Obsah (10)

§ 4231§ 424§ 68§ 73§ 422§ 65§ 74§ 75§ 78§ 56

Kriminaalasi nr 1-20-3430 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3430 (20278000601) Kohtunik

§ 4231

järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav MIKK TIKERPUU Isikukood 38907300218, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxin , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1) Harju Maakohtu 11.07.2013. a otsusega nr 1-13-6390 tunnistati süüdi

§ 424järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendati ja mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva.

Ärakandmata karistuseks loeti 1 kuu 28 päeva vangistust, mis

§ 73lg 1 alusel täitmisele ei pööratud 3-aastase katseajaga.

2) Pärnu Maakohtu 24.05.2017. a otsusega nr 1-17-3572 tunnistati süüdi

§ 422lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 2 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus vähendati ja mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõistetud karistus suurendati Harju Maakohtu 11.07.2013.

a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristusena mõisteti 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. Vabanes karistuse kandmiselt 24.07.

1. a. Väärteokorras 10 kehtivat karistust. Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut Kohtuistungi toimumise aeg
2. september
3. a RESOLUTSIOON
4. Süüdi tunnistada Mikk Tikerpuu

§ 4231järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Mikk Tikerpuu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.04.2020 kuni 19.05.

1. a, s.o 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva.
2. Mikk Tikerpuu ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 5 (viis) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Mikk Tikerpuule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Mikk Tikerpuu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Mikk Tikerpuud osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiga ära hoida samalaadsete süütegude toimepanemist). 6. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Mikk Tikerpuu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse 7.

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 14.10.2020. a. 8. Kr

MS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Mikk Tikkerpuult menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel mõista Mikk Tikkerpuult määratud kaitsjatasud 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 20 senti riigi kasuks. 2
2. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu valitud kaitsja kulud summas 1499 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot 40 senti jätta Mikk Tikkerpuu kanda.
3. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku summas 1312 (üks tuhat kolmsada kaksteist) eurot 20 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Selgitusse tuleb märkida „1-20-3430, menetluskulud, Mikk Tikerpuu“.
5. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
6. Mikk Tikerpuule esitatud süüdistuse sõnastus on ebaõnnestunud, ka esineb teatud ebakõla süüdistusaktis toodud kuriteo asjaolude ja süüdistuse teksti vahel. Süüdistuse tekstist võib aru saada muu hulgas selliselt, et prokuratuur süüdistab Mikk Tikerpuud ka juba
7. märtsi
8. aasta teos. Vaatamata süüdistuse mõningasele ebaselgusele on siiski võimalik asja lahendada ja lühidalt kokku võttes süüdistatakse Mikk Tikerpuud selles, et ta juhtis 11.04.
9. a kella 11.48 ajal Jõgevamaal Mustvee vallas Kalma-Avinurme tee
10. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimisnumbriga xxxxxx ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ja seda süstemaatiliselt. Sellise tegevusega rikkus ta Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Süstemaatilisus tuleneb süüdistuse kohaselt sellest, et Mikk Tikerpuud karistati Pärnu Maakohtu 24.05.
11. a otsusega nr 1-17-3572

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest, mille ta samuti pani toime juhtimisõigust omamata ning

1. märtsil
2. a kell 17.04 ajal Tallinnas J. Smuuli teel toiminud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise faktist. Selliselt on süüdistusest aru saanud ka süüdistav ise ja tema kaitsja.
3. Sellega pani Mikk Tikerpuu toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, s o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht

1. Süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle on toime pannud süüdistatav. Süüdistatav juhtis 11.04.
2. a kella 11.48 ajal Jõgevamaal Mustvee vallas Kalma-Avinurme tee
3. kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant, registreerimisnumbriga xxxxxx. Mootorsõiduki 3 juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja Mario Kantsi ütlustega, samuti süüdistatava enda ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
4. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistataval ei ole olnud juhtimisõigust. Lisaks isikulistele tõenditele kinnitab seda ka
5. aprilli
6. a õiend regionaalse maanteeameti liiklusregistri büroo andmete kohta.
7. Toime pandud tegu on kuritegu ja see tuleb kvalifitseerida

§ 4231

järgi.

§ 4231

sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

1. Tõendatud on, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Küsimus on sellest, et kas ka süstemaatiliselt. Süstemaatilisuse jaatamisel või eitamisel tuleb lähtuda peaasjalikult kolmest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendist.
2. aprilli
3. a otsusest asjas nr 3-1-1-8708,
4. juuni
5. a otsusest asjas nr 3-1-1-66-13 ja
6. oktoobri
7. a otsusest asjas nr 3-11-75-
8. Lahendid 3-1-1-87-08 ja 3-1-1-66-13 selgitavad süstemaatilisuse mõistet varguste näitel, lahendis 3-1-1-75-15 sedastatakse, et varguste kohta väljendatud seisukohad on mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele.
9. Esiteks tuleb asja nr 3-1-1-75-15 p-st 8 tulenevalt tuvastada, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta, kusjuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Esimene süüdistatava juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise fakt on tuvastatav Pärnu Maakohtu

1. mai
2. a otsuses nr 1-17-3572 kajastatud süüdistuse tekstist. Viidatud kohtuotsuse kohaselt juhtis Mikk Tikerpuu
3. mail
4. a kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuväljal mootorsõidukit Audi S8 registreerimisnumbriga xxxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Süüdistatava kaitsja arvates aga ei saa esimest juhtimise fakti arvesse võtta, kuna selles ei ole süüdistatavale
5. aastal süüdistust esitatud ega pole ka materjale väärteomenetluseks edastatud. Need etteheited ei ole siiski asjakohased. Seda esmalt juba siin samas punktis viidatud Riigikohtu lahendis sedastatu pinnalt, aga sarnast vaidlust on Riigikohus lahendanud ka
6. mail
7. a asjas 1-19-
8. Viimati nimetatud lahendi eeskujul saab öelda, et Pärnu Maakohtu
9. mai
10. a otsuses nr 1-17-3572 tuvastatud kuritegu kätkeb endas juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise fakti ja sellele on prokuratuur asjakohaselt ka oma süüdistuses viidanud. Teine juhtimisõiguseta juhtimise fakt on tuvastatav
11. märtsi
12. a väärteoprotokollist. Kolmas juhtimise fakt on tuvastatud praeguses menetluses. Järelikult on süüdistatava puhul tuvastatav nii õiguslik kui ka faktiline retsidiiv.
13. Teiseks tuleb tõdeda, et süütegude vaheline ajavahemik on tähtsusetu. Asja nr 3-1-1-66-13 ps 7 on asutud seisukohale, et ajalisele faktorile iseseisva õigusliku tähenduse omistamine ei ole õiguslikult põhjendatav ega ka vajalik. Lahendis toodud varguste kohta käivate seisukohtadega soostuvalt saab sedastada, et puudub igasugune mõistlik selgitus, miks peaks juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel olema õiguslikult siduv mingi konkreetne ajavahemik või tähtaeg. Sellise range kriteeriumi tunnustamise korral võib tekkida praktikas olukordi, kus mingi ajalise kriteeriumi ületamine näiteks ühe päeva võrra vabastaks inimese kriminaalkaristusest. Pole välistatud, et sellises olukorras hakkaksid inimesed ajaliselt nn arvet pidama ja oma tegevust teadlikult planeerima.
14. Kolmandaks tuleks asja nr 3-1-1-87-08 p 10 kohaselt justkui hinnata tegude vahelist sisemist seost. Samas tuleb arvestada, et lõppkokkuvõttes sisustatakse süstemaatilisust koosseisuspetsiifiliselt ja juhtimisõiguseta juhtimise koosseisu arvestades on hindamisruum 4 sisulise seose otsingul vähenenud sisuliselt nullini. Teisisõnu ei ole see oluline. Juhtimisõiguse puudumine inimesel on fakti küsimus ning juhtimisõiguseta juhtimise kuritegude toimepanemisel ei ole määravaks see, millise konkreetse mootorsõidukiga inimene sõidab, kuhu ta sõidab või miks ta sõidab. Sisulise seose analüüsimine peab andma vastuse ennekõike küsimusele, kas inimese õigusvastane käitumine on kujunenud tema elustiiliks või harjumuseks. Juhtimisõiguseta inimese puhul ei ole vaja seda vastust otsida läbi sisemise seose, vaid kui inimene ei omanda juhtimisõigust, viitab see juba iseenesest tema otsusele teatud viisil oma elu elada. Kui ta otsustab korduvalt sõidukit juhtida, võib see olla nii teadlik valik (eluviis) või lihtsalt lootmine, et ta ei jää vahele (harjumus). Sisemise seose tuvastamise mittevajalikkust on jaatatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, aga ka kehtivas kohtupraktikas (Tallinna Ringkonnakohtu
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 1-19-4017, p 6).
17. Just tõdetust järeldub omakorda, et ajaline faktor ei ole oluline ka sisulise seose hindamise kontekstis. Seega piisab vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust.
18. Süüdistatav on teo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega ja seega on süüdistatava tegevusega täidetud

4231 subjektiivne süüteokoosseis. Süüdistatav teadis, et tal puudub juhtimisõigus ja ta tahtis sõidukit sedaviisi juhtida. Süüdistatav kinnitab ise, et ta teadlikult sõitis ilma juhtimisõiguseta, kuid ta ei leia, et tegemist oleks kuriteoga. 12. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada

§ 4231järgi ja mõista talle karistus.

14.

§ 4231järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

15.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
3. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. Arvestades süüdistatava kahte kehtivat kriminaalkaristust ja kümmet kehtivat väärteokaristust, tuleb tõdeda, et ei ole. Süüdistatavat karistati viimati 08.04.
4. a. väärteomenetluse otsusega rahatrahviga summas 900 eurot. See rahatrahv on tasumata. Nii on süüdistavat alles hiljuti püütud rahaliselt mõjutada, kuid tulemusteta. Kolm päeva hiljem tabati juhtimisõiguseta süüdistatav taas roolis.
5. Järelikult tuleb karistuseks mõista vangistus.

§ 4231sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust.

5

1. Süüdistatav sõitis ja ta tabati küll väiksemal kruusateel ja ilmselt suhteliselt vähese liiklusega kohas, kuid vaatamata sellele oli tema tegu ohtlik ja mõtlematu. Lõppsihtkoht oli süüdistataval tema enda sõnade järgi Avinurme apteek. Avinurme asub teatavasti Tartu-Jõhvi maanteel, mis on Eesti üks põhimaanteedest, mille liiklustihedus on keskpäeval arvestatav. Seega seadis süüdistatav oma käitumisega ohtu kaasliiklejad. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et süüdistataval ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki. Seega ei ole tegemist inimesega, kes oleks läbinud kõik vajalikud koolitused ning kellel on kunagi olnud juhtimisõigus, kuid on sellest mingil põhjusel ilma jäänud. Põhjusel, mis ei ole seotud tema juhtimisoskustega. Seega on süüdistatav inimene, kelle juhtimisoskused on kontrollimata ja need tuleb lugeda puudulikeks. See omakorda tähendab, et teo toimepanemise asjaolud tuleb lugeda rasketeks ja see avaldab mõju ka süüdistatava süü suurusele, mis on keskmisest kindlasti suurem. Seetõttu tuleb süüdistatavat karistada keskmisest sanktsioonimäärast kõrgema karistusega.
2. Süüdistatava suhtumine õiguskorda on taunitav ja seda tuleb karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas arvestada. Süüdistatava suhtumine peegeldub ennekõike tema varasemas karistatuses. Süüdistatav on vaatamata kehtivatele kriminaalkaristustele istunud taas rooli ja järelikult ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud. Karistuse põhimõtete järgi on oluline karistada kuriteo toimepanijat järjest rangemate karistustega, selleks, et tagada karistuseesmärkide saavutamine. Lõpptulemusena on oluline, et süüdistatav edasiselt enam samalaadseid süütegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud süüdistatavat oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Ka neil põhjustel tuleb süüdistavale mõista keskmisest sanktsioonimäärast kõrgem karistus.
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavat karistada 7 kuu pikkuse vangistusega, millest tuleb maha arvestada eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud karistuse osa kandmisest võib süüdistatava tingimisi vabastada, kohustades teda katseajal järgima kontrollnõudeid, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu. Uute kuritegude toimepanemise ohtu aitab vähendada ka kohustus osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Prokuröri taotlusega, mille kohaselt peaks süüdistatav reaalselt ära kandma ka ülejäänud ära kandmata karistuse, ei saa nõustuda, sest lähtuda tuleb ennekõike toime pandud kuriteost ja sellele hinnangu andmisest ja seeläbi süü suurusest. Eripreventiivseid aspekte võttis kohus arvesse karistusmäära valimisel, kuid ainuüksi neile toetudes kogu karistuse ära kandmisele mõistes hälbiks kohus süü kui karistamise aluse põhimõttest. III Kriminaalmenetluse kulud
4. Käesolevas kriminaalasjas menetluse kuludeks on sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 876 eurot, määratud kaitsjale määratud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) kokku summas 436,20 eurot ja kohtumenetluses kokkuleppel kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 1) summas 1499,40 eurot.
5. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Mikk Tikkerpuult menetluskuluna riigi kasuks välja sundraha 876 eurot ja määratud kaitsjale tasutud tasud summas 436,20 eurot. Süüdimõistetu valitud kaitsja kulud summas 1499,40 eurot tuleb jätta Mikk Tikkerpuu kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 6