähtuvalt mõõdeti 27.06.2020 kella 18.462 4-20-3288 18.47 vahel Tallinn-Narva mnt 15 km-l sõiduauto xxxx liikumiskiirust, kusjuures suurimaks sõidukiiruseks tuvastati 180 km/h. Samast salvestusest nähtuvalt oli suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul 110 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning 180 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-6 km/h1, ületas Silver Paimla lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h (174 km/h – 110 km/h = 64 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime

§ 227lg-s 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.

7.

§ 227

lg-s 4 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb kiirusemõõturi kasutamise protokolli asendanud heli- ja videosalvestusest, et kontrollitava sõiduki kiirust mõõdeti 14 sekundi vältel, kusjuures kiirus kasvas 158 km/h kuni 180 km/h ning langes siis uuesti 156 km/h. Silver Paimla juhitava sõiduki ees olid märgatavalt aeglasemalt liikuvad sõidukid. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei jälginud ta spidomeetrit ning kiirus läks lubatust oluliselt üle. Kohtu hinnangul on 174 km/h selline kiirus, mis on tajutav sõidukijuhile varasema sõidukogemuse põhjal ka siis, kui ta parasjagu spidomeetrit ei vaata. Ülemäära suurest sõidukiirusest pidi menetlusalune isik aru saama ka eessõitvate sõidukite aeglasema liikumiskiiruse põhjal. Seega leiab kohus, et Silver Paimla pani teo toime kavatsetult – tema eesmärk oli kiirendada ning ta pidas võimalikuks, et tema juhitava sõiduki kiirus ületab oluliselt selles kohas lubatud sõidukiirust. 8. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 4 koosseisule.

1. Silver Paimla õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)
3. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis on

§ 227

lg 4 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 päevamäära, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Lisakaristusena on

§ 227

lg 5 p 3 järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Silver Paimlale toimepandu eest määranud rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras (150 päevamäära) ning võtnud lisakaristusena juhtimisõiguse minimaalseks tähtajaks (kuueks kuuks).

1. Kohtu hinnangul on Silver Paimla süü talle etteheidetavas sõidukiiruse ületamises keskmisest suurem. Menetlusalune isik on ületanud sõidukiirust vähemalt 64 km/h ning seda õhtusel tipptunnil, kus liiklus on töölt koju saabuvate isikute tõttu tihe. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika Maanteeameti kodulehel https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/ulevaade2019-aasta-surmaga-loppenud#tab-1 näitab, et
2. aastal maanteedel toimunud 12-st ühesõidukiõnnetusest, milles hukkus inimene, oli kolmes õnnetuses üheks riskifaktoriks suur kiirus. Niisamuti
3. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaadeVt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa
4. 1 3 4-20-3288 2019/liikluses-kaitumise-ulevaade-2019 näitab, et 78% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks. Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine keskmises suuruses rahatrahviga on õigustatud ning vastab Silver Paimla süü suurusele.
5. Kaebaja soovib, et temale määratud lisakaristus tühistatakse. Kohus ei pea sellist taotlust põhjendatuks. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et rikkumise toimepanemise seisuga ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise seisuga oli kaebajal kehtiv karistus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Seega ei olnud juhusliku rikkumisega, vaid retsidiivse käitumisega. Seejuures uus rikkumine oli varasemast ohtlikum, kuna varasemalt 23.08.2019 karistati Silver Paimlat

§ 227

lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h), ning käesoleval juhul heidetakse talle juba ette

§ 227

lg-s 4 sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h). Kohus leiab, kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest vajalikke järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud õhtuse tipptunni ajal tihedas liikluses, siis on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Piirkiirusel on põhjus. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta ning juhtimisõiguse taastamiseks tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest ja liiklusohutusest.

1. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust vajalik tööl käimiseks ja oma perekonna eest hoolitsemiseks, siis töö asukoht, maksete tasumise kohustus ja eelkooliealise lapse olemasolu oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Kui kaebaja leidis, et tema töö- ja pereelu korraldamiseks on juhilubade olemasolu vältimatult vajalik, siis pidanuks ta oma liiklusalasele käitumisele esitama kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolud kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka piisavaks aluseks isiku karistuse vähendamisele.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning Silver Paimla kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4