KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1520 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla peale Menetlustoimin

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. XX (kaebaja) esitas 13.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla peale, milles palus kohtu abi erinevate probleemide lahendamisel. Kaebajat hoitakse üksi ja talle ei anta psühholoogilist ravi. Ta saab harva inimestega suhelda ning väljastada oma palveid ja küsimusi. Vangla ei taga sotsiaalsete oskuste omandamist. Kaebaja soovib end parandada, et tema minevik ei rikuks edaspidi tema tulevikku. Vangla ei ole ette nähtud vaid elamiseks, vaid seal tuleks inimesi aidata, neid parandada ja suurendada nende teadmisi (sotsiaalseid oskusi). Eesmärk on inimest mitte hulluks ajada ja vältida enesetappe. Kui inimene istub vastu oma tahtmist üksi, tekivad tal halvad mõtted ja kannatab psüühiline seisund. Selle tagajärjel tekivad mitmed psüühilised ja füüsilised probleemid. Lisaks keeldus hambaarst kaebajat ravimast ja karjus tema peale.
2. Kohus jättis 14.08.2020 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva. Kohus selgitas, et kaebuses puudub nõue ja pole selge, millist konkreetset haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustab ja milliste enda õiguste rikkumist väidab. Kaebus on liiga üldsõnaline ja ebamäärane. Kaebajal tuleb edastada kohtule vaidlustatud haldusaktid ja tõendid oma väidete kinnitamiseks. Kinnipeetavate suhtes kehtib kohustuslik kohtueelne menetlus, kuid kaebusele lisatud Tallinna Vangla 23.07.2020 vaideotsusest nähtub kohtueelse vaidemenetluse läbimine vaid üksikvangistuse osas, mitte muudes kaebaja viidatud probleemides. Meditsiiniteenuste vaidlustamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtu poole, sest sellist vaidlust ei ole pädev lahendama halduskohus. Kaebajal tuleb tasuda riigilõiv seaduses ettenähtud ulatuses või taotleda menetlusabi andmist. 3-20-1520
3. Kaebaja esitas 19.08.2020 avalduse, milles soovis saada kaebuse ja menetlusabi taotluse esitamise osas venekeelseid selgitusi. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid. Samuti taotles ta juriidilist konsultatsiooni. Kaebaja soovib, et vangla kompenseeriks talle tekitatud psühholoogilise trauma ja et talle tehtaks psühholoogiline ekspertiis. Ta on esitanud korduvalt taotlusi, mis on jäetud rahuldamata. Kaebaja on soovinud saada tööle, kuid tema taotlustele ei ole vastatud.
4. Kohus tõlgendas 20.08.2020 määruses kaebaja avaldust menetlusabi taotlusena, millega kaebaja taotleb tema vabastamist menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest ja riigi õigusabi määramist. Kohus rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest ning andis kaebajale uue 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Riigi õigusabi taotlust ei saa kohus enne kaebuse puuduste kõrvaldamist lahendada.
5. Kaebaja palus 31.08.2020 kaebuse täienduses pikendada kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega, sest Tallinna Vangla ei ole toimetanud kaebajale kätte koopiaid tema kaebustest ja saadud vastustest. Kaebaja selgitas, et vangla ametnik rikkus 27.08.2020 kaebaja õigusi, diskrimineerides ja solvates teda ning väljendades sallimatust kaebaja emakeele ja kaebaja enda vastu. Ametnik provotseeris kaebajat agressiivsele käitumisele, kuna ei väljastanud talle tema küsitud taotluse blankette. Kaebaja palus kohtult abi vanglalt dokumentide kättesaamiseks, et kaebaja saaks esitada need tõenditena kohtule. Kaebajal on vaja sotsiaalset abi. Lisaks taotles kaebaja, et kohus vaataks läbi Tallinna Vangla kodukorra ja hindaks, kas see on humaanne ja otstarbekohane ega riiva lubamatult inimõigusi. Kaebaja palus kodukorda muuta.
6. Kohus küsis 04.09.2020 kohtunõudega Tallinna Vanglalt teavet ja dokumente kaebuses välja toodud probleemide osas.
7. Tallinna Vangla vastas kohtule 18.09.
9. Kohus küsis 23.09.2020 kohtunõudega Tallinna Vanglalt teavet ja dokumente kaebaja uute nõuetega seoses.
10. Kaebaja esitas 24.09.2020 kaebuse täienduse, milles teavitas kohut asjaolust, et teda on paigutatud Viru Vanglasse. Tallinna Vangla ei edasta kaebajale tema küsitud dokumente. Kaebaja taotleb enda tagasi paigutamist Tallinna Vanglasse, sest tunneb end Viru Vanglas kaitsetuna. Viru Vangla kodukord on piinlik ja piinab kaebaja õigusi. Keelatud on asjad, mis teistes vanglates on lubatud.
11. Tallinna Vangla vastas kohtule 29.09.
12. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kuna kaebaja ei ole kaebuse käiguta jätmisele vaatamata esitanud kohtule konkreetseid nõudeid, vaid kirjeldanud erinevaid probleeme, mis talle vanglas muret tekitavad, siis käsitleb kohus kaebaja kaebuse lubatavust nende probleemide kaupa.
14. Kaebaja vaidlustab tema ümberpaigutamist Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ja palub end tagasi paigutada Tallinna Vanglasse.

§ 47

lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, 2

-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise otsus on haldusakt (vt Riigikohtu 28.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 13) ja kinnipeetaval on võimalik seda otsust vaidlustada, kui see riivab tema subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu 14.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-76-10). Seega kui kaebaja leiab, et tema ümberpaigutamine Tallinna Vanglast Viru Vanglasse rikub tema subjektiivseid õigusi, on tal õigus esitada tema ümberpaigutamise otsuse peale vaie. Alles pärast vaide rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmist on kaebajal õigus esitada selle otsuse peale halduskohtule kaebus. Praegusel juhul ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (sellele ei ole viidanud ei kaebaja ega Tallinna Vangla ja selle läbimine ei oleks ümberpaigutamise aega arvestada ka reaalne), seega ei ole kaebuse esitamine ümberpaigutamise otsuse peale lubatav ja kaebus tuleb selles osas kaebajale läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

13. Kaebaja peab Viru Vangla kodukorda õigusvastaseks, sest sellega keelatakse asjad, mis on teistes vanglates lubatud. Kaebaja ei ole esitanud kodukorra vaidluseks ühtegi nõuet. Kõige efektiivsemalt tagavad kaebaja õigusi tühistamise ja kohustamise nõuded. Nende nõuete esitamine eeldab kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega kui kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukorra mingid sätted rikuvad tema õigusi, on tal võimalik esitada nende sätete peale vaie. Ilma kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlus läbimata ei ole lubatud kaebusega kohtu poole pöörduda. Seega tuleb kaebus selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

14. Kaebaja palus muuta Tallinna Vangla kodukorda. Kaebaja on edastanud kohtule oma 12.07.2020 kaebuse Tallinna Vanglale, milles vaidlustab Tallinna Vangla kodukorda. Samuti on Tallinna Vangla edastanud kohtule kaebaja 03.09.2020 vaide Justiitsministeeriumile, milles kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla kodukorda. Asjaoludest nähtuvalt ei ole Justiitsministeerium vaiet veel lahendanud. Kuna Justiitsministeerium sai kaebaja vaide kätte 16.09.2020, siis ei ole veel möödunud vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Seega ei ole kaebaja Tallinna Vangla kodukorra osas läbinud veel kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebus ei ole praegusel hetkel lubatav. Kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

Arvestades, et kaebaja on paigutatud Tallinna Vanglast ümber Viru Vanglasse, siis ei saa Tallinna Vangla kodukord enam kaebaja õigusi riivata, seega puudub kaebajal enam kaebeõigus selle vaidlustamiseks ja kaebus tuleks ka sel põhjusel tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

15. Kaebaja vaidlustab asjaolu, et teda hoiti Tallinna Vanglas üksinda kambris. Tallinna Vangla edastas kohtule: - kaebaja 02.06.2020 taotluse, milles kaebaja taotles endale kambrikaaslast; - Tallinna Vangla 02.07.2020 vastuse, millega jäeti kaebaja 02.06.2020 taotlus rahuldamata; 3

§ 121lg 2 p 2).

Isegi kui kaebaja paigutatakse tagasi Tallinna Vanglasse, tekib tema kambrisse paigutamisel uus olukord, mis tuleb uuesti lahendada. Seega kui kaebaja paigutatakse Tallinna Vanglas uuesti üksinda kambrisse, tuleb tal läbida selles küsimuses uus kohustuslik kohtueelne menetlus ja ta saab kaebuse halduskohtule esitada alles pärast kohtueelse menetluse läbimist. 16. Kaebaja soovib saada Tallinna Vanglalt kompensatsiooni talle tekitatud psühholoogilise trauma eest. VangS § 11 lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla vastustest kohtunõuetele nähtub, et kaebaja ei ole pöördunud väidetavalt talle tekitatud psühholoogilise trauma eest hüvitise nõudega vangla poole. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaebajal puudub õigus pöörduda selles küsimuses kaebusega kohtu poole. Kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

17. Kaebaja heidab ette, et Tallinna Vangla ei taganud talle sotsiaalsete oskuste omandamist. Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja 20.08.2020 ja 23.08.2020 avaldused, milles kaebaja avaldas Tallinna Vanglale soovi sotsiaalsete oskuste omandamiseks. Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtub, et kaebaja on saanud oma 20.08.2020 avaldusele suulise vastuse ja on loobunud kirjaliku vastuse nõudest. Kohtule edastatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja 23.08.2020 avaldusele oleks vastatud. Samuti ei nähtu selles küsimuses kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimist. Seega ei ole kaebuse esitamine lubatav ja kaebus tuleb tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

Kaebaja ei ole esitanud kohtule konkreetset nõuet, kuid kohtueelses menetluses väljendatut arvestades oleks efektiivseim nõue kohustamisnõue. Kohustamisnõue on muutunud kaebaja ümberpaigutamise tõttu sisutuks, sest kohus ei saa enam kohustada Tallinna Vanglat kaebajale sotsiaalsete oskuste omandamiseks mingeid koolitusi tagama või muid toiminguid tegema. Tallinna Vanglal ei oleks võimalik sellist kohtuotsust täita. Seega tuleb kaebus tagastada ka

§ 121lg 2 p 2 alusel.

18. Kaebaja heidab ette, et tal ei võimaldatud Tallinna Vanglas tööd saada. Tallinna Vangla edastas kohtule kaebaja 20.08.2020 avalduse, milles kaebaja soovis saada vanglas tööd. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja sellele avaldusele on vastatud suuliselt ja kaebaja on loobunud kirjaliku vastuse nõudest. Samas ei nähtu, et kaebaja oleks selles küsimuses läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, seega on kaebus lubamatu 4

§ 121lg 1 p 4).

Lisaks on kaebus muutunud selles küsimuses sisutuks. Kaebaja ei ole esitanud kohtule konkreetset nõuet, kuid kohtueelses menetluses väljendatut arvestades oleks efektiivseim nõue kohustamisnõue. Kohus ei saa enam kohustada Tallinna Vanglat kaebajale tööd tagama, sest Tallinna Vanglal ei oleks võimalik sellist kohtuotsust täita. Seega kuulub kaebus läbivaatamatult tagastamisele (

§ 121lg 2 p 2).

19. Kaebaja väitis, et vangla ametnik solvas teda, väljendades sallimatus kaebaja ja tema emakeele vastu. Tallinna Vangla edastas kohtule valvur Robin Raapeti 27.08.2020 ettekande selle kohta, et kaebaja kasutas 27.08.2020 ebatsensuurseid väljendeid. Samuti edastati kohtule kaebaja 30.08.2020 kaebus Tallinna Vanglale valvuri peale, kes väidetavalt provotseeris kaebajat. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale on vastatud suuliselt ja kaebaja on loobunud kirjaliku vastuse nõudest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samuti ei ole selge, millist nõuet soovib kaebaja selles küsimuses kohtule esitada. Kuna kohus on selgitanud 14.08.2020 määruses kaebajale selge nõude esitamise vajadust, kaebaja ei ole kohtule sellele vaatamata ühtegi selgesõnalist nõuet esitanud, siis ei ole võimalik kaebust selles küsimuses menetlusse võtta ja kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 2).

Kui kaebaja eesmärgiks oli taotleda kahju hüvitamist, siis tuleb tal selleks läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8). Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud, seega ei oleks hüvitamiskaebus lubatav ja tuleks tagastada (

§ 121lg 1 p 4).

20. Kaebaja väitel keeldus hambaarst teda ravimast. Tervishoiuteenust osutatakse vanglas eraõigusliku suhte raames. Halduskohus on

§ 4lg 1 alusel pädev lahendama vaid avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi.

Seega ei ole halduskohus pädev lahendama kaebajale vanglas tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega seotud vaidlusi ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebajal on võimalik pöörduda selles küsimuses maakohtu poole. 21. Kaebaja heidab ette, et talle ei antud Tallinna Vanglas psühholoogilist ravi ega tehtud psühholoogilist ekspertiisi. Ka psühholoogilise ravi määramine ja selleks vajalike uuringute tegemine kuulub tervishoiuteenuse osutamise valdkonda. Seega ei ole halduskohus pädev seda küsimust lahendama ja kaebus tuleb selles osas läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 1 p 1).

Kaebajal on võimalik pöörduda selles küsimuses maakohtu poole.

1. Kaebaja taotles riigi õigusabi andmist. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult ilma seda menetlusse võtmata, siis tuleb jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks määrata riigi õigusabi ka võimaliku tulevase määruskaebuse menetluse tarvis. Kaebaja on seni suutnud ise kohtuga suhelda ja saab eelduslikult ka määruskaebuse esitamisega ise hakkama.
2. Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5