lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat,
ja § 329 järgi
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, 64 lg 1 alusel liitkaristusega vangistusega 3 aastat,
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristusena 3 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.03.2013.a. Üllar Susi vabanes vanglast pärast karistuse täielikku ärakandmist 25.09.2016.a; Väärteokorras karistatud 4-l korral: 28.10.2018.a. PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna otsusega NPALS § 151 lg 1 alusel; 01.05.2018.a PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna otsustega
lg 1 ja § 218 lg 1 – § 25 lg 2 alusel; 13.04.2018.a PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna otsusega LS § 224 lg 2 alusel. Tõkend: vahistamine alates 04.08.2020.a; elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 29.11.2018 kuni 29.11.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine 28.11.-29.11.2018.a, 10.03.-12.03.2019.a ja 02.08.2020 kuni 03.08.2020.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada Üllar Susi
2. Süüdi tunnistada Üllar Susi
3.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.11.-29.11.2018.a, ja 10.03.12.03.2019.a, s.o 5 (viis) päeva vangistust karistusaja hulka ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 5.
lg 1, 2, 3, 5 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 11 kuud 25 päeva vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust, kandmise alguseks lugeda
Ülejäänud karistust, 1 aasta 7 kuu 25 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2 ja 21 alusel on Üllar Susi kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta Üllar Susilt mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
§-i 424 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, see on korduvalt 19.07.2019 kella 23:35 paiku Tallinnas Sõpruse pst 242 juures suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis, (EKEI uuringuakti 1004T järgi tuvastati Üllar Susil narkojoove - GHB), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Samuti tema, olles 19.06.2013 karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-135496,
§-i 424 järgi ja uuesti juhtis, s.o korduvalt 07.03.2020 kella 19:15 paiku Harju maakonnas, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee 10 km-l mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis, (EKEI ekspertiisiakti nr 370T järgi tuvastati isikul alkoholijoove - etanooli veres 3,63 mg/g +/- 0,07mg/g , k=2, alkoholisisaldus veres mitte väiksem kui 3,56 mg/g), rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 ja LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. 3 LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 - Joobeseisund on narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove Seega süüdistatav Üllar Susi pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Samuti tema, olles isikuks, kes on varem
lg 1 alusel väärteokorras karistatud varguste eest kahel korral 01.05.2018.a (teod toime pandud 10.05.2018.a kell: 17:16 ja 10.05.2018 kell 17:30) uuesti, viibides 28.11.2018.a kella 20:10 paiku xxxx asuvas C AS-ile kuuluvas kaupluses xxxx hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis: - Jumestuskreem Fit Me, väärtusega 15,69 eurot - Huuleläige intense RED, väärtusega 12,90 eurot - Ripsmetušš MB Lash Sen, väärtusega 12,89 eurot - Somersby Pear siider, väärtusega 1,45 eurot - Kingapaelad, väärtusega 1,09 eurot Kõik kokku summas: 44,02 eurot, pani kauba endale jope sisse ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem
lg 1 alusel väärteokorras karistatud varguste eest kahel korral 01.05.2018.a (teod toime pandud 10.05.2018.a kell: 17:16 ja 10.05.2018 kell 17:30,), uuesti viibides 10.03.2019.a kella 14.07 paiku xxxx M OÜ AS`ile kuuluvas kaupluses xxxx hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis autokaamera maksumusega 13,49 eurot ja tualettvee David Beckham maksumusega 15,73 eurot, rikkudes tualettvee pakendi, kõik kokku summas 29,22 eurot, pani kauba endale jope taskusse ja möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid Üllar Susi ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni, tekitades kannatanule M OÜ-le varalist kahju summas 15,73 eurot. Seega süüdistatav Üllar Susi pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, see on
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga tekitati varalist kahju M OÜ-le, kes esitas tsiviilhagi summas 15,73 eurot. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Üllar Susi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Üllar Susi karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust,
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 2 aastat vangistust. Kokkuleppe järgi,
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb 4 arvata eelvangistuses viibitud aeg 28.11.-29.11.2018.a, ja 10.03.-12.03.2019.a, s.o 5 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 11 kuud 25 päeva. Kokkuleppe kohaselt,
lg 1, 2, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistusest pööratakse koheselt täitmisele 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
Ülejäänud 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust tuleb jätta täitmisele pööramata, kui Üllar Susi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks tuleb Üllar Susit
lg 2 p-de 2 ja 21 alusel kohustada käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kokkuleppe kohaselt tuleb
lg 1 p 1 alusel võtta Üllar Susilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt Üllar Susilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: kaitsjatasu summas 476,40 eurot (mille lisanduvad kulud kohtus), joobeseisundi tuvastamise kulud summas 297 eurot ja sundraha summas 876 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Üllar Susi süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Üllar Susi tuleb süüdi tunnistada
lg 2, § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad Üllar Susilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 297 eurot ning määratud kaitsja tasud kogusummas 508,80 eurot (sh 476,40 eurot kohtueelses menetluses ja 32,40 eurot kohtumenetluses), mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a 876 eurot. Kohus peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest peab kohus võimalikuks ajatada süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu M OÜ poolt summas 15,73 eurot. Süüdistatav Üllar Susi nõustus kohtus tsiviilhagi hüvitamisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus 5 kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Üllar Susilt välja M OÜ kasuks. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaaltoimikus olevad 1 DVD-plaat ja 3 CD-plaat salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Rikutud ese ehk tualettvesi koos rikutud pakendiga tuleb anda Üllar Susile pärast tsiviilhagi vabatahtliku hüvitamise tähtaja möödumist, kui hagi on hüvitatud. Vastasel juhul kuulub asitõend pärast tähtaja möödumist hävitamisele, kui väärtusetu ese. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.