lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Agnes Ollema-Barndõk Süüdistatav Merje Sinimeri, isikukood 46911305719, XXX Kaitsja riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuistungist ei taotlenud Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Merje Sinimeri kuriteos
2.
lg 4 alusel pöörata täitmisele Merje Sinimerile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 04.03.2020 kohtuotsusega nr 1-20-1720 mõistetud ärakandmata karistus vangistus 6 kuud. 3.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust eelmise, 04.03.2020, kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõista liitkaristus vangistus 1 aasta. 4.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta, s.o 360 päeva vangistust elektroonilise valvega 360 päeva. 4.1. Kohus määrab, et Merje Sinimeri kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
elama oma alalises elukohas: XXX 4.1.
lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et Merje Sinimeri on kohustatud elektroonilise valve all viibimise ajal täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. 4.3.
lg 2 p 5 alusel määrab kohus, et Merje Sinimeri on kohustatud 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma enda poolt valitud psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule ja ravivajaduse tuvastamisel alluma psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti poolt valitud raviskeemile, informeerides sellest kriminaalhooldusametnikku. 4.4.
lg 2 p 7 alusel määrab kohus, et Merje Sinimeri on kohustatud elektroonilise valve all viibimise tähtaja jooksul ning kaine eluviisi soodustamise eesmärgil mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi (baarid, lõbustusasutused). 5.
lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Merje Sinimeri keha külge. Kui Merje Sinimeri ei allu elektroonilisele valvele, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui Merje Sinimeri võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. Kui Merje Sinimeri paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, kusjuures elektroonilise järelevalve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks (
6.
lg 1 p 1 alusel võtta Merje Sinimerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Merje Sinimeril loovutada oma juhiluba Maanteeametile 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, kusjuures katseaeg lõppes 25.11.2017, kuid karistatud ei ole kustunud, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, juhtis 05.07.2020 kella 21.40 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX-l, registri andmetel X.Y-LE kuuluvat, kuid faktiliselt enda valduses olevat mootorsõidukit – sõiduautot Toyota Auris registreerimismärgiga XXX XXX– isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARMD-0150 (taatlustunnistuse nr TTRC-20/00052) mõõtes alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus 1,07 mg/liitri kohta, ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/liitri kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,97 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Merje Sinimeri mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Merje Sinimeri, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime
KOKKULEPPE SISU JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 18.09.2020 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör Merje Sinimeri süüdimõistmist
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo 3/5 toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 4 alusel pööratakse täitmisele Merje Sinimerile Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 04.03.2020 kohtuotsusega nr 1-20-1720 mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud vangistust ning
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetakse liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 6 kuud vangistust Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 04.03.2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks loetakse 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel asendatakse mõistetud karistus vangistus 1 aasta, s.o 360 päeva vangistust elektroonilise valvega 360 päeva. Määratakse, et Merje Sinimeri kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määratakse, et süüdistatav Merje Sinimeri on kohustatud elektroonilise valve all viibimise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel määratakse, et süüdistatav Merje Sinimeri on kohustatud 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma enda poolt valitud psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule ja ravivajaduse tuvastamisel alluma psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti poolt valitud raviskeemile, informeerides sellest kriminaalhooldusametnikku.
lg 2 p 7 alusel määratakse, et süüdistav Merje Sinimeri on kohustatud elektroonilise valve all viibimise tähtaja jooksul ning kaine eluviisi soodustamise eesmärgil mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema isikutega kes on tarvitanud või tarvitavad alkoholi.
lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.
MS § 175 lg 1 p 4, 6, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel mõistetakse Merje Sinimerilt riigieelarve tuludesse välja menetluskulud: sundraha 876 eurot, määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelsest menetlusest 185,64 ja sõiduki teisaldamise kulu 101,04 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Kohtuistungil leppisid prokurör ja süüdistatav täpsustavalt kokku
75 lg 2 p 7 alusel määratava käitumiskontrolli täiendava kohustuse sisu, määratledes, et süüdistatav kohustub mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi (baarid, lõbustusasutused). Kohustusest mitte suhelda alkoholi tarvitanud või tarvitavate isikutega loobuti. Kohtuistungil avaldas Merje Sinimeri, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Kinnitas nõusolekut mõistetud vangistusliku karistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks just sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4/5 4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Merje Sinimeri süüdi
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle kokkuleppekohane karistus, sh lisakaristus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatav on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 4,6, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: määratud kaitsja tasu ja kulud, sõiduki teisaldamise kulu ning sundraha. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Vastavalt karistuskokkuleppes esitatule ja taotlusele määrab kohus KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetega, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.