2-20-1321/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1321 Tsiviilasi T A hagi I A vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 2 628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T A, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja K L, isikukood XXX elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Angela Jürgenson, OÜ HUGO Kostja I A, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Laureana Telk, OÜ HUGO Kohtuistungi toimumise aeg
3. september 2020 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada osaliselt hageja T A hagi I A vastu elatise nõudes.
5. Välja mõista kostjalt I A hageja T A kasuks igakuine elatis summas 170 (ükssada seitsekümmend) eurot kuus alates 01.veebruar 2020.a. kuni hageja T A täisealiseks saamiseni xxxxxxxx. a.
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jätta menetluskulud summas 120 eurot ja kostja kanda jätta menetluskulud summas 360 eurot.
7. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue
8. 26.01.
9. a esitas hageja T A Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja I A vastu igakuise elatise nõudes. Hageja elab koos ema K Liga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Kostja on hagejat rahaliselt toetanud, kuid toetus on ebastabiilne ja mittepiisav. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel, s.o mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates veebruarist
10. a (01.02.2020) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
11. Hageja igakuised kulud on 327-357 eurot kuus. Eluasemekulud on 80 eurot. Hageja elab koos emaga tuttava korteris ning tasuda tuleb elektri ja kommunaalkulude eest. Toidukulud on 150 eurot kuus. Kulud tervishoiule on 17 eurot, mis ei sisalda ravimeid. Kulutused riietele ja jalanõudele on igakuiselt summas 60 eurot. Muud vältimatud kulud on 20-50 eurot kuus. Alates 01.08.2020.a. on hagejal võimalik käia lasteaias ning lasteaiatasu on 65 eurot kuus.
12. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on peretoetus summas 60 eurot ja lapsehooldustasu summas 38,36 eurot. Lisaks on hageja seadusliku esindaja sissetulekuks Töötukassa toetus ja toimetulekutoetus, mida Haapsalu linn maksab 181 eurot kuus.
13. Hageja hinnangul on kostja teinud end varatuks, kui võõrandas talle kuuluva korteriomandi, registriosa nr xxxx, oma õele I A hinnaga 3000 eurot, mis on 5 korda väiksem turuhinnast
14. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 120 eurot. Kostja vastuväited
15. Kostja esitatud hagi ei tunnista, kuna on täitnud ülalpidamiskohustust. Kostja on hagejat pidanud üleval 150-200 euro eest kuus. Hagi kohaselt on hageja vajadused 342 eurot kuus. 2020.a. justiitsministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on lapse standardvajadused 1-2 aastase lapse puhul 252 eurot kuus. Kostja on kompromissi korras valmis tasuma igakuiselt elatist 170 eurot kuus. Kuna vanematel on võrdsed kohustused PKS § 116 kohaselt, siis ka hageja seaduslik esindaja peab panustama 170 euro ulatuses kuus, et hageja vajadused oleks kaetud.
16. Kostja keskmine töötasu on 525 eurot kuus. Kostja töötasu vähenes 10% seoses COVID-19 viirusega. 2
17. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks 360 eurot, mis on kostja lepingulise esindaja tasu. Kohtuotsuse põhjendused
18. Hageja nõue on kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja 101 lõikest 1 tuleneva nõudena, s.o ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
19. Hageja T A on sündinud xxxxxxx.a. Hageja ema on K L ja hageja isa I A /tlk 8/. Hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
20. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Kostja osaleb hageja ülalpidamisel raha maksmise teel, makstes hagejale elatist 170 eurot kuus /tlk 53, 55/. 2020.a. aasta algupoolel maksis kostja elatist väiksemas määras. Kostja eest teeb hagejale ülekandeid tema õde I A ning vaidlust ei ole, et tegemist on elatise maksmisega ülekannete puhul, mis on tehtud I A poolt.
21. Pooled vaidlevad, kas kulud, mis kostja teeb ajal, kui hageja viibib tema juures, tuleb arvestada ülalpidamise andmisena. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.06.
22. a lahend asjas nr 3-2-1-35-17 p 23 ja 28.3). Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures. Poolte väidetel on suhtluskorraga kindlaks määratud, et hageja on kostja juures kolmapäeviti 3 tundi ja kaks korda kuus nädalavahetustel. Samas ei ole suhtluskord alati toiminud. Hageja ei vaidlusta, et ajal, mil laps viibib kostja juures, annab kostja lapsele süüa /tl 91/. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järelduks, et kostja annab hagejale muul viisil vahetut ülalpidamist. Kostja arvestuste kohaselt viibib hageja kostja juures kokku 5 päeva kuus. Kuna suhtluskord ei toimi korrapäraselt, siis põhjendatud on kohtu hinnangul arvestada, et kostja annab toidukuludena hagejale vahetut ülalpidamist 4 päeval kuus. Arvestades, et toidukulud on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, tuleb kohtu hinnangul nimetatud asjaoluga arvestada.
23. Hageja seisukoht viitega Riigikohtu lahenditele, et elatise alammäära puhul on tegemist eelduslikult lapse miinimumvajadustega, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal muutunud majanduslikus olukorras täies ulatuses automaatselt kohaldatav.
24. Riigikohus on korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu, et elatismiinimumi seotus miinimumpalgaga toob endaga kaasa ebaõiglaselt kõrge elatise võrrelduna laste vajaduste ja kohustatud vanemale kätte jääva raha liigse vähesuse tõttu (3-2-1-35-17 p 30).
25. Lapse vajaduste hindamisel arvestab kohus RAKE 2020 uuringuga. Riigikohus on jaatanud RAKE uuringu kasutamise võimalikkust kulude hindamisel. Lapse vajaduspõhise miinimumelatise 3 analüüsi vanusegruppe arvestades võtab kohus aluseks hageja puhul vanusegrupp 1-2 aastat. Hageja keskmine ülalpidamiskulu on 252 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et alates 2020 augustist käib hageja lasteaias ja tasu on 65 eurot kuus. Seega on hageja igakuisteks ülalpidamiskuludeks 317 eurot kuus.
26. RAKE 2020 uuringu tulemused kinnitavad lahendis 3-2-1-35-17 väljendatud Riigikohtu seisukohta, et miinimumelatis ei arvesta laste tegelikke vajadusi. Hageja tegelikud vajadused kuus on 317 eurot. Kui mõlemad vanemad panustaksid PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määras, siis oleks lapse ülalpidamiseks 584 eurot kuus, millele lisandub veel riigi poolt makstav peretoetus 60 eurot kuus, kokku seega 644 eurot kuus, mis ületab rohkem kui 100% võrra lapse tegelikke vajadusi. Seega ei ole põhjendatud arvestada üksnes elatise alammääraga, sest see tooks kaasa ebaõiglase kohtulahendi.
27. Kohtu hinnangul saab lapsele teha kulutusi ja anda ülalpidamist rahaga, mis vanematel on tegelikult olemas lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja seadusliku esindaja puhul on selleks sissetulekuks menetluse ajal olnud ühekordne vanemahüvitis summas 414,45 eurot ning igakuine perehüvitis summas 38,36 eurot. Hageja seaduslik esindaja saab toimetulekutoetust summas 181 eurot kuus /tl 88/. Seega on alates märtsist 2020 hageja seadusliku esindaja sissetulek 219,36 eurot.
28. Hageja seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda anda lapsele elatist määras, mida kostjalt nõutakse. Seejuures tuleb arvestada, et 219,36 eurost tuleb seaduslikul esindajal pidada üleval ka iseennast. Kui vanemal, kellega laps koos elab rahalised vahendid tegelikkuses puuduvad, ei saa asuda seisukohale, et vanem panustab ise rahaliselt samas määras kui miinimumelatis. Kuid vaieldamatult panustab vanem, kes lapsega koos elab rohkem igapäevast hoolt kui lahuselav vanem, mis on ka väga oluline lapse kasvatamisel.
29. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt summas 680 eurot netotasuna / tl 80, 141/. Kostja vältimatuteks püsikuludeks on eluasemekulud summas 150 eurot /tl 123-124/. Toidu ja riiete kulud on kokku 230 eurot /tl 141/. Vältimatud kulud on kohtu hinnangul ka sidekulud. Kostja ei ole tõendanud sidekulude suurust. Kohtu hinnangul on kostja vältimatud kulud igakuiselt minimaalselt ca 400 eurot.
30. Hageja väidetel peab teda üleval osaliselt vanaema A T. Hageja on tõendanud, et vanaema on andnud ülalpidamist kokku summas 160 eurot /tl 110/. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast, aga mitte sellest kui palju suudab aidata hageja vanavanem kellel puudub kohustus hageja ülalpidamiseks.
31. Arvestades vanemate varalisi võimalusi, mis käesoleval ajal on kokku summas 899,36 (680+219,36) eurot, on põhjendatud arvestada lapse vajadustena RAKE 2020 uuringus toodud laste standardvajadustega. Ei ole mõeldav, et kui vanemate sissetulek on kokku 900 eurot, siis 600 sellest kulub lapse ülalpidamiseks ja vanemad peavad kahe peale toime tulema 300 euroga kuus. Seega on eluline ja PKS §-ga 102 lg 2 kooskõlas lähtuda RAKE 2020 uuringust, mitte PKS § 101 lg 1 määrast. Riigikohus on juba kolm aastat tagasi juhtinud tähelepanu liiga kõrgele elatise miinimummäärale.
32. Kohus loeb T A vajadusteks 317 eurot kuus. Kumbki vanem peab panustama 158,50 eurot hageja ülalpidamiseks. Kohus leiab, et lapsetoetus, mis hageja puhul on 60 eurot, ei tule arvestada vanemate panusena ega elatisena, sest nimetatud raha on riigi poolt ette nähtud lastele vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 17 lg
33. Seega saab arvestada, et hageja ülalpidamiseks saaks kasutada 4 igakuiselt 377 eurot. Arvestades vanemate endi varalisi võimalusi on see jõukohane. Lapsele ei saa kulutada rohkem kui vanemate varalised võimalused lubavad.
34. Hageja leiab, et kostja on teinud ennast varatuks, kui võõrandas talle kuuluva korteriomandi I A. Kohtule on esitatud 14.02.2020.a korteriomandi müügileping, kinnistamisavaldus, asjaõigusleping /tl 114-122/. Kohtu hinnangul ei ole tegemist asjakohase väitega. Kostjal on igakuine stabiilne sissetulek ning kostja on tasunud ka menetluse ajal elatist hageja ülalpidamiseks, mis vastab hageja vajadustele. Seega ei kahjustanud kostja lepingu sõlmimisega oma võimet maksta elatist.
35. Kostja on teinud ettepaneku tasuda lapse kasuks elatist 170 eurot kuus. Nimetatud summa on mõistlik ja kooskõlas lapse vajaduste ja vanemate varaliste võimalustega. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.02.2020.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni 170 eurot kuus. Lisaks 170 eurole kuus panustab kostja täiendavalt veel ajal, mil hageja viibib tema vahetul ülalpidamisel.
36. Kostja on tasunud hagejale elatist kohtumenetluse ajal. Kantud kohustust saavad pooled kohtuotsuse täitmise käigus arvestada.
37. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 292 eurot kuus. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 628 eurot.
38. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 120 eurot ja kostja kanda jäävad menetluskulud summas 360 eurot. Menetluskuludeks on mõlema poole puhul lepingulise esindaja kulud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5