← Eesti

2-20-106188/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-106188 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagid Peeter Aderi vastu võlgnevuse nõudes 559,25 eurot ja 157,46 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood xxx Hageja lepingulised esindajad: A.Z ja M.P, xxx; e-post: xxx Kostja: Peeter Ader, isikukood xxx; elu- ja asukoht teadmata Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Mõista Peeter Aderilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenev võlgnevus kokku 540,25 eurot, millest põhivõlgnevus 237,51 eurot, intress 21,69 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 201,05 eurot.
  4. Mõista Peeter Aderilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (237,51 eurot) alates 14.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivised mitte enam kui põhinõude ulatuses.
  5. Mõista Peeter Aderilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenev võlgnevus kokku 147,95 eurot, millest põhivõlgnevus 118,88 eurot, intress 9,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 19,64 eurot.
  6. Mõista Peeter Aderilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis põhinõudelt (118,88 eurot) alates 14.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, kuid kokku viivised mitte enam kui põhinõude ulatuses
  7. Jätta menetluskulud Peeter Aderi kanda. Mõista Peeter Aderilt välja Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivud kokku 200 eurot (125+75) ja hageja õigusabikulud hagimenetlustes kokku 350 eurot, kõik kokku 550 eurot. Peeter Aderil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  8. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõuded kokku 430 euro ulatuses.
  9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
  10. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants esitas
  11. veebruaril 2020 ja ka
  12. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldused võlgnikult võlgnevuste saamiseks. Kuna kohtu poolt tehtud 2

(4)makseettepanekuid ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, lõpetati
  1. juuni 2020 määrustega mõlemad maksekäsu kiirmenetlused (ts.asi nr xxx ja xxx) ja Aktiva Finants OÜ nõuded Peeter Aderi vastu anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. juulil 2020 saabusid kohtule mõlemas tsiviilasjas nõuetekohane hagiavaldus. Osaühing Aktiva Finants nõuab ühes
  3. juulil 2020 esitatud hagis Peeter Aderi vastu 237,51 euro suuruse põhivõlgnevuse, 21,69 euro suuruse intressi, 80 euro suuruse sissenõudmiskulude ja 201,05 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist (lepingud nr xxx ja xxx); ning teises samaaegselt esitatud hagis Peeter Aderi vastu 118,88 euro suuruse põhivõlgnevuse, 9,43 euro suuruse intressi ja 19,64 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist (lepingud nr xxx ja xxx). Hageja nõuded tulenevad kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud järgnevatest laenulepingutest: -
  4. juunil 2017 nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot; -
  5. juulil 2017 nr xxx mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; -
  6. juunil 2017 nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 275 eurot ning; -
  7. juulil 2017 nr xxx mille alusel sai kostja laenu 100 eurot. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused nõuetekohaselt/täielikult – laenu tagastamine koos intressidega maksegraafiku alusel – täitmata. Kaks lepingut, s.o xxx ja xxx lõppesid tähtaja saabumisega ning Placet Group OÜ ütles lepingud, mille tähtaeg ei olnud veel saabunud (xxx ja xxx), üles ja loovutas oma nõuded kostja osas hagejale. Tartu Maakohtu
  8. juuli 2020 määrusega liideti tsiviilasjad nr xxx ja xxx ja liidetud tsiviilasja numbriks jäi xxx Kuna juba samade asjade maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud
  9. juulil 2020 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt
  10. augustil 2020 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 08.09.2020). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagides taotluse hagiavaldustelt tasutud riigilõivu 125 eurot ja 75 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 480 eurot ja 300 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3
(4)Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hagihind ühes vaidluses on 559,25 eurot ja teises asjas 157,46 eurot. Menetlustoimingute ja – dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, peaks jääma mitte enam kui tsiviilasja hinna piiresse või alla selle. Lisaks leiab kohus, et kuna mõlemas eraldiseisvas hagis on nõuded seotud sama võlausaldajaga – Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingud, oleks mõistlikkuse ja kokkuhoiu mõttes pidanud hageja esitama ühe hagiavalduse, ning seetõttu on kohtu hinnangul ka ebaõiglane kahe sarnase hagi esitamise eest nõuda esindajatasusid vastavalt siis 480 eurot ning 300 eurot. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikulude suuruseks vastavalt 559,25 suuruse hagihinnaga nõudelt 200 eurot ning 157,46 euro suuruse hagihinnaga nõudelt 150 eurot, kokku 350 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 430 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 550 eurot, sh riigilõiv kokku 200 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 350 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.